Obsah (7)

§ 112§ 152§ 46§ 71§ 28§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-684 25. jaanuar 2024 Karin Jõ

) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena.

§ 112

lg 1 p 2 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui ta saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.

1. Kohus selgitas välja, et kaebuse tõlkimisel eesti keelde on tõlgi tasu 262,50 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 224). 262,50 pluss käibemaks 20 % on 315 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte 28.11.2022 - 27.03.2023 (dtl 226-229) põhjal oli kaebaja vabakasutuskonto algjääk 27 614,91 eurot ja lõppjääk 464,19 eurot. Väljavõttest nähtub, et kaebaja on teinud välisriiklikud maksed 2 000 ja 24 900 eurot ning kulutanud kaupluses 162,12 + 195,52 + 196,53 + 206,41 + 12,95 + 118,43 + 250,26 + 195,91 = 1 338,13 eurot. Kaebaja on teinud vabatahtliku makse 2 375 eurot oma vabanemisfondi ning seejärel taotlenud sellest 200 euro tagasikandmist tema vabakasutuskontole (dtl 235). Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kaebaja majanduslik seis oli kolme kuu jooksul enne kaebuse esitamist väga hea. Kaebaja on ise loonud olukorra, kus tema raha ei asu enam vabakasutuskontol, vaid on üle kantud välisriiki või paigutatud vabanemisfondi. Raha paigutamine välisriiki või vabatahtlik kandmine vabanemisfondi ei muuda seda varaks, millele ei saa pöörata sissenõuet. Kaebaja on teinud kulutusi kaupluses, arvestamata sellega, et ta vajas seda raha menetluskulude kandmiseks. Kaebaja vabastamine tõlkimise kulude kandmisest ei ole võimalik.
2. Kohus ei jäta siiski kaebust käiguta selle tõlkimiseks kaebaja kulul (tõlkimise kulude ettemaksu nõudmiseks). Kohtule on kaebus arusaadav sel määral, et kohus saab otsustada menetluse lõpetamise üle.
3. Kohtule on arusaadav, et - kaebuse nõueteks on õigusvastasuse tuvastamine ja mittevaralise kahju 9815 euro hüvitamine; - kaebuse aluseks on erinevad sündmused, mis toimusid aastatel 2010-2017; - kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisena viitas kaebaja haldusmenetlustele, mis toimusid aastatel 2011-2015 (3-30/37 16.02.2011; 3-30/49 22.02.2011; 3-30/67 04.08.2011; 1-13/85-1 30.04.2015; 1-10/113-1 11.05.2015; 1-13/87-4 22.07.2015; 1-13/95-4 28.07.2015; 1-13/100-4; 1-13/103-4 27.07.2015; 1-13/113-4 31.08.2015; 1-13/120-4 17.09.2015; 113/121-1 14.05.2015; 1-13/122-4 17.08.2015; 1-13/128-4; (1-13/129-4); 1-13/132-4 21.08.2015; 1-13/133-4 31.08.2015; 1-13/135-4; 1-13/136-4; 1-13/137-4; 1-13/138-4: 113/139-4; 1-13/142-1 27.05.2015; 1-13/142-4; 1-13/151-4, 158-4, 159-4, 160-4 ja 164-4 27.08.2015; 1-13/180-1, millele vastati 02.04.2015).
4. Kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude puhul on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 8). Kaebajal tuli esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtajal. RVastS § 18 lõikest 2 tuleneb, et kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kaebaja 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodut on kohus kaebajale varem korduvalt selgitanud, kusjuures selgitusi sisaldavad lahendid on kaebajale kätte toimetatud koos tõlkega vene keelde (vt näiteks kohtuasju 3-212894, 3-22-137). 7. Kaebuses nimetatud sündmuste ja kohtueelsete menetluste puhul on nendest möödas aastaid. Ilmselgelt on möödas nii kolme aasta pikkune tähtaeg sellest, kui kaebaja kahju tekkimisest teada sai, s.o tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks vanglale, ning kohtueelse menetluse läbimise korral 30-päevane tähtaeg kohtueelset menetlust lõpetava lahendi tegemisest. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. 8.

§ 46

lg 5 kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. See tähendab, et kaebetähtaeg on möödas ka tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tegemist ei ole

§ 46lõikes 5 nimetatud muu tuvastamiskaebusega, mille võib esitada tähtajatult.

9.

§ 71lg 1 sätestatud alused kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad.

Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kahju hüvitamise taotlused vanglale või kaebused kohtule tähtaegselt. Mitmetele kaebuses nimetatud kohtueelsetele menetlustele tuginedes on kaebaja varem kaebusi esitanud (näiteks kohtuasjad 3-11-1305, 3-11-1293, 3-122209, 3-15-1414, 3-15-1652). Kaebaja on korduvalt esitanud kohtule korrektseid ja tähtaegseid kahju hüvitamise kaebusi, mille kohus sai menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada (näiteks kohtuasjad 3-14-51860, 3-16-1938, 3-16-2640, 3-19-1355, 3-20-1056, 3-20-1625). Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses osalemisel. Kaebuse esitamine nii, nagu kaebaja seda tegi käesolevas kohtuasjas, kujutab endast kaebaja menetlusõiguse kuritarvitamist

§ 28lg 1 ja 2 tähenduses.

10. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada sama nõuet samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti taotleda kahju hüvitamist alustel, millele kaebaja tugines käesolevas kohtuasjas.

1. Kaebaja esitas kaebuses taotluse saada riigi õigusabi. Kohus jätab taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nagu eespool öeldud, on kaebajal pikk ja põhjalik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on selle käigus näidanud, et soovi korral on ta võimeline koostama korrektse kaebuse, mille kohus saab menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada. Viidatud säte välistab riigi õigusabi andmise olenemata kaebaja majanduslikust seisundist.
2. Kaebaja muude menetluslike taotluste, s.h riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks menetluse lõpetamise korral vajadust ei ole.
3. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks