2-23-102031/20

2-23-102031 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Siiri Malmberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja 31. jaanuar 2024. a Pärnu kohtumaja kantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-23-102031 Tsiviilasi S.Õ.i hagi Estate Invest OÜ vastu kahju hüvitamiseks 3531,57 eurot Tsiviilasja hind Hageja S.Õ., isikukood xxxxxxxxxxx Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse vorm Kostja Estate Invest OÜ, registrikood 14627369, seaduslik esindaja Sander Pärn Kohtuistungite toimumise ajad 23.08.2023 ja 03.10.2023, kirjalik menetlus poolte 03.10.2023 kohtuistungil avaldatud nõusolekul RESOLUTSIOON 1. Rahuldada S.Õ.i hagi Estate Invest OÜ vastu.

2.Mõista Estate Invest OÜ-lt (registrikood 14627369) S.Õ.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja kahjuhüvitis 3026,20 eurot, viivis perioodi 03.06.2022 – 31.01.2024 eest summas 513,29 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna kahjuhüvitise tasumata summalt (käesoleval ajal 3026,20 eurot) kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

3.Jätta menetluskulud Estate Invest OÜ kanda.

4.Määrata Estate Invest OÜ poolt S.Õ.ile hüvitavate menetluskulude suuruseks 364,21 eurot ning mõista nimetatud summa Estate Invest OÜ-lt S.Õ.i kasuks välja.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA 1 2-23-102031 Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad 1. Hageja avaldas 01.10.2021 hankekeskkonnas hange.ee kuulutuse (dtl 49), milles otsis töövõtjat, kes teostaks hagejale kuuluvas korteris Lihulas siseviimistlust. Kuulutuse kohaselt oli vaja pahteldada ja värvida kipsplaadiga kaetud seinad ja lagi, et näeks viisakas välja. Vajadusel lisada väiksemad liistud või muu vajaminev. Kuulutuses oli avaldatud pindade suurused: laed kokku 446, m2, magamistuba 16,1 m2, elutuba 16,12 m2, vannituba 15,24 m2, niiskuse kindlaks wc 5 m2, niiskuse kindlaks esik 8,6 m2. Lisaks vajavad kerget töötlust aknad, millelt värv on maha koorunud ja ei lähe hästi kinni. Tõenäoliselt vajavad aknad lihvimist ja üle värvimist. Aknaid oli kokku 3 suurt ja 1 väike wc-s.

2.08.10.2021 tegi kostja hageja avaldatud kuulutuses nimetatud tööde tegemiseks pakkumise hinnaga 3300 eurot (dtl 52), mille hageja vastu võttis.

3.Pooled leppisid tööde käigus kokku lisatöödes, s.o uksepalede ümbertegemine ja viimistlus, välisukse esise täide, põrandakatte paigaldus, värvid ja prügi utiliseerimine hinnaga 1726,20 eurot (dtl 65).

4.Hageja maksis tööde eest 20.10.2021 summas 1750 eurot, 01.11.2021 summas 1750 eurot, 12.02.2022 summas 1526,20 eurot – kokku 5026,20 eurot (dtl 53 – 54).

5.01.10.2021 kuulutuses soovis hageja tööde alustamist 04.10.2021 (soovituslikuna) ja tööde lõppemist 31.10.2021 (soovituslikuna) (dtl 49). Kostja lubas alustada töödega vahemikus 11.10 – 17.10.2021 (dtl 55).

6.Kostja teavitas hagejat tööde lõpetamisjärgus olekust 04.01.2022 (dtl 56).

7.14.01.2022 teavitas kostja hagejat, et haiguse tõttu on kostja tööde graafikust maas ja kostja naaseb objektile jaanuari teises pooles 2022 (dtl 57).

8.Järgmiseks lubas kostja tööd lõpetada 12.02.2022 (dtl 68). Viimane lubatud tööde lõpetamise aeg oli 16. – 18.02.2022 (dtl 69).

9.Pärast korduvaid katseid kostjat kätte saada, et tööd üle anda ja vastu võtta, saatis kostja lõpuks vabandava e-kirja 04.04.2022, kus ta väitis, et ei viibinud sel hetkel Eestis ja tal puudub asjadest ülevaade (dtl 58). 03.05.2022 saatis kostja e-kirja, kus ta tunnistas viga ja probleeme töötajatega ning oli valmis kompromissi leidma (dtl 70). Hageja nõustus kostja ettepanekuga kompromissi leidmisega ja jäi ootama kompromissi ettepanekut. Kostja hageja kontakti võtmise katsetele enam ei reageerinud (dtl 70).

10.Hageja vaatas omaalgatuslikult tööd üle aprillis 2022. Ülevaatamise käigus selgus, et tellitud tööd on olulises osas lõpetamata ja kohati vajavad tehtud tööd üle tegemist (dtl 59-61, 89123).

11.01.06.2022 tahteavaldusega taganes hageja kostjaga sõlmitud lepingust, kuna tööd olid tähtaegselt lõpetamata ja tehtud tööd vajasid osaliselt ümbertegemist (dtl 71, 72-81).

