) § 123 lg 2 p 2). Hankeleping sätestas järgmist: − p 4.5: „II etapp – Idapoolse hooneosa lammutamine ja õueala ehitustööd. Hiljemalt 30.11.2020 on kõik lepingujärgsed kohustused täidetud, Tellija ja Töövõtja on allkirjastanud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti, Töövõtja on Tellijale garantiiaegse tagatise esitanud ja algab ehitise garantiiperiood“; − p 11.1: „Kui lepingu dokumentides ei ole teisiti määratud, kohustub Töövõtja andma Tööle kolme aastase garantii. Garantiiperiood algab peale Tööde täitmisakti allkirjastamist Poolte poolt ja milles puuduvad vaegtööd või vaegtööd on teostatud kokkulepitud tähtajaks, (ETÜ 2013 punkt 5.1)“. − p 11.2: „Töövõtja esitab hiljemalt täitmisakti allkirjastamisel garantiiaegse tagatise kindlustusandja või panga garantiina või summa deponeerimisega Tellija arvelduskontole, mis on 2 % hankelepingu maksumusest“. Hankelepingu p 4.5 kohane ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt on allkirjastatud 30.11.2020, kus vaegtööna jäid teostada mullakihi paigaldamine koos muruseemne külviga mais 2021. Ehituse, sh vaegtööde täitmise akt on allkirjastatud 15.06.2021. Garantiiaegse 2
Ei kohaldu ka
lg 1 p 4, sest ei esinenud ettenägematuid asjaolusid, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale algselt kehtestatud täitmistagatise garantii esitamise tingimustest. Hankija muutis hankelepingu tingimusi pakkujale soodsamaks võrreldes sellega, mis hankes oli välja kuulutatud, seega on tegemist hankelepingu tingimuste olulise muutmisega
lg 2 p 2 järgi (
Rakendusüksus möönab, et hankelepingus kehtestatud täitmisjärgse garantiiaja alguse määratlemine on mitmeti mõistetav: hankelepingu p 4.5 kohaselt algab täitmisjärgne garantii ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest, kuid hankelepingu p 11.1 annab tähtaja alguseks täitmisakti allkirjastamise. Samas mõlemal juhul ei vasta täitmisjärgse garantiiaja algus hankija käsitluses toodud algusajale. Võttes täitmisjärgse garantiiperioodi tähtaja alguseks ehitustööde üleandmisevastuvõtmise lõppakti allkirjastamine, mis toimus 30.11.2020, siis algas garantiiperiood 01.12.2020 ja kestab kuni 01.12.
Samuti on hankija rikkunud
§-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid. Eeltoodud rikkumise osas esinevad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) § 228 toodud asjaolud. Proportsionaalseks saab pidada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Täitmisjärgse garantii näol on tegemist hankelepingu kõrvalkohustusega, mis eelduslikult mõjutab pakkujate ringi vähem kui põhikohustuste rikkumine. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust rakendada 10%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. RTK hinnangul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest garantii esitamise ajale ja perioodile seatud tingimuste tõttu. Seega esineb põhjendatud oht, et hankelepingu õigusvastane muutmine tõi kaasa rahalise mõju. 3
Hankeleping sätestas järgmist: − p 9.1.7: „töövõtja esitab tellijale lepingu täitmise alustamise ajaks teadaolevate lepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed. /…/ Vastav teave tuleb esitada ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb lepingu täitmisel ja kelle kohta pole tellijale lepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud“. − p 9.3.11: „tellija nõuab töövõtjalt sellise alltöövõtja asendamist, kellel esineb riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus“. Edukas pakkuja kasutas alltöövõtjatena isikuid, kellel esines maksuvõlg. Hankija rikkus seega
Alltöövõtjatel Väljataguse Veod OÜ, Trautman Grupp OÜ, FMB Inest Grupp OÜ oli maksuvõlg nii lepingulise suhte alguses kui ka selle lõpetamisel. Samuti on allhankijana kasutatud osaühingut MRF Vool, kellel lepingulise suhte alguses seisuga 24.03.2020 maksuvõlga ei esinenud, kuid ca kaks kuud hiljem oli juba maksuvõlg 1458,88 eurot. Hankija ei oleks tohtinud lubada nende alltöövõtjate kasutamist lepingu täitmisel ja ta oleks pidanud nõudma alltöövõtjate asendamist (
Jättes eelloetletud töövõtjad asendamata, mõjutas see ausat konkurentsi turul, kuna töövõtja sai eelise kasutades alltöövõtjat, kes tegelikult ei tohiks maksude tasumata jätmise tõttu
-i kohaselt alltöövõttu pakkuda. Sellest tulenevalt on rikutud ka
p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks
