Obsah (12)

§ 260§ 2681§ 202§ 271§ 5§ 230§ 231§ 436§ 459§ 163§ 162§ 175

Tsiviilasi nr 2-23-593 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-593 Tsiviilasi V. B. h

) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 260lg 1 näeb ette, et tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi.

Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui kohus ei luba tal varem lahkuda. Seega leiab kohus, et on põhjendatult jätnud üle kuulamata tunnistajad, kes viibisid esimese tunnistaja ülekuulamise ajal kohtusaalis. 3 Hageja lepinguline esindaja sellele kohtu tähelepanu ei juhtinud, et teised tunnistajad olid publikuna kohtusaalis. Kohus on ka seisukohal, et tunnistajate üle kuulamata jätmine ei mõjuta asja lahendust. Tunnistajate ülekuulamise taotluse kohaselt tunnistajad saavad ütlusi anda selle kohta, et ajavahemikul mai 2012 kuni märts 2015 elas hageja koos kostjaga ja tema seadusliku esindajaga ning andis kostjale elatist vahetult. Selle asjaolu loeb kohus enamuse perioodi osas tõendatuks teiste tõenditega. Samuti saavad tunnistajad hageja taotluse kohaselt kinnitada, et pärast märtsi 2015 on hageja tasunud kostjale elatist muu hulgas sularahas, kuna ta on seda tunnistajatele korduvalt maininud ja isegi viidanud, kui hageja läks kostjale, sh sularahas, elatist tasuma. Hageja põhjendustest ei nähtu, nagu oleksid tunnistajad olnud raha üleandmise juures. Hageja taotlusest ei nähtu, et tunnistajad oleksid saanud kinnitada, kui sageli ja millises summas hageja sularahas elatist maksis. Kohus kuulas tunnistajate asemel üle pooled vande all. Kohus võib

§ 2681alusel poole omal algatusel vande all üle kuulata.

Kostja alaealisena on piiratud teovõimega ja seega tsiviilkohtumenetlusteovõimetu (

§ 202

lg 2).

§ 271

lg 1 järgi kuulatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise asemel vande all üle tema seaduslik esindaja või esindajad. Seega sai kohus kostja seadusliku esindaja omal algatusel üle kuulata ja hageja vastuväide kostja seadusliku esindaja üle kuulamise kohta ei ole põhjendatud. 5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 alusel.

1. Hageja on esitanud kostja vastu hagi täiteasjas xxx/xxxx/xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 3 järgi on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Praegusel juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu
2. märtsi 2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, millega kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja kompromiss. Kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma kostja seaduslikule esindajale alates
3. augustist 2009 igakuiselt elatist kostja ülalpidamiseks 2200 krooni (s.o 140,61 eurot) kuni kostja täisealiseks saamiseni. Elatis tuli tasuda iga kuu hiljemalt
4. kuupäevaks kostja seadusliku esindaja arveldusarvele. Täitmisteate kohaselt on hagejal elatise võlgnevus alates
5. augustist 2009 kuni
6. juulini 2021 summas 11 318,39 eurot. Hageja palub sundtäitmise lubamatuks tunnistada, kuna on elatise nõuded, mida temalt täitemenetluses nõutakse, juba rahuldanud. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure 4 osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud

§ 459järgset hagi kohtulahendi muutmiseks.

(vt RKTKo 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 11)

