← Eesti

1-24-461/7

Obsah (6)§ 424§ 121§ 64§ 74§ 75§ 78

1-24-461 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 14. veebruaril 2024, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-24-461 (22231504684) Kohtukoosseis Kohtunik Katre

§ - de 424 lg 1 ja 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Sergei Guštšin, isikukood: 38412080216, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht: AS X, xxx, elukoht: xxx, varasemalt kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole; Kaitsja Kaitsja istungile kutsumist ei taotletud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§-dest § 64 lg 1; § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2, 8; § 75 lg 4; § 78 p 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sergei Guštšin

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. 2. Süüdi tunnistada Sergei Guštšin

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. 3. Juhindudes

§ 64

lg 1 suurendada Sergei Guštšinile mõistetud üksikkaristusest raskeimat karistust ja mõista Sergei Guštšinile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. 4.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Sergei Guštšinile mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel, et Sergei Guštšin ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle

§ -des 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p.p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 5. Kohustada Sergei Guštšin käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 1 p.p 16 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Juhindudes

§ 75

lg 2 p 2 kohustada Sergei Guštšinit temale määratud käitumiskontrolli ajal mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 7. Juhindudes

§ 75

lg 2 p 8 kohustada Sergei Guštšinit temale määratud käitumiskontrolli ajal osalema Tallinna Vangla kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on uute samaliigiliste kuritegude, mida arvatakse kriminaalasjas süüdistatavale süüks, toimepanemise tõenäosuse maandamine. 8. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, Sergei Guštšin isikut ning nõusolekut ja juhindudes

75 lg 4 kohustada Sergei Guštšinit täitma temapoolt võetud vabatahtlikku kohustust ja nimelt alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuses näidatud tähtaegadel andma 4 (neljal) korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Sergei Guštšin on kohustatud andma nimetatud analüüsid alljärgnevatel tähtaegadel: • 1 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsil nõutav näit puudub; • kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml; • kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml; • üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml; 9. Sergei Guštšin on kohustatud esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites, vereanalüüside tasu kuulub Sergei Guštšin poolt hüvitamisele. 10. Määrata Sergei Guštšin katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 11.

§ 78

p 1 alusel lugeda Sergei Guštšini katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14. veebruarist 2024

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse Sergei Guštšin suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest. 2

  1. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures digitaalne andmekandja ja sellel olev teave, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  2. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 alusel Sergei Guštšinilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230.- (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot; • joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiisikulud kogusummas 263.(kakssada kuuskümmend kolm) eurot; • kaitsjatasu temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 219,60.- (kakssada üheksateist eurot ja kuuskümmend senti) eurot;
  3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasu) tuleb Sergei Guštšinil kohtuotsuse jõustumisel tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse makseinfos märgitud ulatuses ja ajal kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse Sergei Guštšinile üle, kas kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse kohtuotsuse jõustumisel tema elukoha aadressile: Linnamäe tee 37-9, Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Sergei Guštšin on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 22.10.2022 kella 23.24 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit Toyota Proace reg. nr XXX, olles joobeseisundis, (Sergei Guštšinil esines narkojoove ning tema uriinist leiti tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit karboksütetrahüdrokannabinooli (THCCOOH) ja kokaiini). Sellise tegevusega rikkus Sergei Guštšin liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 3 Seega pani Sergei Guštšin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Sergei Guštšini selles, et tema 20.12.2022 kella 17.00 paiku xxx asuvas korteris lõi kaks korda oma elukaaslast M. M. jõuga jalaga vastu istmikku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastuse s.o vasakul reiel hematoom. Seega pani Sergei Guštšin oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe: 24. jaanuaril 2024.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Tikk, süüdistatav Sergei Guštšin ja tema kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et ringkonnaprokurör Merike Tikk nõuab kohtus Sergei Guštšin süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotletakse kohtus Sergei Guštšin süüdi tunnistamist

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 sätteid kohaldades suurendades Sergei Guštšin mõistetud üksikkaristusest raskemat karistust, taotletakse Sergei Guštšinile liitkaristuse 1 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. Kokkuleppele on saadud selles, et prokurör taotleb kohtus süüdistatavale karistuse tingimisi kohaldamata jätmist ja seda vastavalt

§ 74

lõikele 1 s.t kohtus taotletakse kohaldada Sergei Guštšin suhtes 18 kuu pikkust katseaega vastavalt

§ 74lõikele 3.

