Kohtu selgitused S. B. (Kostja) ja S AS (Pank) sõlmisid 15.05.2015 väikelaenuleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 10 500,00 €. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20.ks kuupäevaks alates 20.06.2015 summas 311,13 € kuni viimase osamakseni 20.05.2019 summas 316,47 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19% aastas või 0,0528% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja ja pank sõlmisid 19.04.2016 väikelaenulepingu nr. xxxx lisa (edaspidi nimetatud Lepingu lisa), mille alusel võimaldas Pank Kostjale maksepuhkust kuueks kuuks ja pikendas laenu tagastamise tähtaja kuue kuu võrra. Maksepuhkuse ajal oli Kostja vabastatud põhiosa tagasimaksetest, kuid pidi tasuma intressi. Lepingu lisa sõlmimise hetkel oli laenu jääk 8950,93 €. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 20.04.2016 summas 147,82 € kuni viimase osamakseni 20.11.2019 summas 316,17 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt jäi intressimäär 19% aastas või 0,0528% päevas. Kostja tasus lepingu alusel 20.06.2015 kuni 20.03.2018 osamaksed. Kostja tasus lepingu lisa alusel 20.04.2016 kuni 20.11.2016 osamaksed. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud alates 20.12.2016 osamaksest osaliselt. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas8 062,81 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes on 8 601,77 € ja tasumata intressi osamaksed on 484,54 €. Hageja on põhjendanud ja esitanud tõendid, et esialgne võlausaldaja ehk Pank on kontrollinud kostja laenuvõimekust, mille kohaselt laekus kostja kui laenusaaja igakuine töötasu AS S kontole, kostja 6 kuu keskmine töötasu suurus oli 2 773 eurot, töökohast laekus igakuine sissetulek, tal ei olnud maksehäireid ning väljaspool S oli kostjal autoliisingu kohustus (A OÜ) jäägiga 3500 eurot ja kuumaksega 216 eurot. Kostja igakuised kohustused olid Swedbanki ees enne lepingu sõlmimist kokku ca 319 eurot + uue lepingu kuumakse 317 eurot. Seega moodustasid kõikide lepingute kuumaksed 23% kliendi töötasust. Hinnates laenusaaja maksevõimelisust sõlmis pank kostjaga 15.05.2015 laenuleping nr. xxxx (toode „väikelaen“), mida hiljem muudeti, kuna kostjale anti maksepuhkust. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja S AS ja kostja vahel 15.05.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr. xxxx ja 19.04.2016 sõlmitud väikelaenulepingu nr. xxxx lisast tulenev põhinõue 4461,77 €, intressid 484,54 €, viivised 4461,77 €, sissenõudekulud 35 € ja menetluskuludena riigilõiv summas 770 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohus on kontrollinud, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude 3-kordset kulude määra. Kohus võttis 24.08.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas hagimaterjali, sh hagi täiendused ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 02.12.2023 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Kostja ei ole hagile vastanud. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.