1. Hageja väitel on ta täitnud alates
2. augustist 2009 kuni
3. juulini 2021 kostja ülalpidamiskohustuse summas kokku 8909,88 eurot pangaülekandega. Oma väite tõendamiseks on ta esitanud oma pangakonto väljavõtted. Väljavõtetest nähtub, et nimetatud ajavahemikul on hageja teinud kostja seaduslikule esindajale ülekandeid selgitusega „V. “ kokku 5174,38 eurot (9300 krooni (s.o 594,38 eurot) + 660 eurot + 780 eurot + 2010 eurot + 1130 eurot). Väljavõtetest nähtub, et ülejäänud osas (3735,50 euro ulatuses) on makseid tehtud alates
4. septembrist 2021 kuni
5. novembrini
6. Nimetatud osas ei pea kohus võimalikuks lugeda elatist tasutuks perioodi eest, mille jooksul tekkinud elatise võlga täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx sundtäidetakse. Need maksed on põhjendatud lugeda jätkuva igakuise elatise katteks. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on sundtäitmisel oleva kohustuse katteks tasunud pangaülekandega elatist kokku 5174,38 eurot. Kostja on oma vastuses välja toonud, et Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxxx hagejalt kostja kasuks välja suurendatud elatis 210 eurot kuus alates
8. augustist 2021 kuni
9. detsembrini 2021 ja alates
10. jaanuarist 2022 elatis 213,50 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja konto väljavõttest nähtub, et alates märtsist 2022 on hageja teinud makseid summas 213,50 eurot, s.o täpselt
11. jaanuari 2022 otsusega suurendatud elatise suuruses.
12. Hageja tugineb ka sellele, et on maist 2012 kuni märtsini 2015 elanud koos kostjaga ja hageja on sel ajal täitnud ülalpidamiskohustust vahetult summas vähemalt 4780,74 eurot (140,61 eurot kuus * 34 kuud). Lisaks tugineb hageja, et on ka enne 2012 aastat ca aasta aega veel elanud koos kostajaga ja täitnud oma ülalpidamiskohustust vahetult. Seega kui hageja elas lapsega koos, rahuldas ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult, ja selle perioodi eest elatise sissenõudmine on alusetu. Vaidlust ei ole selles, et pärast elatise väljamõistmist hageja ja kostja seaduslik esindaja abiellusid
13. aasta jaanuaris. Hageja vande all antud ütluste kohaselt elasid nad kostja ja kostja seadusliku esindajaga koos natuke enne seda, kui nad kostja seaduslik esindajaga abiellusid (jaanuaris 2013), hageja ei mäletanud täpselt, alates mis kuust. Elasid ajutiselt üürikorteris xxxxx. Üüri tasusid mõlemad. Abiellumise ajal elasid nad hageja korteris xxxxx (märtsini 2015). Abielu ajal elasid nad kostja seadusliku esindajaga koos 2-3 aastat, ülejäänu oli kokku-lahku. Enne hagi menetlusse võtmist toimunud ärakuulamisel kohus küsis kostja seaduslikult esindajalt, kas laps elas
14. aastast koos isaga. Kostja seaduslik esindaja vastas sellele küsimusele jaatavalt. Hiljem on kostja seaduslik esindaja selgitanud, et käidi kokku-lahku, et kas seda ikka saab kooseluks nimetada. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt kooselu kui sellist ei ole olnud. Ühist majapidamist ei ole tal hagejaga olnud. Ta elas äkki kuu aega xxxxx, siis hakkas ära käima Tartusse. Kuu aega või kaks enne abielu oli kooselu. Kostja seaduslik esindaja oli lapsega rohkem ema juures 2013-2015 aastatel. Vahepeal oli ka xxxxx ja hageja viis last Tartusse lasteaeda. Sularahas hageja sel ajal elatist ei maksnud. Muid kulusid ta ka ei kandnud. Tunnistaja I. N. teada elas hageja koos kostja seaduslikuga esindajaga hageja korteris xxxxx
15. aasta jaanuarist kuni
16. aasta. Ka tunnistaja ütluste kohaselt vahepeal hageja viis last (kostjat) Tartusse lasteaeda. Alates
17. aasta märtsist elab I. N. koos hagejaga. I. N. ja hageja ühine laps sündis
18. aastal, hageja elas koos I. N. 2010 kuni
19. Pärast seda elas hageja kostja seadusliku esindajaga. 5 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et vähemalt mõnda aega enne ja pärast abiellumist elati perekonnana ikkagi koos. Poolte ja tunnistajate ütlustega saab selle kohtu hinnangul ka tõendatuks lugeda. Poolte ja tunnistaja ütlusi arvestades ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hageja elas koos kostjaga juba maist
20. Hageja vande all antud ütluste kohaselt elasid nad kostja seadusliku esindajaga koos natuke enne abiellumist ja kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt oli kooselu kuu või kaks enne abielu. Tunnistaja I. N. ütlusi arvestades elab tema alates märtsist 2015 hagejaga koos. Eeltoodut arvestades arvestab kohus perioodina, mil hageja andis kostjale ülalpidamist vahetult, ajavahemikku detsembrist 2012 kuni veebruarini 2015 (k.a) (s.o 27 kuud). Kuigi kostja seadusliku esindaja sõnul olid nad lapsega rohkem kostja seadusliku esindaja ema juures Tartus, saab kohtu hinnangul asjaolusid arvestades eeldada, nimetatud ajavahemikul täitis hageja ülalpidamiskohustust vahetult vähemalt ulatuses, milles oli kohtulahendi kohaselt kohustatud maksma (s.o 140,61 eurot kuus). Tõendatud ei ole hageja väide, mille kohaselt ta on ka enne
21. aastat umbes aasta aega kostjaga koos elanud ja ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Seega loeb kohus ülalpidamiskohustuse täidetuks täiendavalt 3796,47 euro ulatuses (140,61 eurot kuus x 27 kuud).
22. Lisaks tugines hageja sellele, et on ajavahemikul
23. augustist 2009 kuni hagi esitamiseni tasunud kostjale elatist sularahas summas ca 10 000 eurot, andes seda kostja seaduslikule esindajale (teisele vanemale), ning täitis oma ülalpidamiskohustust ka veel mingi aeg vahetult. Hageja ei ole selgelt välja toonud, millistel perioodidel on hageja ülalpidamiskohustust veel vahetult täitnud ja millises ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et lapse sünni ajal elati koos hageja korteris xxxxx. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt lapse poole aastaseks saamiseni, aga see oli enne
24. augustit
25. Hageja väide, et ta on tasunud elatist sularahas kokku ca 10 000 eurot, ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Hageja ütluste kohaselt ta elu käis suures osas sularahas. Arvestades et hageja on elukutselt plekksepp, on see kohtule eluliselt usutav. Hageja elukaaslane I. N. on vande all kinnitanud, et hageja on tasunud kostjale elatist osaliselt sularahas. Hageja on öelnud talle, et läheb elatist maksma. Puuduvad kahjuks mistahes tõendid selle kohta, kui sageli ja millistes summades elatist sularahas üle anti. Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole talle elatist sularahas maksnud ja on seega võlgu.
26. Kostja tugines ka sellele, et on teinud
27. aastal remonti korteris, kus kostja elab, ehk panustanud kostja ülalpidamisse vahetult. Hageja ei toonud välja, millises ulatuses tuleks sellega seoses elatise nõue täidetuks lugeda. Isegi kui hageja on teinud remonti kostja ja tema seadusliku esindaja elukohaks olevas korteris, siis ainuüksi see asjaolu ei annaks kohtu hinnangul alust lugeda mingis ulatuses elatise tasumise kohustust täidetuks. Seonduvalt remondi tegemisega on hageja esitanud kohtule arved üksnes summas 87,12 eurot (Decora AS arve 60 eurot, K-Rauta arve 6,67 eurot, Mööblifurnituur OÜ arve 20,45 eurot).
28. Kostja vastusest nähtub, et kostja arvestuse kohaselt kohustus hageja tasuma ajavahemikul
29. august 2009 kuni
30. juuli 2021 elatist kokku 18 560,52 eurot (132 kuud x 140,61 eurot kuus). Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb kostja poolt esitatud arvestusest. Hageja ei ole kostja arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et hagejal oli elatise võlgnevus ajavahemiku eest
31. august 2009 kuni
32. juuli 2021 kokku 9589,67 eurot (18 560,52 eurot - 5174,38 eurot - 3796,47 eurot). Seega tunnistab kohus sundtäitmise täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx lubamatuks 1728,72 euro osas (11 318,39 eurot - 9589,67 eurot). Sundtäitmine on lubatud elatise võlgnevuse 9589,67 euro osas. Hagi tagamise tühistamine
33. Kohus tühistab
34. jaanuari 2023 määrusega tehtud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kuni praeguses asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 6 Menetluskulud
35. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 15% ulatuses.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, hageja kanda 85% ulatuses ja kostja kanda 15% ulatuses. Kostja on palunud jätta menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel hageja kanda, kuna tegemist on alaealise lapse elatise nõudele vastuvaidlemisega. Kostja põhjenduste kohaselt kujunenud olukorras on alatu ja ebamoraalne nõuda alaealiselt välja isa menetluskulusid elatise tasumata jätmise korral just lapselt, kes on sama isiku poolt jäetud seaduses ettenähtud ning kohtulahendiga väljamõistetud ülalpidamiseta. Hageja ei ole tõendanud elatise kohtuotsust muutvaid asjaolusid ehk elatise tasumist ning hagi on esitatud vaid sundtäitmise venitamiseks ja takistamiseks. Kohus kostja põhjendustega ei nõustu. Esiteks märgib kohus, et

