← Eesti

3-24-393/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi aeg Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 10.02.2024, Tallinn 3-24-393 Politsei- ja Pii

“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Ees(s ilma seadusliku aluseta. Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki. 4.

§ 23

lõigetest 1 ja 11 tulenevalt võib Ees(s ebaseaduslikult viibiva välismaalase paigutada halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse tema lahkumiskohustuse tulemusliku täitmise tagamise eesmärgil, kui esineb põgenemise oht. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatav, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõ1ega ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 5. PPA on kokkuvõ1es õiges( leidnud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht

8 § 6 punk( 1 alusel. Sellest sä1est tuleneb, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui ta on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Antud juhul on puudutatud isik selgitanud, et soovib küll oma kodakondsusriiki naasta, ent tahab enne veelkord minna Leedu Vabariiki, kus tal on vajalikke asjaajamisi. Samas ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Leedu Vabariiki sisenemiseks ega Schengeni alal ringi liikumiseks. Vabaduses viibides peaks puudutatud isik jääma Ees(sse ja ootama siin enda väljasaatmist. Puudutatud isiku antud seletusi arvestades on ebausutav, et ta Ees(sse jääb. Tõenäolisem on, et ta proovib siiski minna Leetu, et seal teha oma sinna jäänud asjadega seotud korraldused. 6. Teiseks tuleneb

§ 68

punk(st 2 (millele PPA oma taotluses küll viidanud ei ole), et põgenemise oht esineb juhul kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Ees(s viibimise seadusliku aluse taotlemisel. PPA taotlusele lisatud dokumen(dest nähtub, et puudutatud isik püüdis taotleda Ees( viisat ning esitas selleks võltsitud lühiajalise töötamise registreeringu nr

  1. Puudutatud isik on ise selgitanud, et maksis eelnimetatud dokumendi saamise eest ühele isikule. Isegi kui võib eeldada, et puudutatud isik ei olnud üksikasjalikult kursis viisa saamise nõuetega ega mõistnud teatavate dokumen(de tegelikku tähendust, pidi ta aru saama, et see dokument, mille eest ta kellelegi maksis, ei saa olla ehtne. Välismaalase puhul, kes püüab võltsitud dokumendi või valeandmete abil taotleda riigis viibimise õigust, võib eeldada, et püüab ka edaspidi kasutada ebaausaid võ1eid, et ebaseaduslikult riiki jääda, lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale hoida või enda väljasaatmist takistada. Eeltoodud asjaoludel ei saa pidada usutavaks, et puudutatud isik jääks vabaduses viibides ootama Ees(s enda väljasaatmist ning oleks PPA-le väljasaatmistoimingute tegemiseks kä1esaadav.
  2. Seoses puudutatud isiku sooviga tagasi Leetu minna, tuleb märkida, et Ees( kohus ega PPA ei saa anda isikule õigust Leedu Vabariiki siseneda. Juhul kui puudutatud isik leiab, et Leedu ame(asutused on käitunud õigusvastaselt (nt ei ole talle põhjendamatult andnud lahkumise1ekirjutuse tegemisel mõistlikku aega vabatahtlikuks lahkumiseks ja oma asjade korraldamiseks), on tal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Leedu kohtu poole. Ka PPA-le Leedu politseiasutuselt laekunud teabest nähtub, et Leedu õigus võimaldab Leedu kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada lahkumise1ekirjutuse täitmise keh(vuse. Seejuures on puudutatud isik PPA-le antud seletuses märkinud, et ta on Leedu kohtus lahkumise1ekirjutuse vaidlustanud ja et tal on Leedus esindaja, kes teda nõustas. Seega on usutav, et Leedus saab puudutatud isiku jaoks vajalikud toimingud teha tema esindaja. Ees( kohus Leedu asutustele aga mistahes e1ekirjutusi teha ei saa. 2
  3. Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk on tagada, et ta oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kä1esaadav ning teeks PPA-ga enda välja saatmiseks vajalikku koostööd.

§-s 68 nimetatud põgenemisohu olemasolul on välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik juhul, kui muude leebemate järelevalvemeetmetega ei ole võimalik eelnimetatud eesmärki tõhusalt saavutada. PPA leiab põhjendamatult, et muud

is sätestatud järelevalvemeetmed, isegi kui kohaldada mitut meedet korraga, ei oleks antud juhul tõhusad. Selliste muude meetmete kohaldamine (nt dokumen(de hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse registreerimise kohustuse panemine jms) eeldavad välismaalase suhtes teatavat usaldust, mis antud juhul õigustatud ei oleks. Juba eeltoodud põhjusel on usutav, et puudutatud isiku esmane huvi on minna Leetu, kuhu ta aga minna ei tohi. Ei ole tõenäoline, et dokumendi hoiule võtmine või muud meetmed mo(veeriksid puudutatud isikul jääma Ees(sse ja ootama enda väljasaatmist. 9.

§ 23

lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mi1e kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.