p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist, niisamuti maksuvõlaga alltöövõtja aktsepteerimise fakti. Ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija aktsepteerib hankelepingu täitmisel maksuvõlaga alltöövõtjaid. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud. Põhjendatud on rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Kuigi praegu ei ole toetuse saaja täitnud oma kohustust kontrollida alltöövõtjaid, siis nähtub toetuse saaja selgitustest, et hankemenetlus jäi keerulisse ajaperioodi, kui riigihangete registris tehti märkimisväärseid uuendusi ja Maksu- ja Tolliametiga (MTA) peetud suhtluses olid ebakõlad. Sellest võib järeldada, et toetuse saaja ei jätnud
-i nõudeid järgimata pahatahtlikult. Samuti riigihanke nr 204162 eeldatav ega tegelik maksumus ei ületanud rahvusvahelist piirmäära. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust rakendada 10%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. Tegemist on hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega. Kokku on esitatud maksuvõlgades alltöövõtjate osa hankelepingu mahust 196 234,32 eurot (käibemaksuta), mis teeb ca 7,8 % hankelepingu maksumusest. 4) Kuna riigihankes nr 204162 on tuvastatud kaks rikkumist, millest mõlema osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10%-list korrektsiooni määra, siis rakendatakse tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses (ühendmääruse § 21 lg 3). 2. Põhja-Sakala vald esitas RTK 13.04.2022 otsuse peale vaide, mille RTK jättis 22.06.2022 vaideotsusega nr 11.4-5/0591 rahuldamata. Sama otsusega täiendas RTK 13.04.2022 otsuse motivatsiooni. 1) Vaide esitaja on rikkunud
punkte 1 ja 2, § 123 lg-t 1, § 122 lõikeid 5 ja 7 ning sellest tulenevalt ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 26 lg-s 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel
-is sätestatud nõudeid. RTK ei ole rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, arvestatud on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning rakendatud finantskorrektsioonimäärad on proportsionaalsed. 4
-i rikkumisega. Õiguskindluse põhimõtte eesmärk on luua kindlus kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Seega ei saanud vaide esitajal tekkida arusaama, et tagatise hilisema esitamisega seoses ei rikutud
-i ja vaide esitaja seisukoht õiguskindluse põhimõtte rikkumise osas on väär. Seda seisukohta toetavad ka Euroopa Kohtu otsus nr C-383/06–C385/06 (p 56) ja otsus nr C-568/11 (p-d 51 ja 52). 8) Vaide esitaja ootust, et talle kahjulik otsus jäetakse tegemata, tuleb kõrvutada kolmandate isikute õigusega osaleda konkurentsipõhises ja õigusvastaselt piiravate tingimusteta hankemenetlustes ning avaliku huviga, sh Euroopa Liidu (EL) huviga tagada ühisturu tõrgeteta toimimine (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67). Kolmandate isikute õigused ning EL huvid kogumina on ülekaalukaks avalikuks huviks, mis kaalub üles toetuse saaja võimaliku ootuse talle kahjuliku otsuse tegemata jätmiseks. Tuleb nõustuda, et auditeeriva asutuse seisukohad ei ole rakendusüksusele siduvad, kuid auditeeriv asutus ei olegi väljendanud tagatistega seotud rikkumiste osas kindlat seisukohta, vaid andnud pelgalt soovituse selliseid rikkumisi teravdatud tähelepanuga kontrollida. 9) Kuigi vaide esitaja on rikkunud
lg-st 5 tulenevat kohustust kontrollida pärast hankelepingu sõlmimist lisandunud alltöövõtjate suhtes
lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid, siis tulnuks hankelepingu p 9.3.11 ja
lg 7 alusel nõuda vaid Väljataguse Veod OÜ ja FMB Invest OÜ asendamist, kuivõrd nimetatud ettevõtetel esines maksuvõlg hetkel, millal vaide esitaja pidi kõrvaldamisaluste puudumist kontrollima, s.o alltöövõtja hankelepingusse kaasamise seisuga. Vaide esitaja ei pidanud kontrollima alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluseid hankelepingu täitmise kestel, samuti ei näe
lg 5 ette kohustust kontrollida alltöövõtjat uuesti, kui see alltöövõtja täidab hankelepingus erinevaid töölõike, mistõttu teda hankelepingusse erinevatel aegadel uuesti kaasatakse. See eksimus ei mõjuta aga vaidlustatud otsust sisuliselt. 10) Jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab MTA poolt eriolukorra ajal hilinenud maksete intresside arvestuse peatamine vaide esitaja kohustust järgida
-i. Riigipoolset intresside arvestuse peatamist ei saa võrdsustada riigipoolse maksuvõlgade aktsepteerimisega, aga isegi olukorras, kui seda saaks niiviisi tõlgendada, ei vabastaks see hankijat
-i järgimisest. 6
