Obsah (7)
§ 413§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 468KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-17068 Tsiviilasi Rapla vald, Uus
) § 410 sätestab, et kohus võib teha juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Vastavalt
§ 413
lg-tele 1 ja 2 teeb kohus, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
§ 444lg 3).
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
- detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
- Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kes oli kohustatud isiklikult kohtuistungile ilmuma, kohtuistungile ei ilmunud ilma, et oleks teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Esitatud asjaoludel on sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud. Kostja on võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja on selle kätte saanud, kuid ta pole nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud (KrtS § 32 lg-d 1 ja 2). Võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud on mh järgmised. Kostja on rikkunud korteriomandi valitsemise korraldamise kohustust (KrtS § 32 lg 2 p 1 ja § 31 lg 5). Kostja ruumide aastaid kütmata hoidmine kahjustab hoone konstruktsioone ning on toonud kaasa probleeme ka korteriomandites nr 6, 7 ja
- Kostjat teavitati korteriomandi võõrandamisnõudest, kuid ta ei täinud seda vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja jooksul (KrtS § 33 lg 1). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud oleks ära langenud. Kohtu arvates on hagi asjaoludel korteriomandi võõrandamisnõude rahuldamine kõiki asjaolusid kaaludes õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et asjaolude kohaselt ei ole tegemist kostja elukohaga, mistõttu praegune otsus ei riiva kostja kodu puutumatuse põhiõigust. Kohus märgib, et korteriomandi võõrandamisnõue on otsustatud korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega ja nõue kohtule korteriomandi võõrandamiseks esitatud tähtaegselt (KrtS § 33 lg 3). KrtS § 33 lg 4 järgi võib korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist TMS-is sätestatud korras. 3
(4)- Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
- Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
§ 173lg 1).
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
§ 174lg 1).
Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (
§ 162lg 1).
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulud kokku 1380 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 960 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 960 eurot (sh käibemaks)
§ 175lg 1 mõttes mõistlikud ja vajalikud.
Kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) on kohtupraktikaga kooskõlas. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele. 7.
§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 4
(4)