12.Pärast lepingust taganemist pooled kompromissile ei jõudnud (dtl 62, 81-83).

13.Hageja võttis FIE-lt K.R. kostja poolt tegemata tööde tegemiseks ja ebakvaliteetselt teostatud tööde ümbertegemiseks arvamuse-hinnapakkumise, mille kohaselt kulub teostamata tööde ja ebakvaliteetselt teostatud tööde ümbertegemiseks 3026,20 eurot, millest 510,90 eurot on materjali kulu, 250 eurot transpordi kulu, 850 eurot akendega seotud kulu ja 2500 eurot viimistluse lõpetamiseks. (dtl 60 – 61). Hageja esitas täpsustatud pakkumise 11.10.2023 (dtl 200 – 201).

14.27.10.2022 tegi Tarbijavaidluste komisjon otsuse, millega kohustas kostjat 5 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest tasuma 3026,20 eurot. Kostja Tarbijavaidluste komisjoni otsust ei täitnud. Hageja taotles hagis kostjalt 3026,20 euro väljamõistmist VÕS § 646 lg 5 alusel ja viivise väljamõistmist 03.06.2022 – 23.02.2023 summas 187,62 eurot ja alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tööde tellijaks ei olnud hageja. Hageja ei vaielnud vastu sellele, et kostja väljastas tööde eest arved kolmandale isikule. K.R. on ehitaja. Kui 2 2-23-102031 kostja hinnapakkumise arvamusega ei nõustunud, siis oleks ta pidanud esitama vastavad tõendid. Kokku leppimata tööde osas on kahjunõuet vähendatud.

16.03.10.2023 toimunud kohtuistungil võttis hageja omaks, et kostja arved tasuti ettevõtte poolt.

Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad 17. 23.08.2023 toimunud kohtuistungil oli kostja seisukohal, et kostjalt ei tellinud vaidlusaluseid töid hageja, vaid hagejaga seotud äriühing, sest kostja väljastas arved äriühingule ja äriühing need ka tasus. Kostja võttis samal istungil omaks, et hageja oli isikuks, kes hange.ee keskkonnas kuulutuse avaldas (23.08.2023 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:11:58). Kostja vaidlustas 30.08.2023 hageja poolt kohtule esitatud arvet nr 2021671 (dtl 65) ja väitis, et kostja väljastas tegelikult selle arve Appleup OÜ-le (tegemist oli algselt hagejale väljastatud arvega, mis hiljem tehti ümber Appleup OÜ nimele). Hageja on kohtule esitanud tõendid kostjale tasumistest viisil, millest ei nähtu maksja isikut.

18.30.08.2023 kirjalikes seisukohtades ei vaidlustanud kostja lepingu sõlmimist ja lepingu tingimusi. Kostja vaidlustas lepingu objektiks olnud pindade suurusi, olles kokkuvõtlikult seisukohal, et töömaht pindade lõikes oli kokku 239,09 m2. Kostja oli seisukohal, et hageja esitatud fotomaterjalidest ei nähtu kogu töömaht ning ülevaade üldisest olukorrast. Kostja teostas 90% töödest.

19.30.08.2023 menetlusdokumendi p-s 3.1 võttis kostja omaks, et ei lõpetanud tellitud töid tähtaegselt (p 3.1). Lõpetamata jäid parandustööd, mis ilmnevad pärast värvitööde tegemist, kosmeetilised tööd ja ettenägematud lisatööd, mille osas kostja hagejale arvet ei esitatud.

Kostja oli seisukohal, et hageja esitatud fotod ei tõenda tegemata töid. FIE K.R. ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ja tal puudub pädevus hinnangute andmiseks. Tegemist on pakkumisega tööde lõpetamiseks, mis ei ole kontrollitav. Hinnapakkumine peaks sisaldama rohkem informatsiooni. Hinnapakkumises nimetatud puudustega nõustus kostja osaliselt, s.o aknapõskede osas, 2 ukseava põsed, pahtliparandused ja põrandaliistude paigaldamine, kokku summas 370 eurot.

20.Hinnapakkumine sisaldab osaliselt töid, mille teostamises ei olnud pooled kokku leppinud.

Hinnapakkumise sisu aknaraamide osas ei vasta kostjalt tellitud tööde mahule, olles sellest oluliselt suurem. Tegemist on nn restaureerimise pakkumisega akendele, kuid tellija poolt kostjale püstitatud eesmärk oli, et aknad käiksid kinni. Aknaraamid olid mädad, vajunud ja pehmed. Aknaraame oli korduvalt värvitud juba enne, kui kostja töid alustas. Pooled ei leppinud kokku korteri välisukse poolse seina nurgaga seonduvate tööde tegemises. Kostja ei pidanud tegema esiku parempoolse seina lauspahteldust. Kostja ei pidanud eemaldama tualettruumi ukselengi. Kanalisatsioonitorude põrandast väljatoomine, nende täis valamine, torude seinast väljatoomine ja aukude võrguga krohvimine ning dushiruumi põranda kaldega seotud küsimused ei olnud hageja ja kostja kokkulepete esemeks. Samuti ei olnud seinakapiga seonduvad tööd kokkulepitud maalritööde osaks.

