Obsah (6)

§ 184§ 182§ 158§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-2828 Otsuse kuupäev 29. veebruar 2024 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.

) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas
2. juulil 2021 Xt (kaebaja) tema eritaotluse alusel, et PPA teeb Vabariigi Valitsuse korralduse nr 169 punkti 13 alapunkti 2 alusel erandi ja lubab tal siseneda Eesti Vabariiki juhul, kui isikul on kehtiv Schengeni viisa. 3-21-2828
3. PPA tunnistas
4. juulil 2021 Ida Prefektuuri piiripunktis Narvas kaebajale Itaalia Vabariigi poolt väljastatud viisa nr ITA041070871 kehtetuks, sest kaebaja esitatud põhjendused kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta ei olnud usaldusväärsed. Samal päeval väljastati kaebajale piiril sisenemisekeeld nr
6. Kaebaja esindaja esitas
7. augustil 2021 PPA-le avalduse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja esindaja edastas
8. septembril 2021 vormikohase avalduse.
9. PPA jättis
10. septembri
11. a otsusega nr 15.5-4/225-6 viisa kehtetuks tunnistamise vaidlustamise avalduse rahuldamata.
12. Kaebaja esitas
13. oktoobril 2021 Siseministeeriumile avalduse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse teistkordseks läbivaatamiseks. Kaebaja esindaja edastas
14. oktoobril 2021 Siseministeeriumile vormikohase avalduse.
15. Siseministeerium jättis
16. novembri
17. a vaideotsusega nr 2-2/535-5 kaebaja teistkordse vaidlustamise avalduse rahuldamata ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse muutmata.
18. Kaebaja esitas
19. detsembril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA
20. juuli
21. a otsuse tühistamiseks ja piiril koostatud sisenemiskeelu tühistamiseks ning viisa nr ITA041070871 kehtivuse taastamiseks.
22. Tallinna Halduskohus andis
23. detsembri
24. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
25. Tartu Halduskohus jättis
26. veebruari
27. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse esitada sisenemiskeelu tühistamise nõude osas kaebetähtaja ennistamise taotlus seitsme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
28. Tartu Halduskohus lõpetas
29. märtsi
30. a määrusega menetluse osas, milles kaebaja palus tühistada PPA piiril väljastatud sisenemiskeelu ja võttis menetlusse kaebuse PPA
31. juuli
32. a viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks taastada viisa nr ITA041070871 kehtivus. Kohus asus seisukohale, et kuigi välismaalaste seadus (VMS) näeb ette viisamenetluse otsuste vaidlustamise korra ning välistab selle tulemuste vaidlustamise kohtus, siis arvestades Euroopa Kohtu
33. detsembri
34. a otsust asjas nr C-403/16, on viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kohtulik vaidlustamine Euroopa Liidu õiguse järgi lubatav, mistõttu tuleb VMS § 10018 vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega jätta selles asjas kohaldamata. Kaebajale väljastatud lühiajalise viisa kehtetuks tunnistamise vaidlustamine tuleneb Euroopa Liidu õigusest, s.o Euroopa Parlamendi ja nõukogu
35. juuli
36. a määruse nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), art 34 lg-st 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-st
37. Kohus märkis lisaks, et mõistab kohustamisnõuet selliselt, et kaebaja taotleb vastustaja kohustamist tegema vajalikke toiminguid viisa kehtivuse taastamiseks.
38. Tartu Halduskohus teavitas
39. septembri
40. a määrusega menetlusosalisi kohtukoosseisu muutumisest ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Menetlusosalised ei taotlenud eelmise kohtukoosseisu tehtud menetlustoimingute kordamist. 2 3-21-2828
41. Tartu Halduskohus jättis
42. novembri
