) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kermo Tirrand süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud 11 (üksteist) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Kermo Tirrandile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud 16 (kuusteist) päeva ei pöörata täitmisele, kui Kermo Tirrand ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – Xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kermo Tirrandile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Kermo Tirrand alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 3 kuu jooksul registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: SA Tartu Ülikooli Kliinikum; Lõuna-Eesti Haigla; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; AS Valga Haigla (registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 766 5100 AS Valga Haigla aadressil Peetri tn 2, Valga); Kuressaare Haigla; Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. Tulenevalt
lg 1 saadab kohus Kermo Tirrandile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt
lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes
Menetluskulude hüvitamine:
lg 1 alusel välja mõista Kermo Tirrandilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 76 senti ja joobeseisundi tuvastamise kulu 49 (nelikümmend üheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1410 (üks tuhat nelisada kümme) eurot 76 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 117 (ükssada seitseteist) eurot 56 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle 2 pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kermo Tirrand toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust: ...07.10.2023 kella 15:36 ajal Võru maakonnas Antsla linnas Kreutzwaldi tn 11 juures juhtis mootorsõidukit Nissan Almera registreerimisnumbriga XXX XXX , olles joobeseisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,04 mg/g kohta. .. .06.11.2023 kella 10:24 ajal Valga maakonnas Valga vallas Laatre alevikus Laatre-LüllemäeHargla tee
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kermo Tirrandi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 131,76 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 49 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1410,76 eurot: sundraha 1230 eurot, riigi õigusabi tasu 131,76 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 49 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, isik saab igakuiselt miinimumpalka, isikul on võlgnevused kiirlaenude eest umbes 5000 eurot, on põhjendatud
lg 3 alusel määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid ja salvestised 2 CD-R plaati ja 1 DVD-R plaat salvestistega tuleb
4
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.