21.Hageja hinnapakkumist vaidlustas kostja muude tööde osas järgnevalt: PVC põrandakatte puhastamine on lihtne töö. Pakkumises esitatud maht on liialdatud. Tegelik maht on ligikaudu 56 eurot. PVC kate ei vajanud remonti. Seina ja lagede maalritöödest ei ole arusaadav, mida pakutud hinnad sisaldavad. Akrüülimise hind on ülepaisutatud. Fotodelt on näha, et akrüül puudus vaid mõnel meetril. Näoga välisukse poole seistes vasakule jääv sein tuli katta värviga, mis on tehtud. Erinevalt hinnapakkumises kajastatust olid kõik seinad kaetud nii pahtli kui värviga, vastasel korral oleks kipsi liitekohad näha. Esikus vajalike tööde tegemiseks nimetatud alumiiniumnurgad on olemas. Kohtpahtelduse ehk pahtliparanduse vajadus selgub alles pärast värvimist. Aknapõsed jäid tualetis tegemata hinnanguliselt 0,9 m2. WC seinad ja lagi olid ühe korra värvitud, neile pindadele jäi kandmata teine kiht värvi. Köögi seinad ja lagi olid värvitud. Hageja soovis koridori ja 3 2-23-102031 köögivahelise ukse lengi säilitada, mistõttu on välistatud kõikide lisatööde tegemine. Toa seinad ja lagi oli värvitud. Dushiruumi seinad on kaetud Sando värviga, mis on Sadolini niiskuskindel värv. Sel põhjusel ei ole põhjendatud ka dushiruumi seinte ja lae katmine kruntimine.

22.Hinnapakkumises sisalduva materjalikulu osas märkis kostja, et kruntvärv Siro 2, peenpahtel „Norgips“ 25l, akrüül nurkade jaoks (6 tk), palstikust ääreliistud, kuivbetoon „C30“ (15 kg), kipskrohv „Mp-75“ 20 kg ja alumiiniumperfonurgad on objektil olemas. Samuti on objektil olemas liivapaber (nii 120 kui 150). Akende krohvimiseks on olemas ka krohv Mp75. Toonvärvid ei kuulunud töö sisusse. Kostja ei nõustunud materjalikuluga, mis on märgitud vajalikuks nende tööde tegemiseks, mida pooled kokku ei leppinud.

Kokkuvõtlikult nõustus kostja kahju hüvitamisega 370 euro ulatuses.

23.03.10.2023 toimunud kohtuistungil võttis kostja omaks, et leping kostjaga öeldi üles kostja lepingurikkumise tõttu. Kostja ei vaidlustanud lisatööde kokkuleppe sisu.

MENETLUSE KÄIK 24. Kohus võttis hagi menetlusse 19.05.2023.

25.23.08.2023 kohtuistungil selgitas kohus kostjale kohustust esitada kõik vastuväited hagile, sh kohustust tõendada oma väidet, et hageja ei ole tööde tellija. Samuti selgitas kohus hagejale kohustust tõendada, et hageja on tööde tellija.

26.03.10.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kohus TsMS § 230 lg-s 1 tulenevat üldist tõendamiskoormust.

27.27.11.2023 kohtumäärusega uuendati menetlus ja määrati menetluses pooltele uued tähtajad seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Samuti teatati otsuse tegemise uus aeg. Kohus selgitas TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormist. Samuti võimaldas kohus hagejal täpsustada VÕS § 646 lg 5 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid ja esitada tõendeid. Kohus selgitas VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldusi ja selgitas kostjale vajadust oma väidete tõendamiseks hageja esitatud FIE K.R.e arvamuse-pakkumise vaidlustamisel.

28.Kumbki pool ei esitanud pärast 27.11.2023 määruse tegemist kohtu määratud tähtaegade jooksul täiendavaid seisukohti ja tõendeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 29. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

30.Pooled vaidlevad selle üle, kes sõlmis kostjaga lepingu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.

31.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja avaldas hange.ee lehel oma nimel üleskutse pakkumiste tegemiseks üleskutses nimetatud tööde tegemiseks Lihulas asuvas korteris. Kohus loeb nimetatud asjaolu tuvastatuks. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kuulutuse avaldamine hange.ee keskkonnas on käsitatav hageja ettepanekuna pakkumuse tegemiseks ettepanekus nimetatud tööde tegemiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja tegi hange.ee keskkonnas pakkumise üleskutses nimetatud tööde tegemiseks. Kohus loeb nimetatud asjaolu tuvastatuks.