43. a määrusega rahuldamata PPA taotluse keelata kaebajal haldusasja nr 3-21-2828 toimikuga osaliselt tutvuda ning määras
44. jaanuari
45. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Sama määrusega määras kohus kindlaks täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamise tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
46. Kaebaja hinnangul on temale väljastatud viisa kehtetuks tunnistamine põhjendamatu. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistele andmetele tuginedes viisa kehtetuks tunnistati. PPA ametnik ei selgitanud seda ka kohapeal. Kaebuse esitaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja Eesti Vabariigi kodaniku elukaaslane, kellel on alaline elukoht Eesti Vabariigis ja ka Venemaa Föderatsioonis. Viimased kuus kuud enne Eesti Vabariiki sisenemist elasid elukaaslased Venemaa Föderatsioonis. Tööalaselt on kaebajal vajalik sageli külastada Euroopa Liidu liikmesriike ja seetõttu väljastati talle Itaalia konsulaadi poolt Peterburis 5-aastane Schengeni viisa, mille PPA tunnistas
47. juulil 2021 ebaõigesti kehtetuks. Selle tulemusena on rikutud kaebaja õigust liikuda viisaga Schengeni viisaruumis. Kaebaja esitas koos elukaaslasega
48. juulil 2021 piiripunktis kõik vajalikud dokumendid ning nad kinnitasid, et viibivad kuni teise PCR testi tulemuste saabumiseni karantiinis Narva-Jõesuus asuvas elukohas. Kaebajat küsitleti Narva piiripunktis ning esitatud küsimustest oli võimalik järeldada, et PPA ametnikel oli äärmiselt ebaõige ja ebausaldusväärne teave tema riigis viibimise eesmärgi kohta. Vead on tehtud tõenäoliselt
49. juuli
50. a selgitustest tulenevalt (kas ebapiisava keeleoskuse või tõlkevigade tõttu). Ühe PPA ametniku ütluste toon
51. juulil 2021 ei olnud erapooletu. Politseiametnik teostas muuseas kaebaja kohvris olnud elukaaslase isiklike asjade ülevaatuse ilma tema kohalolekuta.
52. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on viisa kehtetuks tunnistamise otsustamisel lähtunud asjakohastest õigusaktidest ega ole VMS ja viisaeeskirja vääralt kohaldanud. Kaebaja riiki sisenemisel antud selgitused reisi eesmärgi kohta ei ühtinud kaebaja
53. juulil 2021 esitatud eritaotluses, mille alusel tegi PPA erandi, märgitud eesmärgiga, mistõttu ei olnud kaebaja esitatud ütlused usaldusväärsed.
54. juulil 2021 esitatud eritaotluses tõi kaebaja ühe eesmärgina välja abiellumise soovi, kuid
55. juulil 2021 piiripunktis antud selgitused seda ei kinnitanud. Lähtuvalt viisaeeskirja art 21 lg-st 2 ja lg 3 p-st b ning art 34 lg-st 2 ja võttes arvesse kaebaja piiril esitatud selgitusi reisi eesmärgi kohta, ei olnud PPA hinnangul kaebaja esitatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused usaldusväärsed, mistõttu oli kaebajale Itaalia Vabariigi väljastatud Schengeni lühiajalise („C“-liiki) viisa nr ITA041070871 kehtetuks tunnistamine põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT
56. Vaidluse all on kaebajale väljastatud Schengeni viisa piiripunktis kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et viisa tunnistati kehtetuks põhjendamatult ning palub otsuse tühistada ning kohustada vastustajat taastama viisa kehtivuse. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja enda tegevus põhjustas viisa kehtetuks tunnistamise ning viisa kehtivuse taastamiseks ei ole alust.