rikkumisega, kuivõrd kaebaja on teinud endast kõik, et peatöövõtja täidaks hankelepinguga võetud kohustusi. Kaebajal on olnud peatöövõtjaga pärast tööde lõpetamist probleeme. Kaebaja ei ole saanud peatöövõtjalt dokumente ja vastuseid küsitud aja jooksul. Kaebaja küsis peatöövõtjalt garantiiperioodi tagatist nii suuliselt kui kirjalikult pärast 16.06.2021 korduvalt. Peatöövõtja esitas korduvatest päringutest hoolimata tagatise alles 18.08.2021. Vastustaja arusaam, et selliselt on hankelepingut muudetud, on väär. Tegemist on selgelt peatöövõtjapoolse kohustuse rikkumisega, millele ei saa omistada hankelepingu muutmise tähendust. Vastustaja on vaideotsuses vääralt järeldanud, et kuna 02.07.2021 kirjas on kaebaja andnud teada, et ehitaja lubas ehitusjärgse garantii esitada hiljemalt 09.07.2022, on kaebaja nõustunud tagatise hilisema esitamisega ning seeläbi muutnud hankelepingut. Asjaolu, et 02.07.2022 kirjas vastustajale on kaebaja teavitanud kohustuse 7
-st tulenevaid kohustusi. Samas isegi kui lugeda garantiiperioodi tagatise hilinenult esitamine
rikkumiseks, on vastustaja tuvastatud finantskorrektsioonimäär ebaproportsionaalne. Ühendmääruse § 228 sätestab, et finantskorrektsiooni tegemine on välistatud, kui rikkumine on üksnes formaalne. Väidetava rikkumise mõju EL eelarvele on ebatõenäoline. Kui pidada rikkumist siiski finantsmõju omavaks, on proportsionaalne finantskorrektsiooni määr 2%. 6) Kahju saabumine liidu finantsvahenditele on väga ebatõenäoline. Vaideotsuse p-s 3.1.3 toodud asjaolud on olulised ja asjakohased. Samas on vastustaja jätnud arvestamata teiste oluliste asjaoludega. Vastustaja oleks pidanud jõudma järeldusele, et proportsionaalne finantskorrektsioon on 2%. Piisav konkurents oli tagatud. Lisaks said hankelepingu alusel kõik tööd nõuetekohaselt ja tähtaegaegselt teostatud. Hankelepingu alusel tööde teostamise faasis ei olnud kaebajal peatöövõtjaga (ega kaebajale teadaolevalt peatöövõtjal alltöövõtjatega) probleeme. Vastustaja on jätnud arvestamata rikkumise väärtusega, mis on vaid 2% hankelepingu esialgsest maksumusest. Garantiiperioodi tagatise nõue oleks kehtinud ükskõik millisele pakkujale. Seega isegi odavama või kallima pakkumuse korral (kui väidetavalt oleks olnud pakkujate ring teine), oleks väärtus olnud ikkagi 2% hankelepingu maksumusest. Mida väiksema rahalise väärtusega rikkumine, seda vähem mõju eelduslikult rikkumisel on ja seda vähem tõenäolisem on kahjuliku tagajärje saabumine. Kaebaja täitis oma hoolsuskohustuse ja tagatis esitati üksnes 2 kuud pärast ettenähtud tähtaega, mitte 8 kuud pärast tähtaega nagu vastustaja väitis. 7) Vastustaja tegevus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 10 ja 11 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Vastustaja tuvastas riigihanke nr 204162 II tasandi kontrollis 18.10.2021, et garantiiperioodi tagatise hiljem esitamine on üksnes formaalne rikkumine. Vastustaja selgitas, et finantsmõju garantiikirja ebaõige algusaja osas ei ole suur ning seega hindas puuduse mitteoluliseks. Hilisemat meelemuutust on vastustaja põhjendanud sellega, et Rahandusministeeriumi auditi talitus on täitmis- ja garantiiaegse tagatiste küsimuse pannud kõrgendatud tähelepanu alla ja andnud rakendusüksustele täiendavad soovitused edaspidi antud küsimusega seonduvad asjaolud kõrgendatud tähelepanuga üle kontrollida. Kaebaja hinnangul ei ole see õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega kooskõlas. Vastustaja eksis HMS §-st 67 tuleneva usalduse kaitse põhimõtte vastu. Vastustaja on jätnud arvestamata sellega, et etteheidetava rikkumise potentsiaalne mõju liidu eelarvele on vähene 8
8) Tulenevalt
lg 7 sõnastusest on alltöövõtjate kontrollimine oluline nende lepingu täitmisesse kaasamise seisuga, mitte nende kaasamise viimase päeva seisuga. Sellisel juhul puuduks mis tahes mõte alltöövõtja asendamise nõudmisel. Seega oli vastustaja hinnang Trautman Grupp OÜ ja MRF Vool osas ekslik. Eeltooduga on vastustaja ka vaideotsuses nõustunud. Küll aga ei mõjutanud vastustaja hinnangul see viga vaidlustatud otsust sisuliselt. Kaebaja leiab, et see viga mõjutas finantskorrektsiooni suurust. 9) Alltöövõtjate kontrollimata jätmise eest määratud finantskorrektsioon ei ole proportsionaalne. Vastustaja ei ole arvestanud kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega. Hankes oli konkurents piisavalt tagatud. Hankelepingu alusel tööde teostamise ajal ei olnud kaebajale teadaolevalt alltöövõtjatega probleeme. Projekti eesmärk sai saavutatud. Samuti ei ole vastustaja arvestanud sellega, et tegemist oli ühiskondlikult olulise objektiga, mille sihipäraseks kasutusele võtmiseks oli oluline, et tööde teostamisse ei tekiks viivitusi. Alltöövõtjate asendamine oleks võinud viia olukorrani, kus koolihoone ei valmi õppeaasta alguseks. Kaebajal oleks tulnud teha täiendavaid kulutusi alternatiivsete lahenduste leidmiseks. Seejuures arvestas kaebaja sellega, et hankelepingu täitmise periood kattub osaliselt Eestis väljakuulutatud eriolukorraga, mis võis mõjutada alltöövõtjate maksuvõlgnevusi. 