Kuna ettepaneku pakkumise tegemiseks tegi hageja, siis sai kostja pakkumise teha ainult hagejale. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ettepaneku ja kostja pakkumise alusel hakkas kostja tööd tegema. Sellest järeldub, et tööd tellis kostjalt hageja. Kostja ei ole esitanud 4 2-23-102031 tõendeid selle kohta, et kostja poolt hagejale tehtud pakkumise suhtes esitas nõustumuse hageja asemel kolmas isik. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kostja esitas arved hageja palvel tööde eest kolmandale isikule ja kolmas isik need tasus. Kohus on seisukohal, et arve esitamine ja selle tasumine ei tõenda seda, et arve adressaat oleks töövõtulepingu suhtes tellijaks. Esiteks on tuvastatavad tahteavalduste vahetamised lepingu sõlmimiseks hageja ja kostja vahel. Teiseks ei ole kohtule esitatud mistahes andmeid ega tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks hageja suhtes lepingu üle võtnud või et leping oleks algusest peale sõlmitud kolmanda isikuga. Kohus märgib, et arve esitamine ja selle tasumine kolmanda isiku poolt ei ole praktikas ebatavaline. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-le 1 võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kolmanda isiku poolt kostjale maksete tegemise õiguslik alus ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

32.Pooled ei vaidle selle üle ja kohus nõustub pooltega, et hageja ja kostja vahel tahteavalduste vahetamise teel sõlmitud leping on käsitatav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses.

Kohus tuvastab, et hageja ettepaneku sisuks, mille osas kostja pakkumise tegi, olid pahteldusja värvitööd kipsiga kaetud seinte ja lae osas. Vajadusel lisada väiksemad liistud või muu vajaminev. Pindade suurused: laed - kokku 44,6m2, magamistuba 16.1m2, elutuba 16.12m2, vannituba 15.24m2 - niiskuse kindlaks wc 5m2 - niiskuse kindlaks, esik 8.6m2. Lisaks vajavad kerget töötlemist aknad, millelt on värv ära koorunud ja ei lähe hästi kinni.

Tõenäoliselt vajavad lihvimist ja ülevärvimist. Aknaid on kokku kolm suurt ja üks väike WCs. Kohus tuvastab hageja ettepaneku sisu tema hange.ee-s avaldatud kuulutuse alusel (dtl 49).

Akende osas on pakkumises täpsustatud (dtl 55), et kostja töö sisuks pidi olema akendelt vana lahtise värvi eemaldamine, akende paremaks lihvimine ja värvimine. Kostja pidi tööd teostama hinnaga 3300 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt hagejale 13.02.2022 väljastatud arve nr 2021671 (dtl 65) kajastas pooltevahelist lisatööde kokkulepet. Kohus tuvastab nimetatud arve alusel, et pooled leppisid kokku lisatööde tegemiseks summas 1726,20 eurot. Lisatööde sisuks oli uksepalede ümbertegemine ja viimistlus, välisukse esise valamine ja materjal, põrandakatte paigaldus ja transport, lisa põrandakate, põrandliim, lõppvärvid, prügi utiliseerimine ja vedu, põrandaliistud, liistunurgad, jätkud ja lõpud, liistu paigaldus. 03.10.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et tellitud tööde hulka kuulus ka aknapõskede krohvimine.

33.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tööde eest tasu saanud täies ulatuses. Nimetatut kinnitavad ka kohtule esitatud maksekorraldused (dtl 52, dtl 53).

34.Hageja väitel tekkis talle kostja tegevuse tulemusena kahju, sest kostja jättis osa töid tegemata/lõpetamata, kostja teostas töid osaliselt selliselt, et see rikkus korteri siseviimistluse teisi osi. Hageja on tuginenud oma nõudes VÕS § 646 lg-le 5, mis sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, et tema nõude aluseks olevad väidetavad tööd oleksid teostatud. Kuna VÕS § 646 lg 5 alusel nõude rahuldamine eeldab, et kulu on õigustatud isiku poolt kantud, siis ei ole hageja nõuet võimalik VÕS § 646 lg 5 alusel rahuldada.

35.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

5 2-23-102031 36. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ütles kostja lepingurikkumise tõttu poolte vahel sõlmitud lepingu üles 01.06.2022 tahteavaldusega (dtl 71 – 80). Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei suutnud töid lõpetada ja avaldas, et tööde lõpetamine ei ole ka võimalik, mis järeldub kostja 04.05.2023 e-kirjast „Estate Invest OÜ ei ole enam töös ja toimiv“ (dtl

70). Võttes arvesse eeltoodut on kohtu hinnangul põhjendatud hageja poolt kahju nõudmine VÕS § 115 lg 1 ja lg 3 alusel täiendavat tähtaega määramata, kuna lepingu ülesütlemise ajaks oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, kuna tööde lõpetamist kostja poolt ei saanud enam eeldada.

37.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega saab antud juhul olla kahju hüvitamise eesmärgiks tööde lõpetamisele ja puudustega tehtud tööde parandamisele kuluvate mõistlike kulude hüvitamine. Hageja on kahju hüvitamise tõendamiseks esitanud kaks FIE K.R. arvamust-pakkumist. Kohtu hinnangul oli kostjale kui oma majandus-ja kutsetegevuses tegutsevale isikule mõistlikult ettenähtav, et puudustega töö tegemisel tekib hagejale kahju, kuna puudused tuleb kõrvaldada või puudustega tehtud töö täielikult ümber teha.

