4-22-4365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4365 (963022000047) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi L.U

§-s 222 nimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, so 800 eurot. Kaebajale heideti ette seda, et ta ei ilmunud Kaitseressursside Ameti 22.09.2021 otsusega nr 119.1/2021/3243 „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud ajateenistuskohta Toetuse väejuhatus. L.U oli kohustatud ilmuma 18.07.2022 kell 8.30 aadressil Aiandi 15, Tallinn. Selliselt rikkus L.

§ 40lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.

Otsust põhjendab kohtuväline menetleja järgmiselt: • KVTS § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 järgi on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning ta peab ilmuma aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal. Menetlusalune isik ei ilmunud nõutud ajal kogunemiskohta; • Mitteilmumine on põhjendatud vaid erandlikel, s.o vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Menetlusalune isik eiras kohustust ja läks kogunemiskohta ilmumise asemel trenni, kus väänas selga. Ühtki tõendit erakorralisse meditsiiniosakonda pöördumise kohta L.U ei esitanud, mistõttu on vähetõenäoline, et nimetatud juhtum takistas ajateenistusse ilmumist; • Vaatamata ambulatoorses epikriisis kirjeldatule kinnitab 22.09.2021 arstliku komisjoni otsus, et menetlusaluse isiku terviseseisund vastab nõuetele; • Meessoost Eesti kodanikel on riigikaitseks osavõtmise viisiks kaitseväeteenistuskohustus. See toob kaasa mitmete põhiõiguste piiramise, kuid efektiivse riigikaitse vajadus kaalub need üle; • Teenistus kaitseväes on kodaniku kohustus. Eesti kodanikku võib sundida kaitseväeteenistusse isegi tema tahte vastaselt (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg 2); • L.U tervis oli nõrk, aga just ajateenistusse kutsumise päeval läks ta trenni. Selline käitumine ja saadetud e- kirjad näitavad, et tema eesmärk oli eirata ajateenistusse astumise kohustust, st pani teo toime kavatsetult; • Rahatrahvi määramisega on võimalik süüdlast mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Menetlusaluse isiku käitumine näitab, et ta ei kavatse kaitsta Eesti iseseisvust, mistõttu et tagada isiku ustavus põhiseaduslikule korrale tuleb L.U karistada üle sanktsiooni keskmise määra, s.o summas 800 eurot.

1. L.U kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades selle kaitsja vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu ning menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist. Kaebaja palub asja lahendamist kirjalikus menetluses ning toob välja alljärgnevad asjaolud: • Kaebaja teavitas Kaitseressursside Ametit terviseseisundi muutustest ning palus enne ajateenistusse minemist e-kirjas seoses talle pandud diagnoosiga uut arstlikku komisjoni; • Kohtuväline menetleja ei määranud uut arstlikku komisjoni ja palus kaebajal ilmuda ajateenistuse ärasaatmiskohta. Kaebaja ei nõustunud Kaitseressursside Ameti seisukohaga ja saatis 11.07.2022 e-kirja; • Kaebajale pandud diagnoos võib olla Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 lisa 1 järgi alus tõdemusele, et isik ei vasta kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele, ent vastustaja on seda asjaolu eiranud; • Kohtuvälise menetleja otsuse p-d 3 ja 4 on omavahel vastuolus. Kaebaja soovis 18.07.2022 trenni minnes läbida viimane taastusravitrenn, kuid vigastas taaskord selga. Ta teavitas 2 4-22-4365 • • 25.07.2022 Kaitseressursside Ametit oma haigestumisest ja edastas erakorralise meditsiiniosakonna väljastatud ambulatoorse epikriisi; Põhiseaduse § 29 lg 2 järgi võib küll Eesti kodanikku sundida tema tahte vastaselt kaitseväeteenistusse, kuid sama seaduse § 16 alusel on igaühel õigus elule. Kuna kaebaja tervis on halvenenud, siis kaalub tervisliku seisundi õige hindamine üle kohustuse asuda ajateenistusse; On ebaselge, mille alusel sai kohtuväline menetleja kaebaja käitumist vaadates jõuda otsuse p-s 20 arvamusele, et kaebaja ei kavatse kaitsta Eesti iseseisvust. Kaebaja palus mitme terviserikke tagajärjel uut arstlikku komisjoni ja seda võimalust talle ei antud.
2. Kaitseressursside Amet edastas 20.12.2022 väärteotoimiku ning teatas ühtlasi, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohus võttis 09.01.2023 määrusega L.U kaitsja kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 18.01.
4. Pooled kirjalikke seisukohti, taandusi ega taotlusi ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud väärteotoimiku ja esitatud kaebuse ning selle lisadega, asub järgmistele seisukohtadele.
6. Kohtuväline menetleja karistas L.