10) Vaidlustatud otsused on ka formaalselt õigusvastased. Vastustaja rikkus HMS §-dest 40 ja 56 tulenevaid põhimõtteid. Ärakuulamisõiguse tagamiseks tuleb haldusorganil analüüsida menetlusosalise esitatut ja vastuväidetega mittenõustumise korral oma seisukohta põhjendada. Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusest nähtub, et vastustaja ei ole sisuliselt kaebaja vastuväidetele vastanud. Vaideotsuses on vastustaja mõned puudused kõrvaldanud, kuid on jätkuvalt jätnud olulistele kaebaja vastuväidetele vastamata. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ei ole tagatise hilinenult esitamine lepingulise kohustuse rikkumine, vaid seda tuleb pidada lepingumuudatuseks. Ka on vastustaja jätnud vastamata kaebaja vastuväidetele seoses rikkumisega kaasneva kahjuliku mõju saabumise tõenäosusega. Kaebaja on vastustajale esitanud vastuväited, mille analüüsimine ja sisuline kaalumine oleks võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). 11) Kaebaja taotleb vaidemenetluses kantud õigusabikulude summas 2920,05 eurot hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. Struktuuritoetuste vaidlustes on kohustuslik läbida kohtueelse menetluse raames vaidemenetlus (STS § 51 lg 1). Seega ei olnud kaebajal valikut pöörduda õiguste rikkumise korral otse kohtusse. Kahju tekkimist summas 2920,05 eurot (käibemaksuta) tõendab kaebajale osutatud õigusteenuse eest esitatud arve nr 2222217. Kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui vastustaja ei oleks vaidlustatud otsuseid teinud, ei oleks kaebaja pidanud neid vaidlustama ja õigusabikulusid kandma. Kaebaja kui haldusorgani vaidemenetluses kantud õigusabikulude kahjuhüvitisena vastustajalt väljamõistmine on põhjendatud, kuivõrd struktuuritoetusi ja riigihankeõigust puudutavad küsimused väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigihankega seonduvaid vaidlusi ei saa pidada haldusorgani igapäevaseks põhitegevuseks. RVastS §-des 3-4 ja 6 nimetatud esmased õiguskaitsevahendid ei oleks aidanud kahju ära hoida. 4. RTK palub 23.09.2022 vastuses (täiendatud 30.05.2023 istungil) jätta kaebus rahuldamata. 9
2) Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kaebaja on teinud endast kõik oleneva, et töövõtja täidaks hankelepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Garantiiaegse tagatise nõudekirjad on kaebaja saatnud töövõtjale hilinemisega ning alles pärast RTK sellekohast tähelepanekut, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust tagatise nõudmisel. Kaebaja väited tagatise varasemale suulisele nõudmisele ei ole tõendatud. 3) Hankelepingu muutmisena tuleb käsitada ka neid olukordi, kus pooled sellekohaseid ja konkreetseid tahteavaldusi ei tee, kuid vaikimisi aktsepteerivad toimuvat ning ei reageeri muudatusele hankelepingu kehtivuse ajal. Pooled ei tohi õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus tegelikkuses sõlmida lepingumuudatust. Juhul kui õiguskaitsevahendi rakendamisel nähtub poolte tahe leppida kokku mõjutusmeetme valikus või ulatuses või muus hankelepingu täitmist puudutavas asjaolus, siis loetakse sellist õiguskaitsevahendi rakendamist lepingumuudatuseks. Seega on hankelepingu muutmisega
-i mõttes tegemist alati, kui hankelepingu mõni tingimus saab esialgsest erineva sisu või lisandub hankelepingusse tingimusi, mida seal varem ei olnud, samuti juhul, kui hankelepingu mõni esialgne tingimus kaob. Samas kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, et kaebaja väide halduspraktika muutmise kohta on õige – vastustaja on täna leebem garantiiaegse tagatise nõudmise küsimuses2. 4) Finantskorrektsiooni määra ja selle suuruse kohaldamisel on lähtutud õigetest kaalutlustest. Ei ole teada, milline oleks muudetud tingimuse korral võinud olla pakkujate ring. Samuti ei saa vaidlusaluse rikkumise maksimaalset väärtust taandada üksnes garantiiaegse tagatise suurusele. Ei saa välistada, et hankes oleks osalenud pakkuja, kelle pakkumuse hind olnuks rohkem kui 2% võrra soodsam. Üldjuhul rakendatakse hankelepingu lubamatu muutmise korral 25%-list korrektsiooni määra. Praegu on vastustaja erandkorras leidnud, et määra vähendamine 10%-le on põhjendatud. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud
