Obsah (5)

§ 140§ 134§ 135§ 171§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-17071 Kohtu

) § 140 lg 1 alusel. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 13.06.2023 epikriisist järeldub, et emal on diagnoositud segatüüpi ärev3 2-22-17071 depressiivne reaktsioon ning kaasuva haigusena on märgitud äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta. Ärakuulamisel kinnitas ema, et tema vaimne seisund on paranenud, kuid see vajab jätkuvalt tööd. Eeltoodud diagnoosile tuginevalt leiab ema, et ta ei suuda lapse eest hetkel hoolitseda. Ema leiab, et hooldusõiguse peatamine on hetkel kohane meede. Perioodil, mil laps elas emaga koos, ei suutnud ema tagada lapse heaolu. Võttes arvesse ema psühhootilist häiret, ei ole ema võimeline lapse osas hooldusõigust teostama lapsele turvalisel viisil. Seda kinnitab ema poolt lapse füüsiline väärkohtlemine. Hooldusõiguse teostamine on hetkel takistatud eelkõige ema vaimse tervise tõttu, mis on

§ 140

lg 1 mõttes kõrvaline takistus, millest tingituna ei saa ema lapse hooldusõigust teostada. Maakohus märkis ka, et hooldusõiguse äravõtmise eeldused ei ole täidetud, kuna ema käitumine kohtumenetluses ettekirjutuste täitmise kaudu on kinnitanud tema soovi kõrvaldada oht lapse heaolule. 12. Lapse isalt tuleb ära võtta lapse isiku- ja varahooldusõigus, kuna isa on seadnud lapse heaolu ohtu

§ 134lg 1 mõttes, sest ta on jätnud lapse hooletusse.

Olukorras, kus isal puudub soov pakkuda lapsele vanemlikku hoolt, kahjustab see nii lapse vaimset kui ka hingelist heaolu, mistõttu on lapse huvide tagamiseks vajalik isa hooldusõiguse äravõtmine (

§ 135lg 2).

Isal puudub tegelik huvi lapse eest hoolitsemiseks ning tema hooldusõiguse teostamiseks. Isa ei ole osalenud lapse elus tema sünnist saati, kuigi on tema olemasolust olnud teadlik. Kohtumenetluses on isa avaldanud soovi hooldusõiguse teostamiseks, kuid see huvi on raugenud mõne kuu möödudes. Ka isa ja lapse vaheline kirjalik kontakt on jäänud ajas väheseks ning 2023. aasta sügisel põhimõtteliselt vaibunud. Isa on jäänud kättesaamatuks kohalikule omavalitsusele ning ta ei ilmunud ka kohtulikule ärakuulamisele. 13. Lapsele tuleb

§ 171lg 1 järgi määrata eestkostja.

Lapse eestkostjaks soovib saada tema sugulane puudutatud isik III. Puudutatud isik III on lapsele lähedane isik ning on lapse eest hoolitsenud juba pikemat aega, sh periooditi juba enne ajutise eestkoste määramist. Puudutatud isik III on selgitanud, et kooselu lapsega sujub ning tal on lapsega head suhted. Ta soovib jätkata eestkostjana. Ka laps on kohtule kinnitanud, et soovib, et tema senine elukorraldus jätkuks. Kohalik omavalitsus on ärakuulamisel kinnitanud, et ajutise eestkoste perioodil on puudutatud isik III oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Puudutatud isik III on võimeline eestkostja kohustusi täitma ning ta tuleb määrata lapse eestkostjaks. Määruskaebus 14. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis eestkostjale tegemata ettekirjutuse elada koos lapsega Eesti Vabariigis ja lubada koos lapsega Eesti Vabariigist ajutiselt lahkuda üksnes lapse ema või kohtu loal. Lapse ema palub täiendada maakohtu määrust eestkostjale tehtava ettekirjutusega elada koos lapsega Eesti Vabariigis ja lubada koos lapsega Eesti Vabariigist ajutiselt lahkuda üksnes lapse ema või kohtu loal (

§ 193lg 2).