57. VMS § 78 lg 1 kohaselt tunnistatakse lühiajaline viisa kehtetuks viisaeeskirjas sätestatud alustel. Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud (viisaeeskirja art 34 lg 2, VMS § 77 lg 2). Tegemist on edasiulatuva kehtetuks tunnistamisega otsuse tegemisest alates (VMS § 77 lg 1). Viisaeeskirja art 34 lg-st 6 lähtuvalt edastatakse otsus viisa kehtetuks tunnistamise kohta määruse VI lisas esitatud standardvormi 3 3-21-2828 kasutades. PPA poolt kaebajale esitatud viisa kehtetuks tunnistamise otsus vastab määruse VI lisas esitatud standardvormile, sh põhjenduste osas. Viisa kehtetuks tunnistamise põhjendamisel piisab viitest üldisele alusele, detailsete põhjenduste esitamise kohustust ei ole viisaeeskirjaga ja VMS-ga ette nähtud. Seega on viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendamisreeglid tavapärase haldusmenetlusega võrreldes piiratumad. Praegusel juhul tugines PPA viisa kehtetuks tunnistamisel sellele, et kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ehk teisisõnu tekkis põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses (vt ka viisaeeskirja art 34 lg 2 koostoimes art 32 lg 1 punktiga b ning art 21 lg 3 punktiga b). Vaidlustatud otsuse õiguspärasus sõltub seega sellest, kas PPA-l oli piisav alus pidada kaebaja esitatud põhjendusi riiki sisenemise tingimuste ja eesmärkide kohta ebausaldusväärseks või mitte.
58. PPA kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja selgitused reisi eesmärgi kohta erinevatel piiri ületamise katsetel erinesid ning
59. juulil 2021 esitatud ütlused ei vastanud riiki sisenemiseks PPA-lt erandi saamise asjaoludele. Silmas tuleb pidada, et juulis 2021 oli riigipiiri ületamine seoses COVID-19 levikuga ja sellega seotud meetmete (sh vaktsineerimine) kasutamisega tavapärasest piiratum (vt Vabariigi Valitsuse
60. mai
61. a korraldust nr 169). Kaebaja üritas riiki esmalt siseneda
62. juulil 2021, mil seda ei võimaldatud. Seejärel esitas kaebaja elukaaslane PPA-le eritaotluse, milles märkis kaebaja reisi eesmärgina soovi kohtuda Eestis kolleegidega ning abielluda elukaaslasega. Sellel alusel andis PPA
63. juulil 2021 kaebajale eriloa riiki sisenemiseks taotluses nimetatud asjaoludel ning eeldusel, et isikul on kehtiv Schengeni viisa.
64. juulil 2021 küsitleti kaebajat riiki sisenemise eesmärkide ja tingimuste osas uuesti ning kaebaja ütlused viitasid sellele, et vähemalt üks eriloa saamiseks välja toodud eesmärk ei vasta tõele (abiellumise soov). Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta
65. juulil 2021 esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning olid osaliselt vastuolus PPA-lt riiki sisenemiseks eriloa saamiseks esitatud põhjendustega (abiellumise tahe). Seejuures viitavad
66. juulil 2021 esitatud reisi eesmärgid ka sellele, et mingit abiellumise tahet kaebajal ei olnud ning samuti ei olnud tema reisi täpne eesmärk (transiit, Eestisse jäämise tahe ja kestvus jms) esimesel riiki sisenemise katsel selge. Pärast eriloa saamist piiripunktis
67. juulil 2021 PPA-le esitatud selgitused viitasid samuti sellele, et kaebaja kas varjab tegelikke riiki sisenemise eesmärke või vähemalt üritab neid endale sobivalt mugandada saavutamaks eriloa alusel riiki sisenemise õigust. Kohtule esitatud PPA ametnike selgitused ja vormistatud dokumendid kinnitavad, et kaebaja reisi eesmärk polnud piisavalt selge ning tema toodud reisi eesmärkide põhjenduste tõele vastavuses oli põhjust kahelda. Sellises olukorras on viisa kehtetuks tunnistamine põhjendatud, sest põhjust oli kahelda viisa omaja avalduste usaldusväärsuses. Kohtule esitatud materjal ei kinnita mingilgi moel ka kaebaja survestamist ning tema suhtes ebakohaste menetlustoimingute tegemist.
68. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata.

§ 158

lg 5 näeb ette, et kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud samuti tema enda kanda (

§ 109

lg 1 ls 4).

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4