lg-s 5 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrolli ning ei nõudnud
Sellele rikkumisele kohaldub ühendmääruse § 228. Rikkumisega seotud alltöövõtjate arv ei muuda konkreetse rikkumise ja finantskorrektsiooni olemust ega tagajärgi. Jättes maksuvõlaga töövõtja asendamata, mõjutab see ausat konkurentsi turul. Juhul kui hankija oleks korrektselt lähtunud
lg 1 p-s 4 sätestatust ning maksuvõlaga alltöövõtjad hankemenetlusest kõrvaldanud, oleks alltöövõtjateks osutunud tõenäoliselt hoopis teised ettevõtted, kellel maksuvõlg puudus. Samuti võinuks hanke tulemused olla teistsugused. Olenemata alltöövõtjate arvust on tegemist hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole võimalik kohaldada 10%-st madalamat finantskorrektsiooni määra või lugeda rikkumist formaalseks. Rikkumise potentsiaalne mõju hankes osalevatele pakkujate ringile ning hanke tulemustele on alltöövõtjate arvust olenemata sama. Asjaolu, et hanke objekti näol on tegemist ühiskondlikult olulise hoonega ei saanud kaebajale tekitada ootust, et kohaldatav finantskorrektsioonimäär peaks 10%-st madalam olema. See ei ole õigustus
-i rikkumiseks. Hankija saanuks teostada kontrollikohustust pakkujate ja alltöövõtjate üle tavapärasest veelgi hoolsamalt ning alltöövõtjate asendamise ja muude viivituste kartuses korraldada hankemenetlus turvalisema ajavaruga. 6) Kahju eeldamisel ei oma tähtsust, kas mõni pakkuja ka tegelikkuses loobus vaidlusaluste tingimuste või hankija poolsete kohustuste eiramise tõttu pakkumuse esitamisest või kas mõni pakkuja oleks teinud soodsama pakkumuse, kui ta oleks teadnud, et hankija aktsepteerib hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid, kellel esinevad kõrvaldamise alused, ja/või kui hankija oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud täitmistagatise garantii osas soodsamaid tingimusi. Piisab, kui kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik. Seetõttu ei oma eeltoodu kontekstis tähendust kaebaja viited riigihankes nr 204162 esitatud pakkumuste arvule, varasemate ja samalaadsete hangete eeldatavalt ühesugusele pakkujate ringile või projekti tulemuste saavutamisele. Ükski kaebuses loetletud asjaoludest ei välista võimalust, et konkreetses hankes võinuks pakkujate ring, hanke tulemused ja pakkumuste maksumused olla teistsugused, kui finantskorrektsiooni otsuses käsitletud rikkumisi poleks esinenud. 7) Asjakohatu on kaebaja hinnang, et finantskorrektsiooni kohaldamine ei ole kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Kaebajal oli
-i nõuete järgimise kohustus. Vastutust nende nõuete rikkumise eest ei saa lükata vastustajale ega varasemaid auditeid läbi viinud organitele. Varasemad õigusvastased/ekslikud kontrollid ja auditid ei saanud tekitada kaebajale õiguspärast ootust, et kaebaja on toiminud õiguspäraselt ja toetust tagasi ei küsita. Euroopa Kohtu otsuse C-349/17 p-des 104-106 tulenevalt ei saa õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tugineda EL õigusakti konkreetse sätte vastu ning liidu õiguse kohaldamise eest vastutava liikmesriigi asutuse tegevus, mis on selle õigusega vastuolus, ei saa olla toetuse saaja jaoks alus õiguspärasele ootusele olla koheldud viisil, mis on liidu õigusega vastuolus. Samuti on kolmandate isikute õigused ning EL huvid kogumina ülekaalukaks avalikuks huviks, mis kaalub üles toetuse saaja võimaliku ootuse talle kahjuliku otsuse tegemata jätmiseks (HMS § 67). 8) Alusetu on kaebaja vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamise nõue, sest vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse õigusvastasus on tõendamata. Isegi juhul kui kohus otsustab finantskorrektsiooni otsuse tühistada, ei ole kahju hüvitamine summas 2920,05 eurot põhjendatud. RVastS § 13 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada mh eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekkimisel, samuti muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Teisisõnu kui 11
-i rikkumist. Esiteks, kaebaja muutis vastustaja hinnangul oluliselt hankelepingu tingimusi, mis puudutavad garantiiaegse tagatise esitamist (hankelepingu p-d 4.5, 11.1 ja 11.2), muudatus ei vasta
lg 1 tingimustele ning sellega on omakorda rikutud
§-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid (finantskorrektsiooni otsuse p 1). Teiseks tuvastas vastustaja, et kaebaja ei ole hankelepingu täitmise käigus kontrollinud, kas alltöövõtjate osas esinevad
lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alused ning sellest tingituna ei ole kaebaja ka nõudnud maksuvõlaga alltöövõtjate asendamist (
Mõlema rikkumise osas pidas vastustaja põhjendatuks kohaldada 10%-list korrektsiooni määra, seega rakendas vastustaja tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses (ühendmääruse § 21 lg 3). Kaebaja seevastu on seisukohal, et hankelepingu tingimusi seonduvalt garantiiaegse tagatise esitamisega ei muudetud, vaid tegemist on töövõtja kohustuse rikkumisega ning kaebaja tegi endast kõik, et töövõtja täidaks hankelepinguga võetud kohustusi. Kaebaja leiab, et isegi juhul, kui tagatise hilinenult esitamist saab pidada
rikkumiseks, siis on tegemist formaalse rikkumisega, millisel juhul on finantskorrektsiooni tegemine välistatud (ühendmääruse § 228) või ka juhul, kui pidada seda muudatust finantsmõju omavaks, siis on finantskorrektsiooni määr ebaproportsionaalne. Alltöövõtjate kontrollimata jätmise eest määratud finantskorrektsioon on samuti kaebaja hinnangul ebaproportsionaalne. Lisaks eelnevale leiab kaebaja, et vaidlusalused otsused on formaalselt õigusvastased, sest vastustaja on rikkunud HMS §-dest 40 ja 56 tulenevat ärakuulamisõigust kui ka põhjendamiskohustust. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebajale etteheidetavad rikkumised andsid alust finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks ning kui jah, siis kas vastustaja määratud finantskorrektsiooni määr 10% on õiguspärane. Lisaks tuleb kohtul võtta seisukoht küsimuses, kas vaidlustatud otsused on formaalselt õigusvastased ning kui jah, siis kas see tingib vaidlustatud otsuste tühistamise. Garantiiaja tagatise hilinenult esitamine 6. Peamine vaidlusküsimus finantskorrektsiooni otsuse p-s 1 käsitletud rikkumise (garantiiaja tagatise hilinenult ja lühema kehtivusajaga esitamine) puhul on see, kas tegemist oli hankelepingu (lubamatu) muutmisega või mitte. 7. Vaidlust ei ole selles, et hankija ja töövõtja vahel sõlmitud hankeleping nägi ette garantiiaegse tagatise esitamise kohustuse. Hankelepingu p-st 4.5 tuleneb, et „hiljemalt 30.11.2020 on kõik lepingujärgsed kohustused täidetud, tellija ja töövõtja on allkirjastanud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti, töövõtja on tellijale garantiiaegse tagatise 12
-st tulenevate kohustuste rikkumisest (tagatiste õigeaegne esitamine jäeti kontrollimata) ei saa järeldada lepingupoolte kokkulepet hankelepingu muutmiseks. Tuleb arvestada, et ka hankemenetluse tulemusel sõlmitud ehituse töövõtuleping on olemuselt tsiviilõiguslik leping, mille muutmisele kohaldatakse asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut (vt
ÜS § 68). VÕS § 13 lg 1 näeb ette üldpõhimõtte, et lepingut saab muuta ainult kokkuleppeliselt (vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1–207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2016, lk 81–82). Ehkki
§-st 123 siiski tuletada, et hankelepingu muutmiseks ei peagi üldse esinema poolte kokkulepet, vaid piisab hankija ühepoolsest tegevusest (nt jäetakse reageerimata töövõtja poolsele rikkumisele).
lg-st 1 ega selle aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL art 72 lg-st 1 ei järeldu sedagi, et nimetatud sätted loetlevad lepingumuudatused, mida hankijal on seaduse alusel õigus teha ühepoolselt. Eeltoodud tõlgendust toetavad ka kuni 31.08.2017 kehtinud
v.r § 69 lg-te 3 ja 4 sõnastus ning kehtiva
-i eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 450 SE) seletuskiri (lk 108–110). Euroopa Kohtu praktikast (nt 19.06.2008 otsus kohtuasjas C-454/06, Pressetext, p 34; 07.09.2016 otsus kohtuasjas C-549/14, Finn Frogne, p 30) ei nähtu samuti, et hankelepingu muutmiseks ei peagi olema saavutatud poolte kokkulepet või hankelepingu muutmiseks tuleks lugeda iga olukord, kus hankija on rikkunud kohustust rangelt järgida väljakuulutatud hanketingimusi kuni hankelepingu täitmise lõpuni (nt Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99 P, Succhi di Frutta, p 115; Riigikohtu 12.10.2011 otsus nr 3-3-1-31-11, p 16).