Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5511 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi H.E süüdistus

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. septembri
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav H.E apellatsioon (isikukood XXX), RESOLUTSIOON Jätta H.E apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. H.E on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, isikuna keda on Tartu Maakohtu 27.

oktoobri

1. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti
2. märtsil 2018 kella 16.34 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Kõrveküla alevikus Kõrveküla-Lähte maantee
3. kilomeetril mootorsõidukit BMW registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes ning põhjustades liiklusõnnetuse. Alkoholisisaldus H.E väljahingatavas õhus oli 1,19 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus H.E kuriteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati H.E kokkuleppemenetluses

§ 424

lg 2 järgi süüdi ning karistati 9 kuu vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati H.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.–18.

märts 2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 30 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud osa karistusest, s.o 7 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.E ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg-te 2 ja 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti H.E-lt 6 kuuks lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning laieneb lisaks eelnimetatud tähtajale ka vangistuse kandmise ajale.

1. H.E esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning kergema karistuse mõistmist. H.E märgib, et üheks kuuks vangi minnes kaotab ta oma töö ega ole võimeline lastele elatist maksma. Seega jäävad kannatajaks tema lapsed. Samuti palub H.E vähendada talle kohaldatud lisakaristust kuuelt kuult kolme kuuni, sest sel juhul on tööandja lubanud ta tööle jätta. H.E sooviks vangistust kanda nädalavahetustel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et H.E puudub apellatsioonis tõstatatud küsimuse, s.o karistusmäärade lühendamise, osas apellatsiooniõigus, mistõttu apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
3. H.E vaidlustab maakohtu otsust põhjusel, et üheks kuuks vangi minnes ning kuueks kuuks juhtimisõiguseta jäädes kaotab ta oma töö. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et maakohus lahendas H.E-le esitatud süüdistust kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei näe ette karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioon.
6. Praegusel juhul ei vaidlusta H.E maakohtu otsust põhjusel, et talle oleks mõistetud karistus, mida karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioon ette ei näe. H.E tunnistati süüdi

§ 424

lg 2 järgi, millise teo toimepanemise eest näeb seadus ette kuni nelja-aastase vangistuse.

§ 424

lg 4 p 2 järgi kohaldatakse sellise kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega vastavad H.E-le mõistetud karistused seaduses sätestatule. Asjaolu, et H.E ei ole nõus talle mõistetud põhi- ja lisakaristuste määraga, ei anna talle õigust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. 7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole H.E KrMS § 318 2 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Aarne Sarjas 3