38.Hageja on esitanud tööd esinevate puuduste tõendamiseks fotod enne ja pärast tööde tegemist, FIE K.R.e 03.08.2022 arvamuse-hinnapakkumise (kõik kuluartiklid kokku 4110,90 eurot) ja 11.10.2023 hinnapakkumise täpsustuse. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud, kuigi kohus on seda vajadust selgitanud.

39.03.08.2022 pakkumisest nähtub, et pärast kostja poolt korteris tööde tegemist on põrandat kattev PVC kate täis kruntvärviplekke. Kohus loeb nimetatud asjaolu 03.08.2022 alusel tuvastatuks. 03.10.2023 kohtuistungil väitis hageja, et kostja jättis PVC katte paigaldamistööd lõpetamata, s.o põrandale jäi osa PVC katet paigaldamata, samuti jäid paigaldamata liistud.

Asjaolu, et PVC kate ei ole täiel määral paigaldatud, nähtub kohtule esitatud fotolt (dtl 115).

Kostja möönis 03.10.2023 kohtuistungil, et vahe tekkis materjali mõõdu tõttu. Sinna pidi paigaldatama vahejupp, kuid see jäi tegemata.

39.1.03.08.2022 arvamuses on kirjeldatud, et puuduste kõrvaldamiseks on vajalik värviplekid eemaldada ja katta põrandapapiga hilisemateks seinte ja lae värvitöödeks. Kohtu hinnangul on nimetatud tööd puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks asjakohatute töödega, arvestades tuvastatud puuduste iseloomu.

39.2.03.10.2023 pakkumises on FIE K.R. nimetanud, et värviplekkide eemaldamine PVC kattelt maksab 150 eurot. Asjaolu, et kostja väitel on PVC kattelt värviplekkide eemaldamine lihtne, ei tähenda, et puhastustöödega ei kaasne kulusid. Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et tegemist oleks ebamõistliku kuluga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kulu põhjendatuks. FIE K.R.e 11.10.2023 pakkumusest nähtub, et PVC katte lõpetamine maksab 100 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks ebamõistliku kuluga, mistõttu loeb kohus kulu põhjendatuks.

39.3.03.10.2023 toimunud kohtuistungil väitis hageja, et kostja jättis paigaldamata põrandaliistud. Kohtule esitatud fotolt (dtl 115) nähtub, et kostja ei ole vähemalt fotolt nähtuvas ulatuses liiste paigaldanud. Kostja väitis, et tema ei pidanud liiste paigaldama.

Sellega loeb kohus eluliselt usutavaks, et kostja liiste ei paigaldanud. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 32, et poolte vahel kokkulepitud lisatööde sisuks olid mh põrandaliistud, liistunurgad, jätkud ja lõpud, liistu paigaldus. Seega pidi kostja töö sisuks olema ka põrandaliistud ja -liistude paigaldamine. FIE K.R.e 11.10.2023 pakkumisest nähtub, et vajaminevate liistude paigaldus maksab 70 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tegemist oleks ebamõistliku kuluga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kulu põhjendatuks.

39.4.Seoses PVC katte puhastamise, paigaldamise lõpetamise ja liistude panemisega on 11.10.2023 pakkumuses märgitud materjalikuluks 30 eurot. 11.10.2023 pakkumuses ei ole materjalikulu lahti kirjutatud. 03.08.2023 pakkumusest nähtub põranda üleminekuliistude 6 2-23-102031 (alumiiniumist) kulu 42 eurot (7 tk). 11.10.2023 pakkumises on põrandakattega seonduv materjalikulu väiksem. Kohus peab eeltoodud asjaolusid silmas pidades eluliselt usutavaks, et materjalikulu 30 eurot on vajalik kulu.

40.03.08.2022 arvamusest-pakkumisest nähtub, et korteris asuvate akende raamid on lihvimata või neid kahjustades lihvitud. Õhutusaknaraamid on kinni värvitud, üks klaas on katki ja üks kremoon katki, WC akna raam värvimata. Aknad ei lähe kinni, värv paistab läbi ja katab ka osaliselt klaase.