“ Kuigi käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal ei ole eelviidatud ringkonnakohtu otsus jõustunud, ei takista see viidatud seisukohtadele ja tõlgendustele tuginemast (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsuse nr 3-17-2823, p 14). Kohus leiab, et viidatud ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praeguse kohtuasja lahendamisel. Kaebaja on kontrollimenetluses selgitanud, et nad palusid töövõtjalt korduvalt telefoni teel tagatise esitamist, ning hiljem, s.o 15.07.2021 ja 21.07.2021 palusid tagatise esitamist ka kirjalikult 6 . Seega erinevalt eelviidatud kohtuasjast on praegusel juhul kaebaja (hankija) reageerinud töövõtja poolsele rikkumisele. Tuleb tõdeda, et kaebaja suulised pöördumised seoses tagatise esitamisega on otseselt tõendamata, samas puudub ka alus kahelda, et vastavad telefonikõned töövõtjale tehti. Suuliste pöördumiste tegemisele viitab kohtu hinnangul mh kaebaja 02.07.2021 vastuskiri7 RTK-le, milles kaebaja märkis, et „Ehitaja lubas ehitusjärgse garantii esitada summa deponeerimisega hiljemalt 09.07.2021.“ Sellest tuleneb, et hankija oli tagatise esitamisega seonduvalt pöördunud töövõtja poole juba enne kirjalikke pöördumisi (s.o 02.07.2021 või juba enne kõnesoleva vastuskirja saatmist). Eelnevast tulenevalt ei saa kohtu arvates väita, et tellija ja töövõtja vahel oli kokkulepe hankelepingu muutmiseks. Ühtlasi ei ole vastustaja viidanud ühelegi tõendile, millest saaks järeldada poolte tahet hankelepingut muuta. Arvestades, et kaebaja (hankija) hinnangul tuli garantiiaegne tagatis esitada hiljemalt 16.06.2021, siis sai hankija ka alles pärast nimetatud tähtaega kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid (sh nõuda vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kohustuse täitmist). Ka kohtuistungil oli vastustaja seisukohal, et õiguskaitsevahendite kasutamine saaks kõne alla tulla alles pärast rikkumise toimumist8. Eeltoodud teabe põhjal ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et tagatise õigeaegne esitamata jätmine jäeti kontrollimata ja töövõtjalt välja nõudmata. Seda järeldust ei muuda kohtu hinnangul ka asjaolu, et RTK nõudis juba 02.06.2021 dokumentaalseid tõendeid garantiiaegse tagatise kohta. Ühtlasi nõustub kohus kaebajaga selles, et kuna töövõtja kõrvaldas lõpuks kohustuse rikkumise (ehk esitas nõutavas suuruses tagatise), siis ei olnud kaebajal vajadust enam muid võimalikke õiguskaitsevahendeid kasutada. Ka garantiiaegse tagatise kehtivusperioodi osas ei saa kohtu hinnangul teha teistsugust järeldust – töövõtja hinnang garantii kehtivusajale ei ole määrav. Kaebajal on võimalik nimetatud tagatist hoida kuni lepingus kokkulepitud 3-aastase perioodi täitumiseni. Kui hankelepingu pooled jäävad eriarvamusele ja üks lepingupool leiab, et tema õigusi on rikutud, siis sellest võrsuvad vaidlused on võimalik lahendada tsiviilkohtus. Sealjuures ka kaebaja kinnitas oma 22.05.2023 kaebuse lisad 10 ja 12 – valla 10.02.2022 e-kiri RTK-le ja valla 15.07.2021 ning 21.07.2021 e-kirjad töövõtjale kaebuse lisa 11 8 30.05.2023 kohtuistungi helisalvestis kl 10:42:55 6 7 14
-i rikkumist). Kuivõrd vastustaja on juba eeltoodud asjaoludel kohtu hinnangul teinud õigusvastase järelduse kõnesoleva rikkumise osas, siis puudub kohtul vajadus analüüsida poolte muid väited selle rikkumise osas (nt õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumine jm). Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebajale etteheidetav teine rikkumine andis alust finantskorrektsiooni tegemiseks. Alltöövõtjate kontrollimine 9.
9 § 122 lg 5 sätestab, et hankija kontrollib ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral hankemenetluse jooksul pakkumuses nimetatud alltöövõtjate suhtes ja pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja suhtes
Kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb
lg-s 1 sätestatud alus, nõuab ta pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist (
lg 7 esimene lause).
lg 1 p 4 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
lg 6 esimene lause sätestab, et kui hankija tuvastab mis tahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb
lg 1 p-s 4 või lg 4 p-s 1 sätestatud alus, annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankelepingu p-d 9.1.7 ja 9.1.8 näevad ette, et „töövõtja esitab tellijale lepingu täitmise alustamise ajaks teadaolevate lepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. /…/ Vastav teave tuleb esitada ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb lepingu täitmisel ja kelle kohta pole tellijale lepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud. Töövõtja peab tellijaga kooskõlastama kõik alltöövõtjad, keda lepingu täitmisel kasutatakse. /…/“. Hankelepingu p 9.3.11 kohaselt nõuab tellija töövõtjalt sellise alltöövõtja asendamist, kellel esineb
lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alus.
