← Eesti

1-22-1185/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-1185 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus Sergei Saburovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises elektroonilise järelevalve kohaldamisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Saburovi (Saburov; isikukood 38007263719) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus muutmata ja Sergei Saburovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohus karistas Sergei Saburovit
  7. märtsi
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 122-1185 KarS § 121 lg 1 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Sergei Saburovile mõistetud karistust Viru Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsusega nr 1-19-10243 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 10 kuu 14 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Sergei Saburovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 14 päeva vangistust alates
  11. märts
  12. Kohtuotsus jõustus
  13. aprillil
  14. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
  15. aprillil
  16. Tartu Vangla esitas
  17. detsembril 2023 Tartu Maakohtule materjalid Sergei Saburovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta. 1
  18. Tartu Maakohus jättis
  19. jaanuari
  20. a määrusega Sergei Saburovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
  21. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Sergei Saburovi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodus, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. 3.
  22. Sergei Saburovit on eriliigiliste kuritegude eest karistatud 19 korda ning vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. Kuritegude toimepanemisega alustas ta juba noores eas. Hetkel kannab ta liitkaristust kuritegude eest, mis on toime pandud nii katseajal kui ka vangistuse kandmise ajal. Tema kuritegude soodustegurid ja põhjused on jäänud samaks – uimastisõltuvus, rahalise kasu saamise vajadus, puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud ja grupi mõju. Sergei Saburov rahuldas oma pikaaegset uimastisõltuvust igapäevaselt opioide tarvitades. Sõltuvusega seoses on ta varasemalt läbinud sotsiaalprogramme ja viibinud ravil, kuid seda vaid lühiajaliselt, sest katkestas ravi omal soovil. 3.
  23. Tema senine elukäik ja välja kujunenud isiksus ei anna alust järelduseks, et süüdimõistetu on oluliselt muutunud ning viimasest vangistusest vajalikud järeldused teinud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et vaatamata valdavalt korrektsele käitumisele ja distsiplinaarkaristuste puudumisele, ei saa öelda, et senine vangistus on eesmärgi täitnud – kuritegu, mille eest Sergei Saburov praegu karistust kannab, on pandud toime vangistuse kandmise ajal kaaskinnipeetava suhtes. Eelnev näitab, et kinnipeetav ei tule rikkumisteta toime ka järelevalve all kinnipidamisasutuses. 3.
  24. Positiivne on, et Sergei Saburov on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja soovib vabaduses jätkata rehabilitatsioonikeskuses.
  25. oktoobril 2023 alustas ta tegevusega „Igapäevane valik“ (12 sammu). Alates
  26. septembrist 2022 omandab kinnipeetav põhiharidust Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Karistuse kandmise ajal on planeeritud veel riigikeele õpe, kutsehariduse omandamine (eeldusel, et omab piisaval tasemel riigikeele oskust), tagasilanguse ennetamise tugigrupp ja sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Samas on vangla iseloomustusest näha, et ka varasemalt on süüdimõistetule sotsiaalprogramme ja sõltuvusravi võimaldatud, kuid tal ei ole olnud motivatsiooni sõltuvusprobleemist vabaneda. Ka praeguse vangistuse jooksul on kinnipeetava sõltuvusteemaliste loengute tugigrupi „Keemiline sõltuvus“ töös osalemist hinnatud vaid formaalseks. Vabanemise järgselt rehabilitatsiooni jätkamine on kahtlemata vajalik, kuid maakohus ei usu, et Sergei Saburov on praegu valmis vabaduses MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodu vabatahtlikku programmi täiemahuliselt läbima. Seda enam, et ka keskuse juhataja on selles kahelnud juba kinnipeetava vähese riigikeele oskuse tõttu. Seega ei garanteeriks rehabilitatsioonikeskuses pakutav isiku edasist õiguskuulekat käitumist. Vanglas on süüdimõistetul võimalik samuti jätkata rehabiliteerivate tegevustega – jätkata õpinguid, omandada riigikeelt, läbida teised planeeritud taasühiskonnastavad tegevused ja seeläbi tagada vabaduses paremad toimetulekuvõimalused. Samuti saab ta aktiivse osalemisega näidata, et muudatused tema suhtumises ja soov edaspidi õiguskuulekalt elada, on tõelised. Seetõttu on maakohus arvamusel, et Sergei Saburovil on oht tagasilanguseks ja uute süütegude toimepanemiseks jätkuvalt suur, mistõttu oleks tema vabastamine ennatlik. Määruskaebus
  27. Tartu Maakohtu
  28. jaanuari
  29. a määruse peale esitas määruskaebuse Sergei Saburov, kuna ta ei nõustu maakohtu määruseega tema ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. Kokkuvõtlikult on kaebuse esitaja seisukohad järgmised. 2 4.