40.1.Kohtule esitatud enne tööde algust tehtud vähemalt ühelt fotolt (dtl 96, ilmselt ka dtl 114) nähtub, et värvi oli aknaklaasi servades enne kostja poolt tööde alustamist. Samas ei nähtu 11.10.2023 hinnapakkumisest kulu aknaklaaside puhastamisele, mistõttu kohus nimetatud etteheidet otsuses ei käsita. Kohtule esitatud fotodelt, mis on tehtud pärast tööde tegemist, on vähemalt ühel juhul (dtl 110) nähtav, et aknaraami ei ole lihvitud või siis on vigastatud lihvimisel (aknaraami alumine äär), sama aknaraami paremast äärest on näha värvi osalist koorumist, samuti on vasakust äärest näha, kas raami värvimata jätmine või ebakvaliteetne värv, millele viitavad mustad ääred ja tumedamad täpid/laigud. Dtl 111 asuval fotol on näha, et aknaraamil on tugevad kollased laigud kogu pildil nähtava raami ulatuses, mis viitab vähemalt puudulikule töötlusele. Dtl 113 oleval fotol on näha aken, mille raamidelt koorub värv ja näha on mustad laigud koorumise kohas, mis kohtu hinnangul viitab töötlemata või puudulikult töödeldud aknaraamile. Dtl 114 oleval fotol on näha akent, mille raamilt koorub värv, samuti on värvitoon laiguline või määrdunud, mis viitab sellele, et kostja ei ole raami kas täielikult või osaliselt töödelnud. Dtl 117 oleval fotol on näha aknaraami värvitud osa, kus värv on peale kantud ebaühtlaselt (näha on kohad foto vasakus ääres, kus värvikiht on kantud õhemalt, võrreldes ülejäänud raamiga ja kohati on näha kuivanud värvitilgad. Dtl 118 oleval fotol on näha aknaraam, mis on küll värvitud, kuid värv on kantud peale selliselt, et üldmulje on laiguline. Seega on fotodelt nähtu värvimata/töötlemata aknaklaaside osas kooskõlas FIE K.R.e arvamusega ja kohus tuvastab eeltoodud dokumentaalsete tõendite alusel, et kostja töös esines hageja väidetud puudus aknaraamide lihvimata või raame kahjustades lihvimise osas. Dtl 103 asuvalt fotolt on nähtav, et kostja ei ole WC akna raami üldse töödelnud. Aknaraamidele osaliselt kantud värv on visuaalselt laiguline. Kostja tõendamata väiteil olid aknaraamid mädanenud ja vajunud. Kohus märgib, et isegi, kui see nii oli, siis oleks kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidanud hagejat teavitama sellest, et tellitud töödega taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada ja küsima hagejalt juhiseid, vastasel korral ei vabane töövõtja vastutusest (VÕS § 621 lg 1, lg 2, VÕS § 635 lg 2).

40.2.Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas õhutusaknaraamid on kinni värvitud ega seda, kas aknad kinni lähevad või mitte. Kohus tuvastab nimetatud asjaolud FIE K.R.e 03.08.2022 arvamuse alusel. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse kahelda FIE K.R.e arvamuse usaldusväärsuses.

Seadus ei sätesta, et kahju tekkimist ja selle ulatust saaks tõendada ainult riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega.

40.3.Kohus tuvastab eelnimetatud arvamuse alusel ka asjaolu, et üks kremoon on katki ning üks aknaklaas on katki. Kohtule ei ole siiski esitatud tõendeid selle kohta, et kremooni ja aknaklaasi tegi kostja katki, mistõttu ei ole võimalik tuvastada kostja tegevuse põhjuslikku seost tekkinud kahjuga.

40.4.11.10.2023 hinnapakkumises on FIE K.R. teinud pakkumise aknaraamide lihvimiseks või parandamiseks hinnaga 470 eurot, õhutusakende avamismehhanismide parandamiseks 300 eurot, WC aknaraami värvimiseks 80 eurot ja materjalikuluks 70 eurot. Arvestades poolte vahel kokkulepitud töö sisu ja selles esinevaid kohtu poolt tuvastatud puudusi, siis on kohtu hinnangul põhjendatud WC aknaraami värvimise kulu 80 eurot ja aknaraamide lihvimise või 7 2-23-102031 kostja tekitatud vigastuste parandamise hind 470 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks ebamõistliku kuluga.

40.5.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud õhutusakende avamismehhanismide parandamise kulu 300 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, kas ja kuidas kostja tegevus akende avamismehhanisme kahjustas. Kohus on seisukohal, et õhutusakende kinnivärvimine ei saa olla samastatav mehhanismide kahjustamisega. Juhul, kui kahjustamiseks pidada kremooniga seonduvat, siis ei tuvastanud kohus kremooni kahjustamise ja kostja tegevuse vahel põhjuslikku seost. 11.10.2023 hinnapakkumise täpsustusest ei nähtu katkise aknaklaasi vahetusega seonduvat kulu, mistõttu kohus seda ei käsita. Kohus jätab rahuldamata materjalikulu nõude 70 eurot. 11.10.2023 pakkumisest ei ole kontrollitav, milles materjalikulu seisneb. Kostja ei ole hagi selles osas õigeks võtnud.

03.08.2023 arvamusest-pakkumisest on akendega seostatavad materjalikulud aknaklaas 23 eurot, kremoon 10 eurot, pruss aknalaudade pikenduseks 21 eurot, kruvid selle kinnitamiseks 8 euro. Aknapahtel sinceri 4 eurot, aknavärv Windoora plus 34 eurot.

11.10.2023 pakkumise täpsustusest ei nähtu aknaklaasi vahetusega ega värvimisega seonduvaid töid, mistõttu ei oleks põhjendatud ka nende töödega seonduv materjalikulu.

Poolte kokkulepe ei hõlmanud aknalaudadele pikenduste paigaldamist, mistõttu ei ole põhjendatud sellega seonduv töö- ega materjalikulu.

41.FIE K.R.e 03.08.2022 arvamuses-pakkumuses on märgitud, et dushiruumis on põrand akna poole tugevalt kaldu ja tuleb loodi valda. Seinad ei ole krunditud niiskuskindla värviga.

