← Eesti

2-23-137959/6

Obsah (10)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-23-137959 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 15. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-23-137959 Tsiv

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 455.02 euro saamiseks. Kohus tegi 25.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx, xxxx ja xxxx kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 27.11.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Viru Maakohtu 27.11.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning määrati avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
  3. 06.12.2023 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Viru Maakohtule hagiavalduse I T vastu võlgnevuse 265.78 eurot, viivised 162.95 eurot, sissenõudekulude 30 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Elisa ja Kostja sõlmisid 24.11.2020 osamaksetega vara müügilepingu xxxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Xiaomi Mi Note 10 Lite 6+64GB maksumusega 299 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 16,611 eurot. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Elisa ei andnud kostjale laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega võimaldati tasuda saadud seadme eest osamaksetega 24 kuu jooksul koos sideteenuste eest tasumisega igakuiselt esitatava arve alusel..
  4. Vastavalt Tingimuste p-le 4.2.2 kohustus kostja tasuma õigeaegselt Elisa poolt esitatud arved. Elisa esitas kostjale osutatud teenuste ehk soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja tasus arveid kuni 01.01.2021, kuna soetatud 2

(5)2-23-137959 seadmete maksumusele ei lisandunud kõrvalkulusid, siis arvas Elisa kostja tasumisi osutatud teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna katteks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud Elisa arveid alates 01.02.2021 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa ees summas 265.78 eurot.
  1. Vastavalt Tingimuste punktile 4.2.3 lasub kostjal kohustus tasuda tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx; 07.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 25.07.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 05.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.
  2. Tingimuste p 7.4.1 kohaselt võib Elisa lepingu üles öelda, sellest klienti teavitades, kui teenuse osutamine kliendile on Elisa poolt piiratud ning piiramise alus ei ole ühe kuu jooksul ära langenud. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes Tingimuste p-le 3.8 piiras Elisa kostja teenused alates 15.04.
  3. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa lepingu ülesöelduks alates 01.05.
  4. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxxx, milles Elisa muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Elisa lepingu üles. Kostja on nimetatud e-posti aadressilt suhelnud nii Elisa-ga kui ka hagejaga pärast nõue loovutamist. Samuti on Elisa edastanud samal e-posti aadressil kõik arved ning kostja tasus arveid alates kuni aprillini 2021 korrektselt. Seega sai kostja nimetatud e-posti aadressil edastatud teated kätte. Kostja ei ole Elisat teavitanud e-posti aadressi muutmisest. Riigikohus on 29.11.2021 lahendi nr 2-19-14714 p-s 11.2 asunud seisukohale, et füüsilisest isikust eemalviibijale saab teostatud tahteavalduse kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes tahteavalduse saaja elu- või asukohta jõudmisest. Kostja ei reageerinud Elisa nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa loovutas 31.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
  5. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 265.78 eurot ja viivised 162.95 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
  6. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 3, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 265.78 eurot, viivised 162.95 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 265.78 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0.065% päevas, alates 07.12.
  7. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 615 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.
  8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK 3
(5)2-23-137959
  1. Viru Maakohus võttis 07.12.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 23.12.
  2. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

12.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Elisa vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 13. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 458.73 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus 265.78 eurot, viivised 162.95 eurot, sissenõudekulud 30 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 265.78 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0.065% päevas, alates 07.12.2023, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 265.78 eurot. 14.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 16. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja PlusPlus Legal OÜ teenust 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 2023. aasta käibemaksumäära alusel ehk 20%. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot (käibemaksuga). Hageja poolt 4

(5)2-23-137959 kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 4-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis, nõude loovutamise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot (käibemaksuga, arvestades käibemaksumääraks 2023. aastal kehtinud 20%). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 20.09.2023 summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 06.12.2023 täiendavalt summas 110 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 375 eurot, s.h riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.