Kokku on lepitud selles, et süüdistatavat kohustatakse täitma järgmisi

§ 75

lg 1 punktides 1-6 ning

§ 75

lg 2 p.p 2, 8 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Sergei Guštšin kohustatud temale määratud käitumiskontrolli ajal mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Sergei Guštšin kohustatud temale määratud käitumiskontrolli ajal osalema Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on uute samaliigiliste kuritegude, mida arvatakse kriminaalasjas süüdistatavale süüks, toimepanemise tõenäosuse maandamine. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isiku, peab prokurör põhjendatuks kohtult taotleda, et kohus määraks Sergei Guštšinile täiendavalt järgmised kohustused ja nimelt on menetlusosalised kokkuleppele saanud selles, et Sergei Guštšin võtab

§ 75lg 4 alusel endale vabatahtliku kohustuse.

Nimelt alates kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, kohtuotsuses näidatud tähtaegadel on viimane kohustatud andma neljal korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (Peth) vereanalüüsi. Kohtus taotletakse, et Sergei Guštšin kohustuks andma nimetaud analüüsid alljärgnevatel tähtaegadel: 1 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsil nõutud näit puudub. Kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetaud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml. Kuuenda 4 kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml. Üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml. Kokkuleppele on jõutud selles, et Sergei Guštšin on kohustaud esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites, vereanalüüside tasu kuulub Sergei Guštšin poolt hüvitamisele. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes on märgitud, et

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on Sergei Guštšin ohustanud kaasliiklejate elu, tervist ja vara ning

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on Sergei Guštšin kahjustanud kannatanu füüsilist ja vaimset tervist. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230.- eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud ekspertiisikulud summas 263.- eurot ning kohtueelses menetlusese süüdistataval tekkinud kaitsjakulud summas 219,60.- eurot, märgitud menetluskulud kuuluvad Sergei Guštšinilt välja mõistmisele riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 tulenevalt on Sergei Guštšinil kohustus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes tuuakse välja asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed ja nimelt kriminaalasja materjalide juures olev 1 DVD plaat tuleks KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde ning kriminaalasjas olnud sõiduk Toyota Proace reg nr XXX on tagastatud kasutajale. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid kokkuleppele KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtus 14. veebruaril 2024 toimunud kohtuistungil süüdistatav Sergei Guštšin kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde kaitsjat kutsuda ei soovinud, viimane nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, samuti süüdistatav nõustus temalt välja mõistetavate menetluskulude hüvitamisega riigi tuludesse ning enda poolt vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Tikk jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist kokkulepitud tingimustel. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Sergei Guštšin tuleb süüdi tunnistada

§ -de 121 lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt 5 kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel

§ - des § 64 lg 1; § 74 lg 1, 3 § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2, 8 ja § 75 lg 4 sätestatut. Juhindudes KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt riigi kasuks väljamõistmisele osaliselt ning seda kokkulepitult: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1230.- eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud ekspertiisikulud summas 263.- eurot ning temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenusega kaasnenud kaitsjakulud kogusummas 219,60.- eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Sergei Guštšinil temalt välja mõistetud menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulude osamaksete suurus tuuakse täpsemalt välja kohtuotsuse makseinfos. KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kõne all olevas kriminaalasjas on menetlusosalised kokkuleppele jõudnud kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes kohaldatavates meetmetes. Kohtu hinnangul on kokkuleppes välja toodud asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul ja kohus toob kokkulepitu detailsemalt välja kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.