← Eesti

4-24-334/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. veebruar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-334 Kohtukoosseis Markus Kärner Vaidlustatud kohtumäärus Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus, millega jäeti Aimar Tamme kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna
  4. novembri 2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,23,008038 läbi vaatamata Määruskaebuse esitaja Menetlusalune isik Aimar Tamm Teised määruskaebusmenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Aimar Tamme taotlus kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 11 ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Aimar Tamm esitas
  6. jaanuaril 2024 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
  7. novembri 2023 otsusele väärteoasjas nr 2315,23,
  9. Harju Maakohus jättis
  10. veebruari 2024 määrusega A. Tamme kaebuse läbi vaatamata kaebetähtaja möödalaskmise tõttu.
  12. veebruaril 2024 esitas A. Tamm Harju Maakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt ei saanud A. Tamm kaebust tähtaegselt esitada tervisliku seisundi tõttu. Menetlusdokument oli pealkirjastatud määruskaebusena. Maakohus edastas selle
  13. 4-24-334 veebruaril 2024 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 195 lg-te 1 ja 3 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Ringkonnakohus jätab Aimar Tamme taotluse kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata, sest see ei ole esitatud tähtaegselt. Esmalt selgitab ringkonnakohus, miks pidanuks maakohus A. Tamme tähtaja ennistamise taotluse ise lahendama (I) ning seejärel põhjendab, miks tuleb siiski jätta tähtaja ennistamise taotlus läbi vaatamata, mitte tagastada see alluvusjärgsele kohtule (II). I
  15. Maakohus jättis
  16. veebruari
  17. a määrusega A. Tamme kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna see oli esitatud pärast VTMS § 114 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega. Maakohus tuvastas õigesti, et kuna A. Tamm sai kiirmenetluse otsuse kätte
  18. novembril 2023, siis lõppes 15-päevane kaebetähtaeg
  19. detsembril
  20. A. Tamm esitas kaebuse aga
  21. jaanuaril
  22. Kuna A. Tamm ei esitanud ühes kaebusega tähtaja ennistamise taotlust, jättis maakohus kaebuse läbi vaatamata.
  23. A. Tamm esitas
  24. veebruaril 2024 Harju Maakohtule menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud määruskaebusena. Vaatamata pealkirjale on A. Tamm selles dokumendis ka ise selgesõnaliselt märkinud, et taotleb kaebetähtaja ennistamist ja selles kirjeldatakse asjaolusid, mille tõttu tal ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Harju Maakohtu
  25. veebruari 2024 määruse seisukohta, et kaebus oli esitatud hilinenult, menetlusalune isik tegelikult ei vaidlusta. Seega ei ole tegemist määruskaebusega, vaid tähtaja ennistamise taotlusega.
  26. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud maakohtu määrusele vastuväiteid, puudub ringkonnakohtul VTMS § 193 lg-st 1 ja VTMS § 195 lg-s 1 tulenev alus asja läbivaatamiseks määruskaebusmenetluses. Seetõttu ka olukorras, kus madalama astme kohus ei ole tähtaja ennistamise taotluse osas seisukohta võtnud, ei ole kõrgema astme kohtul võimalik hakata lahendama tähtaja ennistamise küsimust määruskaebemenetluses. Kui maakohtule esitatakse tähtaja ennistamise taotlus, peab maakohus selle VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 172 lg-st 1 tulenevalt lahendama määrusega. Ennistamise taotluse lahendamata jätmine ja selle ringkonnakohtule edastamine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. detsembri
  28. a määrus asjas nr 1-17-7210, p 9; vrd mõnevõrra teisiti
  29. novembri
  30. a määruses asjas nr 1-17-4754, p 13.2, leides p-s 14 siiski, et ennistamise tähtaja otsustamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse). Neid põhimõtteid on väärteomenetluse kontekstis korratud ka hiljutises Tallinna Ringkonnakohtu praktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  31. detsembri
  32. a määrus asjas nr 4-23-3966, p 4-7 ja
  33. veebruari
  34. a määrus asjas nr 4-24-88, p 6). II
  35. Üldjuhul tuleks valesse kohtusse esitatud taotlus VTMS § 14 lg 2 alusel tagastada alluvusjärgsele kohtule ehk Harju Maakohtule. Riigikohtu praktikast leiab aga tuge 2

(3)4-24-334 käsitlusele, et ringkonnakohus võib tähtaja ennistamise taotluse seda õigele kohtule tagastamata ise läbi vaatamata jätta, kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 1-19-5631, p 15). Samamoodi on väärteomenetluses talitatud ka Tallinna Ringkonnakohtu varasemas praktikas (Tallinna Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a määrus asjas nr 4-24-88, p 7).
  5. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates hetkest, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse. Erandiks on olukorrad, kus ebaselgus on õiguslikus olukorras ning takistus ei seisne faktilises asjaolus. Sel juhul võib kaebetähtaja ennistamise taotluse esitada ka 14 päeva jooksul arvates sellest, kui maakohus jätab kaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta (vt analoogiliselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a määrus asjas nr 1-195631, p 14). Praegusel juhul kirjeldatakse tähtaja ennistamise taotluses tähtaja möödalaskmise tinginud takistustena üksnes terviseseisundiga seonduvaid faktilisi asjaolusid. Kuna kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus ei seondunud õigusliku ebaselgusega, ei oma ennistamistaotluse esitamise tähtaja mõttes tähtsust see, et Harju Maakohus tegi kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse
  8. veebruaril
  9. Ennistamistaotluses kirjeldatud võimalikud takistused langesid ära hiljemalt
  10. jaanuaril 2024, mil A. Tamm esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Eelviidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt pidanuks A. Tamm tähtaja ennistamise taotluse esitama hiljemalt koos kaebusega, so
  11. jaanuaril
  12. Isegi, kui tõlgendada seadust teistmoodi ja leida, et kaebetähtaja ennistamise taotlemise 14-päevane tähtaega hakkab kulgema arvates
  13. jaanuarist 2024 (so päev, mil kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus oli kindlasti ära langenud), olnuks tähtaja ennistamise taotlemise viimaseks päevaks
  14. veebruar
  15. Taotlus esitati aga
  16. veebruaril 2024 ehk hilinenult. Neil põhjustel on ilmne, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt ja ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.