← Eesti

2-20-141566/29

Obsah (13)§ 429§ 428§ 173§ 168§ 174§ 477§ 138§ 150§ 144§ 175§ 177§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-20-141566 Tsiviilasi Aktiva Finance Group O

) § 376 lg 1 järgi. Menetluslikult saab olla tegu haginõude (põhivõla osas) osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada. Kohus selgitas, et kohtu esialgsel hinnangul on hageja väide kostja krediidivõimelisuse nõuetekohasest hindamisest jäänud endiselt paljasõnaliseks ning seda, et hagis esitatu pinnalt on intressinõue ja võla sissenõudmiskulude nõue perspektiivitud sõltumata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Intressinõudesse puutuvalt juhtis kohus tähelepanu, et hagis toodud asjaolude kohaselt ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles

  1. märtsil
  2. Tarbijakrediidi korral saab raha kasutamise eest tasu (intressi) nõuda üksnes lepingu ülesütlemiseni. Hageja nõuab aga 17 euro suurust intressivõlgnevust, mis on hagiavalduse kohaselt tekkinud aasta kuni kaks hiljem -
  3. veebruari 2019 kuni
  4. märtsi 2020 osamaksetega viivitamisel. Võla sissenõudmiskulu nõude aluses on välja toomata millised on kostjale edastatud tasuta ja tasulised kirjad ning millal ja kuidas need on edastatud, kulu suurus ja tõend kulu kohta. Võlgniku makseviivitusega tingitud muude kulude loetelu on konkreetsete toimingutega seostamata. Kohus andis hagejale 10 päeva kohtunõude saamisest:

(1)kohtule teada anda, kas hageja soovib tasutud osas hagist osaliselt loobuda või osaliselt tagasi võtta; (ii) kohtule teada anda, milliste nõuete osas soovib hageja menetlust jätkata; (iii) kui hageja soovib menetlusega jätkata, siis esitada kohtule võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-s 7 ette nähtud ümberarvestus ja tuua välja kõik summad, mis kostja on enne lepingu ülesütlemist ja pärast seda laenuandjale ja hagejale tasunud.
  1. Hageja esitas
  2. novembril 2023 kohtule kirjaliku avalduse hagist loobumiseks. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ja menetluses tasutud riigilõivust poole, s.o 87,50 euro tagastamist Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE
  3. Koos hagist loobumise avaldusega esitas hageja menetluskulude nimekirja. 2
  4. Kostja on kohtule
  5. detsembril 2023 esitatud vastuses päri tsiviilasja menetluse lõpetamisega. Kostja ei nõustu hageja ettepanekuga jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. Hagist loobumise vastuvõtmine 6.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 7. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas menetluse

§ 428

lg 1 p 3 alusel.

§ 429

lg 4 tulenevat alust hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks kohtu hinnangul ei esine. Menetluskulud

  1. Hageja taotleb hagist loobumise avalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskulude nimekiri on avaldusele lisatud.
  2. Kostja ei nõustu kandma hageja menetluskulusid. Kostja põhjenduse kohaselt palus ta juba
  3. märtsil 2023 kinnitada kompromiss, lõpetada tsiviilasja menetlus ja edaspidised kulutusi vältida. Kostja on välja toonud, et jääb kindlaks enda seisukohale, et Inbank AS andis temale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Enda menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud ja menetluskulude tekkimist pole kostja menetluse kestel ka väitnud.
  4. Kostja viidatud
  5. märtsi 2023 kirjalikus seisukohas oli kostja nõus hagejale tasuma põhivõla ning palus kinnitada kompromiss selliselt, et kostja tasub hagejale põhivõla 476,06 eurot, menetluskulud jäävad hageja kanda. Hageja jäi
  6. märtsi 2023 kohtuistungil ja
  7. märtsi 2023 vastuses seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
  8. Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Hagist loobumisel näeb

§ 168

lg 4 ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul loobus hageja hagist pärast seda kui kostja oli rahuldanud 476,04 euro suuruse põhivõla nõude. Hageja loobus ka intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõuetest, kuid neid nõudeid pole kostja rahuldanud. Kohus võtab aluseks rahuldatud nõudesumma (476,04 eurot) ja hagi hinna (892,69 eurot) omavahelise suhte ning sellest lähtudes jätab menetluskuludest 53% kostja kanda

§ 168lg 5 alusel, kuna kostja on põhivõla nõude rahuldanud.