§-s 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine eest; KVTS § 40 lg 1 p 2 sätestab, et kutsealune on kohustatud ilmuma aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas.

1. Menetluse käigus kogutud tõendite kohaselt võttis Kaitseressursside Amet 22.09.2021 vastu otsuse nr 11-9.1/2021/3243, millega määras L.U kutsuda ajateenistusse. Otsusega määrati, et L.U teenistuskohaks saab olema Toetuse väejuhatus ning L.U tuli 18.07.2022 kell 08.30 ilmuda Kaitseressursside Ametisse aadressil Aiandi tn 15, Tallinn. L.U jättis aga 18.07.2022 kutsealusena ajateenistusse ilmumata. Nimelt nähtub, et Toetuse väejuhatuse kutsealuste nimekirja on küll kantud L.U nimi ja tema isikuandmed, ent sellel puudub tema omakäeline kinnitus ilmumise kohta. Mis puudutab menetlusaluse isiku ütlusi, siis menetlusalune isik pole ka vastustanud kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramist. Nii avaldas ta, et ei tulnud ajateenistusse, sest tal on probleemid seljaga, unehäired ja kõrgenenud vererõhk. Eelnev tähendab, et arutataval juhul on tõendamist leidnud, et L.U ei ilmunud ajateenistusse ja ta rikkus kutsealusena ajateenistusse astumise kohustust.
2. Mis puudutab kohtule adresseeritud kaebuse väiteid, siis ükski neist väidetest ega ka väited nende kogumis ei too kaasa kaebuse rahuldamist ega kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuses peatutakse asjaolul, et menetlusalune isik teavitas Kaitseressursside Ametit oma tervisliku seisundi muutusest ja ta taotles sellest tulenevalt uue arstliku komisjoni määramist, ent seda eirati. Samuti on kaebuses märgitud, et L.U teavitas Kaitseressursside Ametit enda haiguslehel viibimisest ja ta edastas ka ambulatoorse epikriisi. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on Kaitseressursside Ametile edastanud teabe oma terviseseisundi muutumisest, on taotlenud uue arstliku komisjoni määramist, on teavitanud töövõimetuslehel viibimisest ja on esitanud ambulatoorse epikriisi, ent kaebuses jäetakse märkimata, milline on seadusest tulenev õiguslik alus, mis lubab viidatud asjaolude esinemisel jätta ajateenistusse astumata, sh 3 4-22-4365 kogunemiskohta ilmumata. Kohus selgitab, et taolist alust ei eksisteeri ja seetõttu oli L.U kohustatud kutsealusena ajateenistusse astuma.
3. Eelneva taustal osutab kohus sellelegi, et seadusandja on ette näinud, et ajateenistusse ilmunud ajateenija suhtes teostatakse ajateenistuskohta saabumisest arvates 24 h tunni jooksul arstlik läbivaatus (KVTS § 55 lg 1). Osutatud õigusnormi lõike 4 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Samuti on teenistuskoha ülema määratud arstil pädevus teha ajateenistusest vabastamise otsus (lg 3) ja kui ajateenija ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, siis suunatakse ta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks Kaitseväe arstlikku komisjoni (lg 4). Seega järeldub, et ajateenija tervislikku seisundit kontrollitakse viivitamatult teenistusse asumisel, selleks vajaduse ilmnemisel tagatakse talle vajalik ravi, eritingimused ja kui esinevad alused, siis tehakse tema suhtes ka ajateenistusest vabastamise otsus. Osutatud normide taustal muutuvad kaebuse argumendid sisutühjaks, sest kõiki kaebaja nimetatud asjaolusid oli võimalik esitada ja neile oli võimalik adekvaatselt ja objektiivselt reageerida ajateenistusse astumisel. St, et arutataval juhul ei ole sedastatavad asjaolud, mis õigustavad L.U kutsealusena ajateenistusse astumata jätmist.
4. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ka selles, et L.U jättis Kaitseressursside Ameti õigeaegselt ehk viivitamatult teavitamata oma ilmumata jätmisest, selle põhjustest. Nagu toodud, kohustus L.U ajateenitusse ilmuma 18.07.
5. L.U teavitas Kaitseressursside Ametit oma ilmumata jätmisest 25.07.2022 ehk mitmeid päevi pärast seda, kui oli saabunud tema kohustuse täitmise tähtaeg. Taoline teavitus on esitatud ilmse hilinemisega, sh ei ole kohtule esitatud tõendeid, et väidetav seljavalu takistas õigeaegse ehk viivitamatu teavitamiskohustuse täitmist. Samuti osutub hilinenult esitatud teavitus ka selgelt ebaoluliseks, sest teavitamise ajaks oli Kaitseressursside Amet L.U teavitusest sõltumatult tuvastanud tema ajateenistusse ilmumata jätmise.
6. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kuna L.U ei ilmunud Kaitseressursside Ameti määratud ajaks ja kohta ajateenistusse, siis rikkus L.