p-d 1 ja 2 sätestavad, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (p 1) ning hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (p 2). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jättis hankelepingu täitmisel oma
lg-t 5 tuleneva kontrollikohustuse täitmata ning sellest tingituna ei andnud kaebaja pakkujale
lg-s 6 sätestatud tähtaega maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ega nõudnud pakkujalt
Seega on hankija oma tegevusetusega rikkunud
-i § 122 lg-d 5 ja 7 kui ka hankelepingu p 9.3.11. Samuti ei Kohus osundab siin ja järgnevalt enne 01.06.2022 jõustunud
-i asjassepuutuvate sätete sõnastusele (s.o kõnesoleva hankelepingu sõlmimisel kui ka selle täitmisel kehtinud
-i sätetele). 9 15
Saab eeldada, et (pea)töövõtja sai praegusel juhul eelise kasutades alltöövõtjaid, kes tegelikkuses ei oleks
-i ja hankelepingu kohaselt tohtinud maksude tasumata jätmise tõttu alltöövõttu pakkuda. Seega ei saa välistada, et kõnesoleval rikkumisel oli ka finantsmõju liidu eelarvele. Selles osas ei ole ka kaebaja vastuväiteid esitanud. 10. Ühendmääruse § 228 sätestab, et kui /…/ hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lg-s 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Eelnevast nähtub, et ühendmääruse § 228 sätestatud rikkumise korral võib finantskorrektsiooni määr olla 2, 5, 10 või 25% või formaalse rikkumise korral ei tuleks finantskorrektsiooni üldse kohaldada. Vastustaja on kaebaja rikkumise olulist ja raskust hinnates pidanud proportsionaalseks kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Tegemist on haldusorgani kaalutlusotsusega, mille teostamisse saab kohus sekkuda vaid piiratud ulatuses (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab vaid kontrollida, kas vastustaja on erinevate määrade kohaldamist kaalunud ja valitud määra kohaselt põhjendanud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud finantskorrektsiooni määra valikul ilmselgeid kaalumisvigu. Vastustaja on põhjendanud, milliste asjaoludega on arvestatud finantskorrektsiooni määra vähendamisel ja mis põhjustel ei ole kaebaja suhtes õigustatud kohaldada veelgi madalamat ehk 2- või 5%-list määra. Vastustaja leidis, et kuigi ühendmääruse seletuskirjas10 on selgitatud, et
§-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra, siis praegusel juhul ei ole põhjendatud rangeimat 25%-list määra kohaldada, sest kõnesolev hankemenetlus jäi keerulisse ajaperioodi, kus riigihangete registris tehti märkimisväärseid uuendusi, MTA-ga peetud kommunikatsioonis tekkisid kaebajal ebakõlad ning riigihange nr 204162 eeldatav ega tegelik maksumus ei ületanud rahvusvahelist piirmäära. Teisalt leidis vastustaja, et 10%-st madalamat määra ei ole põhjendatud kohaldada, sest tegemist on hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega. Kui hankija oleks korrektselt järginud
lg 1 p 4 ning hankemenetlusest kõrvaldanud maksuvõlaga alltöövõtjad, siis oleks alltöövõtjateks tõenäoliselt osutunud hoopis teised ettevõtted, kellel maksuvõlg puudus. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et 10% finantskorrektsiooni määr on ebaproportsionaalne. Sealjuures asjaolu, et kaebajale heideti algselt ette nelja alltöövõtja kontrollimata ja asendamise nõudmata jätmist ning hiljem vaidemenetluses üksnes kahe alltöövõtja, ei ole konkreetsel juhul määrav, sest (kontrollikohustuse) rikkumise olemust see ei muuda. Samuti ei heida RTK praegusel juhul kaebajale ette konkreetse kahju tekitamist, millisel juhul võiks rikkumise ulatuse / raskuse hindamisel omada tähtsust ka maksuvõlaga alltöövõtjate arv. Ka muud kaebaja väited (tegemist on ühiskondlikult olulise hoonega, piisav konkurents oli tagatud ja projekti eesmärk sai saavutatud) ei ole sellised, mis annaksid aluse järelduseks, et vastustaja määratud finantskorrektsiooni määr 10% on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ärakuulamisõigusest ja põhjendamiskohustusest 11. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada ka seetõttu, et need on formaalselt õigusvastased. Nimelt leiab kaebaja, et vastustaja on rikkunud HMS §-st 40 tulenevat ärakuulamiskohustust ning HMS §-st 56 tulenevat põhjendamiskohustust. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 10 vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5be96a42-7aaf-466c-9caa-5d9c8cac898e#uFQXrbuP 16
-i kui EL õiguse tundmist. Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.11.2021 otsuses asjas nr 3-20-895 selgitanud, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muu hulgas kahju tekkimise ettenägematust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekkimisel, samuti muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane (RVastS § 13 lg 1 p-d 1, 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus esmalt seda, et kahjuhüvitist tuleb vähendada advokaadibüroole tasutud büroo üldkulude (85,05 euro) võrra. Seonduvalt menetluskulude väljamõistmisega on varasemas kohtupraktikas leitud, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista, sest puudub võimalus hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p 15; 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-61-14, p 25; 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p 20.3). Nimetatud põhimõttest saab kohtu hinnangul juhinduda ka praegu kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Lisaks tuleb kahjuhüvitist vähendada põhjusel, et vaidlustatud otsused olid õigusvastased üksnes osaliselt (s.o pooles ulatuses). Seega leiab kohus, et kaebajale on põhjendatud välja mõista kahjuhüvitis summas 1417,50 eurot (s.o 2920,05 – 85,05 / 2). Õigusabiteenuse eest tasutud tunnihinda ega vaidemenetluses kulunud õigusabiteenuse töötundide arvu kohus ülepaisutatuks ei pea. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja kahju hüvitamise nõude 1417,50 euro ulatuses. Menetluskulud 17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalisel rahuldamisel jagab kohus menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga (HKMS § 108 lg 2). Kuigi kohus jätab tühistamiskaebuse rahuldamata, siis tuvastas kohus, et vaidlustatud otsused on osaliselt materiaalselt õigusvastased (ca pooles ulatuses). Samuti leidis kohus, et kaebaja kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada osaliselt (ca pooles ulatuses). Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud 50% ulatuses vastustaja kanda. 18. Kaebaja taotles menetluskulude hüvitamist kokku summas 5082,45 eurot (sh riigilõiv 1050 eurot). Kohtu hinnangul ei ole sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis varasemas kohtupraktikas ei ole peetud põhjendatuks bürookulude väljamõistmist (vt kohtuotsuse p 16). Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.