Seinakapp tuleb viimistleda või välja lõhkuda. Akna- ja uksepõskedele tuleb paigaldada perfonurgad, põsed tuleb krohvida ja pahteldada. Seinte ja lae osas on vajalik kohtpahteldus.

Seinad ja lagi tuleb kruntida kruntvärviga „Flat“, lagi ja seinad värvida niiskuskindlate värvidega. Kanalisatsioonitorud on vaja tuua põrandast välja ja augud täis valada, samuti on vaja tuua torud seinast välja ja augud võrguga krohvida. Kohus tuvastas poolte kokkulepete sisu kohtuotsuse p-s 32. Pooled ei olnud kokku leppinud dushiruumi põranda valamise ja torudega seonduvate tööde tegemises. Samuti ei nähtu tõenditest dushiruumi seinakappide korrastamise kohta kokkulepet. Kostja pidi dushiruumi tegema niiskuskindlaks, pahteldus- ja värvitööd kipsiga kaetud pindade osas.

41.1.Kohus tuvastab FIE K.R.e 03.08.2022 arvamuse-pakkumuse alusel, et kostja ei katnud dushiruumi seinu ega lage niiskuskindlate materjalidega. Vastupidise olukorra kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit.

41.2.Eeltoodu alusel on põhjendatud 11.10.2023 pakkumises sisalduv seinteja lagede niiskuskindlate värvidega katmise kulu 200 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks ebamõistliku kuluga.

41.3.FIE K.R.e 11.10.2023 pakkumusest nähtub dushiruumi töödega seonduv materjalikulu 100 eurot. Samas ei nähtu pakkumusest, millistest kuluartiklitest nimetatud materjalikulu esineb, mistõttu ei ole materjalikulu nõue 11.10.2023 pakkumuse järgi kontrollitav. 03.08.2022 arvamusest-pakkumusest nähtub dushinurgaga seonduv materjalikulu värvirull väike 5tk kokku 6 eurot, niiskuskindel värv dushiruumi lakke 25 eurot, niiskuskindel värv seina 77,95 eurot. Kohus peab võimalikuks materjali kulu rahuldada 03.08.2022 pakkumuse alusel, kuid mitte suuremas summas kui viimases pakkumuses kajastatud 100 eurot.

42.Kohus tuvastab FIE K.R.e 03.08.2022 arvamuse-pakkumuse alusel, et kõik seinad ja lagi on kruntvärviga kaetud, kuid seintel on kohti, kus pahtel on tasaseks lihvimata, esineb väikeseid auke, kuivanud värvitükke, kohati on näha värvirulli triibud, nurkades on sügavad lihvisooned. FIE K.R.e arvamus on kooskõlas kohtule esitatud fotodega. Töötlemata või täielikult töötlemata aknapõsed on näha dtl 103, 109 - 111, 113 - 114, 117 - 118 olevatelt fotodelt. Täielikult töötlemata või puudulikult töödeldud (sh osaliselt laigulised, akrüülimata, pahteldus- või krohvijälgedega seinad, laed, ukseaugud on näha dtl 103 – 121 olevatelt fotodelt.

8 2-23-102031 42.1.FIE K.R.e 03.08.2022 arvamusest nähtub, et koridoris on vajalik paigaldada välisukse põse nurkadesse alumiiniumnurgad, välisuksepoolse seina sisenurk tuleb sirgeks krohvida, samuti tuleb krohvida põskesid ja pahteldada. Koridori parempoolne sein tuleb lauspahteldada (see sein ei ole kipsplaadiga kaetud), ülejäänud seintel ja laes teostada kohtpahteldus. Nurgad tuleb akrüülida, seinad ja laed värvida. WC-s on vajalik aknapõsed võrguga krohvida ja paigaldada perfonurgad. Lael ja seintel tuleb teostada kohtpahteldus, nurgad tuleb akrüülida, ukseleng eemaldada, lagi ja seinad tuleb värvida. Köögis on vaja seintel ja lael teostada kohtpahteldus, aknale ja uksepõskedele paigaldada perfonurgad, põsed krohvida ja pahteldada. Nurgad tuleb akrüülida, seinad ja lagi värvida. Koridori ja köögi vahelise ukse leng tuleb eemaldada, ukseauk krohvida. Lükandukse juures tuleb seina natuke piigata, et ukse ja seinavahe oleks ühtlane. Toa seintel ja lael tuleb teostada kohtpahteldus, akna- ja uksepõskedele tuleb paigaldada perfonurgad, põsed krohvida, pahteldada. Seinad ja lagi tuleb värvida. Kohtu hinnangul on nimetatud tööd, v.a ukselengide eemaldamine, põhjendatud, arvestades kostja töödes esinenud puudusi. 11.10.2023 hinnapakkumisest ukselengide eemaldus väljajäetud, mistõttu kohus selle tööga seonduvat ei käsita.