1. Lapse emale on saanud teatavaks, et puudutatud isik III soovib koos oma abikaasa ja lapsega lahkuda Eesti Vabariigist ja asuda elama Venemaale. Puudutatud isikule III kuulub eramu Sankt Peterburgi lähedal Vologodski oblastis. Puudutatud isik III avaldas lapsele, et nad planeerivad koos abikaasaga sõita elama Venemaale, müüa oma Tallinna korter maha ja luua uus kodu Venemaal. Puudutatud isik III on Vene Föderatsiooni kodanik, mistõttu tema soov minna oma kodumaale on iseenesest mõistetav. Puudutatud isik III on asunud mõjutama ka last väidetega, et lapsel on Venemaal parem – seal saab elada oma majas ja ei pea õppima võõrkeeli, kõikjal saab hakkama vene keelega, Venemaa hoolitseb nende eest. 4 2-22-17071
2. Kui puudutatud isik III viib lapse elama Vene Föderatsiooni, on praegust geopoliitilist olukorda arvestades tõenäoline, et ema kaotab lapsega sideme. See on vastuolus lapse huvidega. Vaidlustatud kohtumääruse mõte on, et ema hooldusõigus on peatatud seni, kuni tema tervis taastub määrani, mil tema hooldusõiguse saab ennistada, st eelduslikult on hooldusõiguse peatamine ajutine. Kui laps viiakse Vene Föderatsiooni, millega sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades on käesoleval ajal denonsseerimisel, puudub emal eluline võimalus, eriti arvestades kohtualluvust, oma hooldusõiguse ennistamiseks. Samuti on siis raskendatud suhtluskorra täitmine. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Eestkosteasutus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikuga III ja lapsega vestluses ei olnud ühtegi viidet sellele, et puudutatud isikul III oleks plaan kolida elama Venemaale. Eestkosteasutusele ei ole teada ühtegi põhjust, miks peaks puudutatud isiku III volitusi piirama lapse elukoha valikul, puudutatud isik III ei plaani Eestist alaliselt lahkuda. Kinnisvara omamine Venemaal ei tähenda, et puudutatud isikul III oleks plaan sinna kolida. Eestkostjale ettekirjutuse tegemine piiraks põhjendamatult eestkostja õigusi lapsega reisimiseks. Puudutatud isik III on oma elu sidunud Eestiga, tal on siin abikaasa ja sugulased, töökoht ja kinnisvara. Puudutatud isiku III sõnul ei plaani ta Eestist ära minna. Puudutatud isik III kinnitas, et tal on Venemaal Vologodski oblastis maja, millest kuulub talle 1/3 mõttelist osa. Sinna lähedale on maetud tema vanemad ja tal on võimalik majas ööbida, kui ta käib vanemate haual. Seoses viimase aja sündmustega ja keerulise olukorraga Venemaal, ei ole puudutatud isik III kaks aastat Venemaal käinud. Puudutatud isik III ja tema abikaasa kolisid Eestisse
4. aastal. Eesti on nende kodu, neil on siin sugulased ja nad ei plaani Eestist ära kolida. Puudutatud isik III saab vanaduspensioni ja lisaks töötab töölepinguga AS-s F. Puudutatud isikul III on Eestis kinnisvara. Laps rääkis lapse heaolu spetsialistile, et puudutatud isik III ei ole talle kunagi rääkinud sellest, et nad võiksid kolida Venemaale elama. Laps käib Eestis koolis ja huviringides, tal on siin sõbrad ja sugulased.
5. Lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toetanud. Lapse huvid ei ole ohustatud ja eestkostjale ei ole vaja ettekirjutust teha. Määruskaebus on paljasõnaline ja mingeid tõendeid kirjeldatud võimalikust ohust lapsele ei ole esitatud. Nii puudutatud isik III kui ka laps eitavad mistahes määruskaebuses toodud väiteid Venemaale asumise võimaliku plaani kohta. Puudutatud isiku III kinnisvara mõttelise osa omamine Venemaa Vologda oblastis ei tõenda isiku soovi Venemaale asuda. Hinnata tuleks hoopis puudutatud isiku III seostust Eesti Vabariigiga. On äärmiselt ebatõenäoline, et puudutatud isik III võiks kaaluda Eestist lahkumist.
6. Puudutatud isik III palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited on välja mõeldud lapse ema poolt ning ei ole tõendatud. Puudutatud isik III elab abikaasaga Eestis alates
7. aastast. Tal on Eestis kinnisvara (korterid XXX ja XXX). Ta on pensionär, aga lisaks töötab ta AS-s F. Tallinnas elavad puudutatud isiku III sugulased, kellega tal on lähedased suhted. Puudutatud isiku III abikaasa taotleb Eesti kodakondsust ja hetkel on see protsess pooleli. Puudutatud isikul III on tugev side Eestiga ning ta ei kavatse muuta oma elukorraldust ning sõita elama Venemaale. Lisaks, arvestades, mis toimub Venemaal, on see variant üldse välistatud. Ainukene side Venemaaga on puudutatud isikul III see, et temale kuulub 1/3 mõttelist osa majast, mis asub Venemaal, Vologodski oblastis. Sinna on maetud tema vanemad ja ta sõidab Venemaale eesmärgiga külastada vanemate haudasid. Viimast korda oli puudutatud isik III Venemaal kaks aastat tagasi. Laps oli puudutatud isikuga III Venemaal kaasas, kui ta oli 4-aastane. Puudutatud isik III leiab, et lapse ema väited on seotud tema ebastabiilse seisundi ja käitumisega. Lapse ema kirjutab puudutatud isikule III ja sugulastele solvavaid kirju SMS-i teel ja kasutab puudutatud isiku III suhtes ebatsensuurseid väljendeid. 5 2-22-17071
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on lapse ema vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus ei ole teinud puudutatud isikule III ettekirjutust elada koos lapsega Eesti Vabariigis ja lubada koos lapsega Eesti Vabariigist ajutiselt lahkuda üksnes lapse ema või kohtu loal. Seega on lapse ema maakohtu määruse vaidlustanud osas, milles maakohus peatas lapse ema isikuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ning määras, et puudutatud isikule III kuulub eestkostjana lapse isikuhooldusõigus lapse viibimiskohta määramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus peatas lapse ema hooldusõiguse muus osas (s.o muus osas kui isikuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas), võttis lapse isalt ära hooldusõiguse lapse suhtes ning määras lapse eestkostjaks puudutatud isiku III. Samuti ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega määrati kindlaks lapse ja ema suhtlemise kord.
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust vaidlustatud ulatuses tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 23.