  30. Sergei Saburov toob välja, et kui ta helistas Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakoju ning mainis oma halba eesti keele oskust, siis talle vastati, et seal on praktiliselt kõik venelased. Eesti keelt on ta püüdnud õppida neljal korral, kuid pole isegi A1 taset saanud, mis on tingitud ilmselt narkootikumide ja ravimite pikaajalisest tarvitamisest. Küll aga on tema vanglas viibitud ajal vaid poole aasta jooksul samuti vabastatud elektroonilise valvega Haapsalu rehabilitatsioonikeskussesse kinnipeetavaid, kes ei oska eesti keelt kõne tasandil ning kes on sarnaselt temale korduvalt kriminaalkorras karistatud ja samuti kriminaalhoolduse ajal pannud toime uusi kuritegusid. 4.
  31. Psühhiaatrilist abi ta ei vaja, sest on juba 4 aastat ja 6 kuud kaine olnud ja soovi narkootilisi aineid tarvitada pole. Pooleliolevast menetlusest, mis vangla sõnul tema suhtes käib, ei tea ta midagi. Kontaktisikult sai ta selles osas vastuseks, et Sergei Saburov oli end kuskil ebakorrektselt väljendanud ning menetlus lõpetatakse või määratakse trahv või distsiplinaarkaristus. 4.
  32. Ta mõistab vangla seisukohta, et tal pole läbitud kõik programmid, kuid just seda plaanib ta Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodus teha. Lisaks ei saa ta aru väitest, et ta käis loengute sarjal ainult linnukese pärast, kuigi tegelikkuses ta kuulas loengut ja vastas küsimustele. 4.
  33. Maakohtu määruses on kirjas, et vabanemiseks peab Sergei Saburov ära kandma pool karistusajast, aga tal on jäänud vähem kui pool karistusajast kanda. Ta ei palu end pelgalt tingimisi ennetähtaegselt vabastada, vaid paigutada end sellisesse asutusse nagu on Haapsalu rehabilitatsioonikeskus, kus ta läbiks sotsiaalprogramme ja rehabilitatsioonikursuse. Ta palub arvesse võtta, et ta soovib oma eluviisi muuta ja anda temale selleks veel üks võimalus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  34. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sergei Saburovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises elektroonilise valve kohaldamisega.
  35. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.aprilli
  36. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud Sergei Saburovi vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata leides, et seda ei võimalda Sergei Saburovi varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ja mõistetud karistuste ebatõhusus, samuti sõltuvusprobleemid.
  37. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Sergei Saburovi puhul on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Saburov kannab käesoleval ajal kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust, mh ka esimese astme kuriteo eest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. KarS § 76 lg 2 p 1 järgi võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, tingimusel, et isik on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Saburovil sai pool vanglakaristusest kantud
  38. oktoobril 2023, mis tähendab, et ta on ära kandnud vähemalt pool talle mõistetud karistusest. Samuti on MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodu, kuhu 3 Sergei Saburov soovib vabanedes elama asuda, sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. See tähendab, et täidetud on need nõuded, mis võimaldavad kohtul hakata kaaluma KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud asjaolusid. Sellise kaalumise tulemusena ongi maakohus jõudnud järeldusele, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav karistuse eesmärkide täitmiseks: oht tagasilanguseks ja uute süütegude toimepanemiseks on jätkuvalt suur.
  39. Positiivselt iseloomustab Sergei Saburovit see, et periooditi on ta osalenud vanglas tööhõives ning läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Sõltuvusteemaliste loengute tugigrupi „Keemiline sõltuvus“ töös osales Sergei Saburov tugigrupi läbiviija hinnangul nii-öelda linnukese kirja saamiseks. Sergei Saburov ise aga leiab, et osales tugigrupi töös aktiivselt loenguid kuulates ning küsimustele vastates. Alates
  40. septembrist 2022 omandab ta põhiharidust Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ning lisaks on karistuse kandmise ajal veel planeeritud riigikeele õpe, kutsehariduse omandamine, tagasilanguse ennetamise tugigrupp ja sotsiaalprogramm „Õige hetk“.