42.2.11.10.2023 hinnapakkumisest nähtuvad pahteldustööd 350 eurot, alumiiniumnurkade paigaldus 150 eurot, aknapõskede krohv võrguga ja perfonurkade paigaldus 250 eurot, akrüülimine 300 eurot, seinte ja lagede värvimine 530 eurot, ukseaugu krohvimine 100 eurot, lükanduksega seina ühtlustamine 100 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks ebamõistlike kuludega. Eeltoodust järeldub, et tegemist on põhjendatud kuluga. Arvestades kostja vastuväiteid, siis vaatamata sellele, et perfonurgad ja alumiiniumnurgad on kostja käsitluses sünonüümid, siis nähtub arvamusest ja hinnapakkumisest, et need paigaldatakse erinevatesse kohtadesse, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist topeltkuluga.

42.3.11.10.2023 pakkumuse täpsustuses on materjalikuluna märgitud 310,90 eurot, kuid ei ole täpsustatud, kuidas materjalikulu suurus kujunenud on. Pakkumusele lisatud loetelu materjalidest ei võimalda seostada konkreetseid materjale ja nende maksumust konkreetsete töödega. Eeltoodust tulenevalt ei ole materjalikulu suurus kontrollitav. Materjalikulu suurus ei lähe kokku ka 03.08.2022 hinnapakkumises sisalduvate materjalikulu maksumustega.

Kostja ei ole materjalikulu osas hagi õigeks võtnud. Kuna materjalikulu suurus ei ole asjas esitatud tõendite alusel kontrollitav, siis jätab kohus nimetatud osas hageja nõude rahuldamata.

43.Hinnapakkumises on kulureana bensiinikulu Pärnust Lihulasse sõitmiseks 250 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulu osas vastuväiteid esitanud. Kohtule on eluliselt usutav, et puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid ei ole võimalik teostada korraga ja vajalik on tööde tegemise asukohta sõita mitu korda. Eeltoodust tulenevalt on pakkumuses sisalduv kütusekulu põhjendatud ja hagi kuulub selles osas rahuldamisele.

44.Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul põhjendatud kostja töös esinevate puuduste likvideerimiseks vajalik kulu kokku 3230 eurot. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist 3026,20 euro ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb hagi taotletud kahjuhüvitise ulatuses rahuldada.

45.Hageja on taotlenud kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist. Vastavalt 23.02.2023 hagiavaldusele taotleb hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud märas alates 03.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 187,62 eurot ja alates 24.02.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või 9 2-23-102031 alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja on esmakordselt kahju hüvitamist nõudnud 01.06.2022 lepingu ülesütlemise avalduses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud viivise arvestamine alates 03.06.2022. Perioodil 03.06.2022 – 23.02.2023 on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutaud viivisesumma (arvutatuna põhinõudelt) 187,62 eurot (viivisemäär 03.06.2022 – 31.12.2022 oli 8% aastas ja 01.01.2023 – 23.02.2023 10,5% aastas). Viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 513,29 eurot (viivisemäär perioodil 24.02.2023 – 31.01.2024 on 10,5% aastas). Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele ja lähtudes TsMS §-s 367 sätestatust viivise alates 01.02.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulud 46. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

47.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

48.Asja materjalidest nähtub, et hageja on asjas tasunud riigilõivu kokku 455 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud 90,79 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja riigilõivu 364,21 euro hüvitamist. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mille tasumine on hagiavalduse esitamise eelduseks. Seega on hageja taotlus 364,21 euro hüvitamiseks põhjendatud.

49.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta saanud OÜ-lt HUGO õigusalast nõustamist 90 euro eest. Kohus on seisukohal, et nimetatud osas ei ole hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu õigusalase nõustamise seos käesoleva tsiviilasjaga. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluses osalenud isiklikult.

Mitte ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et selle oleks koostanud esindaja või keegi kolmas isik. Asja materjalidest ei nähtu, et ühegi menetlustoimingu tegemisel oleks hageja osalenud esindaja kaudu või kasutanud nõustaja abi. Kohtuga on suhelnud ainult hageja.

Üksnes hageja õigusnõustamine ei muuda teenuse osutajat hageja esindajaks (TsMS § 217 lg-d 4-6, TsÜS § 117 lg 1). Taolisele seisukohale on jõudnud Riigikohus nt oma 22.10.2012 otsuse nr 3-3-1-46-12 p-s 33. Seega ei ole õigusnõustamise kulu TsMS-i alusel menetluskuluna hüvitatav. TsMS § 175 lg 2 alusel ei hüvitata nõustaja kulusid (juhul, kui esitatud kulu käsitada nõustajale tehtud kuluna).

50.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub eksperdikulu 300 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole põhjendatud kuluga ja jätab selle kostjalt välja mõistmata. Asja materjalidest ei nähtu, et FIE K.R. oleks oma arvamuse/hinnapakkumise eest tasu küsinud. Samuti ei nähtu materjalidest, millal tasunõue tekkis, s.o kas enne hagiavalduse esitamist (sellisel juhul ei oleks tegemist menetluskuluga) või pärast. Kohus ei ole ekspertiisi asjas määranud. Kohus jätab nimetatud osas menetluskulu kostjalt väljamõistmata. (allkirjastatud digitaalselt) 10 2-23-102031 Siiri Malmberg kohtunik 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.