§ 162

lg 4 ei võimalda jätta hageja kanda vastaspoole menetluskulusid.

§ 162

lg 4 alusel saab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega kohus saaks jätta hageja enda menetluskulud sõltumata hagi osalisest rahuldamisest tema enda kanda. Samas kohus leiab, et selleks ei ole praegusel juhul alust. Kohus on leidnud, et elatise sissenõudmine on osaliselt alusetu. Hageja menetluskulusid ei ole põhjust jätta täielikult tema enda kanda üksnes põhjusel, et kostjaks on alaealine laps.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tema menetluskuludeks on riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud 4056 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja tunnihind oli 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) ja ajakulu 26 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tema menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1903 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja tunnihind oli 110 eurot ja ajakulu 17,3 tundi. Kostja menetluskuludele hageja vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele, leides et hageja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt tarbetu ja liigne. Kostja pidas hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 16,5 tundi.
2. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses (hagi tagamise avalduselt 70 eurot ja hagiavalduselt 420 eurot). Seega hageja tasutud riigilõivud on põhjendatud menetluskulud. Kohus mõistab teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohus leiab, et poolte lepinguliste esindajate tunnitasu määrad on põhjendatud, arvestades õigusteenuse keskmist hinda. Hageja lepingulise esindaja ajakulu osas kohus nõustub kostja seisukohtadega. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 16,5 tunni ulatuses. Kuigi kostja lepingulise esindaja ajakulu osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud, on ka kostja lepingulise esindaja ajakulu on pisut ülemäärane. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Arvestades tehtud menetlustoiminguid, loeb kohus ajakulu põhjendatuks 14 tunni ulatuses. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3064 eurot (490 eurot + 16,5 tundi x 156 eurot tunnis) ja kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1540 eurot (14 tundi x 110 eurot tunnis). 17. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 459,60 eurot (15% 3064 eurost) ning hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 1309 eurot (85% 1540 eurost). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes hagejalt kostja kasuks välja 849,40 eurot (1309 eurot - 459,60 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 7 8