§ 140

lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama.

§ 140lg 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada. Ts

MS § 557 lg 2 p 3 järgi märgitakse määruses, millega kohus määrab alaealisele eestkostja, mh eestkostja ülesanded.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lapse ema hooldusõiguse (sh isikuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas) õigesti peatanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) neid ei korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt on lapse ema hooldusõiguse teostamine hetkel takistatud eelkõige ema vaimse tervise tõttu, mille tõttu ei ole lapse ema olnud võimeline lapse heaolu tagama. Lapse emal on diagnoositud segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon ning kaasuva haigusena äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta. Lapse ema on jätnud lapse hooletusse ning on olnud lapse suhtes füüsiliselt vägivaldne. 14.11.2023 ärakuulamisel on lapse ema kinnitanud, et ta on hooldusõiguse peatamisega nõus.
2. Määruskaebuses väited, mis puudutavad puudutatud isiku III kavatsust kolida lapsega elama Venemaale, on ringkonnakohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Puudutatud isik III vaidleb lapse ema väidele vastu, leides, et need võivad olla seotud lapse ema ebastabiilse seisundi ja käitumisega. Ka eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja vaidlevad määruskaebusele vastu. Puudutatud isik III elab koos abikaasaga Eestis alates
3. aastast ning on sidunud oma elu Eestiga. Puudutatud isikul on Eestis abikaasa, sugulased, töökoht ja kinnisvara. Kinnisvara omamine Venemaal ei tähenda, et puudutatud isikul III oleks plaan sinna kolida. Puudutatud isik III on selgitanud, et talle kuulub 1/3 mõttelist osa majast, mis asub Venemaal, Vologodski oblastis, ning et tal on võimalik seal ööbida, kui ta käib sinna lähedale maetud vanemate haual. Viimast korda oli puudutatud isik III Venemaal kaks aastat tagasi. Seega ei nähtu asja materjalidest ühtegi viidet sellele, et puudutatud isikul III oleks plaan kolida 6 2-22-17071 koos lapsega elama Venemaale, mistõttu ei ole põhjendatud eestkostja isikuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas piiramine. Viibimiskoha määramise osas isikuhooldusõiguse piiramiseks peaks olema mõjuv põhjus, mida käesolevas asjas tuvastada võimalik ei ole. Küll piiraks lapse ema soovitud muudatuse tegemine eestkostja õiguste osas põhjendamatult puudutatud isiku III õigusi lapsega reisimiseks. Näiteks on puudutatud isik III eestkosteasutusele avaldanud, et ta on mõelnud suvisel koolivaheajal lapsega nr Bulgaariasse puhkusereisile sõitmisele.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu puudutatud isiku III määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
6. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
7. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 7