Obsah (4)

§ 65§ 69§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-5276 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtul

) § 424 lg 1 järgi süüdi ning karistati teda kolmekuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust S.

Laidinenile 2021. aastal mõistetud vangistuse tõttu – nii mõisteti S. Laidinenile 1 aasta ja 27 päevane liitvangistus.

§ 69lg-te 1 ja 3 alusel asendati see vangistus 387 tunni üldkasuliku tööga.

Töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. S. Laidineni kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid, tal keelati alkoholi tarvitamine ning ta pidi osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võeti S. Laidinenilt

§ 50lg 1 p 1 alusel ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kohtuotsus jõustus

1. oktoobril
3. S. Laidinen esitas
4. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub lühendada talle mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Süüdimõistetu leiab, et üldkasuliku töö tegemiseks määratud kaheaastane tähtaeg on liiga pikk – ta on võimeline järelejäänud töö sooritama sellest kiiremini. Karistuse pikem kandmine segab tal Soomes tööl käimist ja mõjub tema psüühikale. Maakohtu määrus
5. Tartu Maakohtu
6. jaanuari 2024 määrusega jäeti S. Laidineni taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused olid lühidalt sellised.

§ 69ei näe ette võimalust üldkasuliku töö tähtaja hilisemaks lühendamiseks.

Kohtulahendiga määratud kaheaastase perioodi jooksul ei ole S. Laidinen kohustatud tegema mitte üksnes üldkasulikku tööd, vaid täitma ka mitmeid muid nõudeid. Seega ei seisne karistuse kandmine ainult üldkasuliku töö korrektses ja kiires sooritamises. Karistuse eesmärk on mõjutada S. Laidineni edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures ei pea karistuse kandmine olema süüdimõistetule mugav, vaid võibki tema igapäevast elu ja tegevusi piirata. Määruskaebus

1. S. Laidinen esitas Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2024 määruse peale kaebuse, märkides et ta pole esimese astme kohtu otsustusega rahul. Ta soovib üldkasuliku töö kiiremini ära teha. On ebaõiglane, et tal seda ei lubata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Esimese astme kohus märkis korrektselt, et kehtiv seadus ei näe ette võimalust üldkasuliku töö tegemise tähtaega selle kestel lühendada.

§ 69

lg 6 annab kohtule vaid võimaluse üldkasuliku töö tingimusi rikkunud süüdlast hoiatada, panna talle täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata algselt mõistetud vangistus täitmisele. Õiguslikku alust üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks märgitud paragrahv – ega mõni muu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) säte – ette ei näe. Kõne alla ei tule ka KrMS § 431, sest see ei võimalda juba jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid muuta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai 2012 määrus asjas nr 3-1-1-57-12, p 13). Seega polnud maakohtul juba formaalselt võimalik S. Laidineni taotlust rahuldada.
2. Kriminaalhooldusseaduse § 27 lg 6 kohaselt koostab kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule üldkasuliku töö tegemiseks ajakava – selle koostamisel lähtub kriminaalhooldaja justiitsministri
3. juuni 2004 määrusest nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ (edasi Kord). Korra § 9 p 5 järgi koostab kriminaalhooldusametnik esmalt (enne ajakavade tegemist) töötundide jaotuskava: sellega jaotatakse töötunnid kuude kaupa laiali. Korra § 12¹ lg 1 võimaldab töötunnid jagada ka üldkasuliku töö tegemise tähtajast mõnevõrra lühema aja peale: näiteks enam kui üheaastase tähtaja puhul võib selle lõpust jätta üldkasuliku tööga hõlmamata kuni neli kuud. Jaotuskava põhjal korraldab kriminaalhooldusametnik perioodide kaupa üldkasuliku töö tundide sooritamist – need perioodid paneb kriminaalhooldusametnik paika ajakavaga. Seega ei võimalda kehtiv kord kriminaalhooldusosakonnal üldkasuliku töö tegemist S. Laidineni jaoks soovitud viisil (ennaktempos) korraldada. Järelikult ei saa ka taotlust lahendav kohus kriminaalhooldusosakonda selleks kohustada.
4. Puutuvalt S. Laidineni väidetesse, justkui takistaks pikk karistusaeg tal välisriigis tööl käia ning avaldaks mõju tema psüühikale, märgib ringkonnakohus lühidalt järgnevat. Kohtupraktikas on selgitatud, et üldkasulik töö kujutab vangistuse alternatiivina endast isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Oma võrdlevalt raskuselt paigutub üldkasulik töö 2 sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni 2003 otsus asjas nr 3-1-1-84-03, p 7.) Niisiis ei seisne üldkasuliku töö vormis karistuse kandmine pelgalt töötundide (aktiivses) sooritamises, vaid eeldab ka sellega kaasnevatele piirangutele allumist:

§ 69

lg 4 ls 1 kohustab süüdimõistetut järgima käitumiskontrolli nõudeid (

§ 75lg 1) ning täitma kohtu poolt määratud lisakohustusi.

Ehkki töötundide tegemisega lunastab hooldusalune oma süüd, saab kriminaalhooldaja töö tegemisega paralleelselt kulgeva kontrolli kestel hooldusalusel silma peal hoida ning vajaduse ilmnedes rakendada ka spetsiifilisi ohte maandavaid meetodeid. Teisisõnu on karistuse eesmärgiks S. Laidineni õiguskuulekale teele suunamine, mitte tema 387-tunnine tööpanuse saavutamine. 8. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2024 määruse muutmata ning selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3