47% menetluskuludest jätab kohus hageja kanda

§ 168

lg 4 alusel, kuna oma ülejäänud nõuetest hageja loobus ilma, et kostja oleks neid rahuldanud. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et kogu menetluskulu tuleks jätta hageja kanda, sest kostja vaidles maksekäsu kiirmenetluses vastu hageja kogu nõudele. Seega hagimenetluses vaidluse jätkamist hagejale ette heita ei saa. Kostja vaidles hageja nõudele kogu ulatuses vastu ka hagile vastates, põhinõude rahuldamisega soostus ta menetluse käigus. 12. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude kindlaksmääramisele kohalduvad hagita menetluse sätted. Seega kohus 3 rakendab menetluskulusid kindlaks määrates

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja

  1. novembri 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1612 eurot, sh kulu lepingulise esindaja osutatud õigusabile 1524,50 eurot esindaja 10 tunni ja 20 minuti töö eest ning pool riigilõivust, mida hagist loobumisel ei tagastata, s.o 87,50 eurot.
  2. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub kohtukulude hulka (

§ 138lg 2).

Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale 175 eurot, millest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses. Kohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse

§ 150

lg 3 näeb ette, et kui menetlus lõpetatakse hagist loobumisega, siis maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivu ei tagastata. Hagejale tuleb tagastada seega

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 3 koostoimes pool hagiavalduse esitamisel tasutud 130 euro suurusest täiendavast riigilõivust, s.o 65 eurot. Hageja riigilõivukuluks jääb 110 eurot ja vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest kostjal hagejale hüvitada 53% ehk 58,30 eurot. 15. Hageja tasutud riigilõivust 65 eurot tagastab kohus hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 (

§ 150lg 4).

16. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (

§ 144p 1).

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus peab

§175

lg 1 alusel muuhulgas otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokku lepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

  1. Lepingulise esindaja kulu on hageja õigusabitoimingute spetsifikatsiooni kohaselt kandnud järgmiselt: 17.
  2. maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja avalduse esitamiseks 20 eurot; 17.
  3. nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks, kogumiseks, nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks esindaja 3 tunni ja 50 minuti töö eest 460 eurot (esindaja töötunni maksumus 120 eurot). 17.
  4. Kohtule
  5. detsembri 2021 seisukoha koostamiseks ja esitamiseks esindaja 4 töötunni eest 480 eurot (esindaja töötunni maksumus 120 eurot). 17.
  6. Kohtule
  7. veebruaril 2023 esitatud täiendava seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks esindaja 4 töötunni eest 480 eurot (esindaja töötunni maksumus 120 eurot). 17.
  9. novembril 2023 esitatud menetluskulude nimekirja koostamise kulu 84,50 eurot esindaja 30 minuti töö eest töötunni maksumusega 169 eurot.
  10. Kostja on hageja menetluskulude kandmisele vastu vaieldes leidnud mh, et pärast
  11. märtsi 2023 kantud menetluskulusid ta hüvitama ei pea. Kohtule arusaadavalt nõuab hageja
  12. märtsile 2023 järgnevalt üksnes
  13. novembril 2023 menetluskulude nimekirja koostamise 4 kulu hüvitamist. Ülejäänud toimingud nimekirjas on
  14. märtsist varasemad. Samas
  15. veebruaril ei ole hageja tsiviilasjas 2-20-141566 kohtule seisukohta ega ühtegi muud menetlusdokumenti esitanud. Hageja on esitanud täiendava seisukoha
  16. märtsil 2023, kuid selle seisukoha koostamise kulu hüvitamist hageja ei nõua ja kohus selle kulu kostja kanda jätmist põhjendatuks ka ei peaks. Seda põhjusel, et nõuetest, mille üle hageja pärast
  17. märtsi edasi vaielda soovis, hageja hiljem loobus.
  18. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamine, kostja vastusele vastamine
  19. detsembril 2021 ja menetluskulude nimekirja koostamine on vajalikud. Esindaja 120 euro suurune tunnitasu sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ei ületa ja selle vähendamiseks alust pole. Esindaja töötunni 169 euro suurust maksumust menetluskulude nimekirja koostamiseks kohus põhjendatuks ei pea. Tunnitasu 120 eurot on selleks toiminguks piisav. Esindaja toimingute ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, seega arvestades vaidluse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja toimingute ajamaht kokku 5 tundi. Hageja vajalikud ja põhjendatud kulud lepingulisele esindajale on seega 600 eurot (5 x 120 = 600). Hageja pole väitnud, et ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ei saa, seega hüvitatakse kulud käibemaksuta (

§ 174lg 10).

Kostjal tuleb hageja lepingulise esindaja kuludest hüvitada 53% ehk 318 eurot.

  1. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatava menetluskulu suuruseks 376,30 eurot (58,30 + 318 = 376,30).
  2. Lähtudes hagiavalduses esitatud taotlusest märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

22. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.