§ 40lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi.

Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis jagab kohus siingi kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt pani L.U talle etteheidetava teo toime tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. L.U Kaitseressursside Ametiga peetava kirjavahetuse pinnalt on väljaspool kahtlust asjaolu, et L.U oli teadlik tema ajateenistusse kutsumisest ja ta oli kätte saanud sellekohase otsuse. Siinkohal on oluline välja tuua, et ajateenistusse kutsumise otsuses on L.U-le selgitatud ka ajateenistuse kutse eiramise õiguslikke tagajärgi, sh asjaolu, et tegemist on KVTS § 222 järgi kvalifitseeritava väärteoga, mille eest võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega on L.U tegutsenud KVTS § 40 lg 1 p 2 nimetatud kohustuse eiramisel olukorras, kus ta on olnud teadlik kõikidest tema otsustust puudutanud aspektidest, sh asjaolust, et ilmumata jätmise tagajärjeks võib olla väärteovastutus. Seega on ta tegutsenud ja toiminud eesmärgipäraselt, on jätnud teadvalt ja kaalutletult ajateenistusse ilmumata ja see kõneleb karistusõiguslikus mõttes tegutsemist tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

1. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st
2. Selle kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 4 4-22-4365 KarS § 222 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja karistas L.U 200 trahviühikuga, so rahatrahviga 800 eurot. Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja kohaldas L.U-le karistusmäära, mis ulatub üle sanktsioonimäära keskmise. Arvestades L.U-le süüks arvatavat tegu, on kohus veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus täitmata jäänud kohustuse olulisust ühiskonnas, L.U suhtumist toimepandusse, ent ka tuvastatud tahtluse vormi. Need annavad aluse kohaldada karistusmäära, mis on sanktsiooni keskmist määrav ületav. Seejuures ei ole tuvastatavad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, mis võiksid kohaldamisele kuuluvat karistusmäära mõjutada. Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka kohtuväline menetleja. St, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Seega jääb kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohtuväline menetleja määras L.U-le KVTS § 222 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut, so 800 eurot, muutmata.
3. Kaebuses on taotletud menetluses tekkinud õigusabikulude riigi kanda jätmist. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud õigusabikulude tekkimist tõendavaid dokumente, ent isegi siis, kui kohtule oleks vastavad dokumendid esitatud, jääksid need kulud isiku kanda, kellel need on tekkinud, sest kaebemenetluse tulemiks on esitatud kaebuse rahuldamata jätmine. (allkirjastatud digitaalselt) 5