  41. Oma määruskaebuses on Sergei Saburov välja toonud, et varasemalt on ta proovinud neljal korral eesti keelt õppida, kuid pole saanud kätte isegi A1 taset. Keeleprobleemi on välja toonud ka MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodu juhataja, kelle sõnul toimuvad keskuse tegevused eesti keeles, mistõttu ei pruugi Sergei Saburov ilma eesti keele oskuseta täit kasu saada. Ringkonnakohus märgib, et Sergei Saburovi kehv eesti keele oskus ei ole ega saagi olla põhjuseks, miks teda ei ole võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Kuigi Sergei Saburovil oleks raskem eestikeelses keskkonnas toime tulla, on see turvakodu juhataja arvates teiste elanike kaasabil võimalik, sest keskuses elab vene keelt kõnelevaid isikuid.
  42. Ka ei ole maakohus oma määruses tuginenud pooleli oleva menetluse andmetele, millele Sergei Saburov oma kaebuses viitab. Maakohus on vaid möönnud, et iseloomustuse kohaselt on Sergei Saburovil pooleli uus kriminaalasi, kuid süüdimõistetu seda teavet ei kinnita ja kohtul täiendavat infot ei ole. Seega pole need andmed omanud maakohtu jaoks kaalu Sergei Saburovi vangistusest ennetähtaegsel vabastamata jätmisel. Neid ei võta arvesse ka ringkonnakohus, kuivõrd tegemist on poolelioleva menetlusega, mille lõpptulemus pole teada.
  43. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Selline kohtu hinnang kujuneb KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis hinnates. Maakohus ei ole selle vastu eksinud ning on õigustatult jõudnud järeldusele, et vaatamata Sergei Saburovit positiivselt iseloomustavatele teabele on tema puhul uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. See on nii ka ringkonnakohtu hinnangul ja seda ennekõike järgmistel põhjustel.
  44. Nõustumisväärne ei ole Sergei Saburovi väide, et sõltuvus narkootikumidest ei ole enam probleemiks, sest ta on 4 aastat ja 6 kuud neist vaba olnud. Nimelt on see aeg, mil ta on viibinud vangistuses, kus puudub arvestatav võimalus narkootikume tarvitada (varasemalt on see tal siiski õnnestunud), kuna neid on keerukas hankida. Ka saab vangla iseloomustuse kohaselt Sergei Saburov seoses sõltuvusprobeemiga ravi. Vabaduses on olukord aga hoopis teistsugune ja Sergei Saburovil kui pikaaegsel narkootiliste ainete tarvitajal on varasemate sidemete tõttu lihtne nende omandamise ja tarbimise juurde naasta. Seda enam, et Haapsalu turvakodu juhataja on ohuna näinud sedagi, et Sergei Saburov puutuks seal kokku teiste keskuses viibijatega, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Rehabilitatsioonikeskuses on sõltlastele mõeldud programmi läbimine vabatahtlik. Sergei Saburovi varasem elukäik näitab, et ta on ravi omal soovil katkestanud
  45. aastal ning järgnevatelgi aastatel ei soovinud ta vastavates programmides osaleda. Praeguseks on tema motivatsioon küll kasvanud, kuid ei anna siiski veel 4 kindlat usku, et Sergei Saburov on sõltuvusest vabanemise nimel valmis programme tulemuslikult läbima. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda programmi „Keemiline sõltuvus“ läbiviija hinnangus, et kinnipeetava osavõtt oli formaalne - spetsialist oskab seda õigesti hinnata.
  46. Sergei Saburov on 43-aastane, teda on kriminaalkorras karistatud 19 korral, millest neli on kehtivad karistused ning vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Selline karistuste rohkus erinevat liiki kuritegude eest näitab, et kuritegelik käitumine on kujunenud tema elustiiliks. Arvukad karistused ei ole tema käitumist muutnud, ta on uusi kuritegusid toime pannud katseajalgi. Tähelepanuväärne on, et kuritegusid on ta toime pannud samuti vanglas viibides, mis näitab, et isegi range järelevalve all ei suuda ta õiguskuulekalt käituda.
  47. Eeltoodu kogumis näitab, et Sergei Saburovi puhul on retsidiivsusrisk jätkuvalt suur, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega rehabilitatsioonikeskuses viibides. Seetõttu ei ole võimalik teda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastada. Selle ohu minimeerimiseks tule tal jätkata rehabiliteerivate tegevustega vanglas.
  48. Juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  49. jaanuari
  50. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.