KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-3029 Haldusasi X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise välj

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse taotleja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 01.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks 28 000 eurot. Kaebaja viitas haldusaktile nr 5-37/23/80-
2. Kaebaja heitis ette tema väärkohtlemist, ruumis kinnihoidmist 4 tundi ja haigusseisundis kehavigastuste tekitamist, kaebaja kui invaliidist kinnipeetava väärkohtlemist ja talle meditsiinilise abi andmata jätmist. Vangivalvur mõnitas kaebajat läbi uksesilma. Kaebaja vigastas ennast löökidega pähe – 4 lahtist suurt haava. Täkkeid oli peas 8, kokku 13 haava.
3. Kaebaja täiendas kaebust mitmel korral, sh esitas 10.12.2023 kaebuse täienduse. Kaebaja palus menetleda kõiki dokumente ja muuta/lisada nõude aluseid, kuna fakte lisandub. CPT tunnistab, et igal vanglasüsteemil peavad olema haldusliku eraldamise jaoks eeskirjad, et tulla toime vangidega, kes keelduvad pidevalt reeglite täitmisest või kujutavad endast suurt julgeolekuriski. Vahet tuleb teha haldusliku eraldamise ja distsiplinaarsetel põhjustel eraldamise/isolatsiooni vahel. Haldusliku eraldamise tingimused ei tohi olla nii ranged ega sarnaneda üksikvangistusele, välja arvatud erandjuhtudel. Kõikidele eraldatud vangidele tuleks võimaldada sihipäraseid ja eelistatult kambriväliseid tegevusi sisaldav struktureeritud programm. Puuduvad igasugused kambrivälised tegevused ja kaebaja ei ole saanud isolatsiooni 3-23-3029 ega tervise pärast milleski osaleda – ei trennis, spordisaalis, jalutamas. Kaebajale ei ole võimaldatud mingeid kambriväliseid tegevusi
4. a märtsist –
5. a detsembrini. Kaebajal võimaldati vestelda psühholoogiga läbi klaasukse. Hetkel käib meedik üle 2 päeva ja 1 kord nädalas käib kaplan, 1 kord kuus arst, psühholoog. Tihti ei puhastata kaebajal haavu.
6. Tallinna Halduskohus eraldas 08.01.2024 määrusega kaebaja nõuded erinevatesse menetlustesse ja tegi kaebajale trahvihoiatuse menetluse venitamise eest (pahatahtlikult ebaselgete avalduste esitamine). Haldusasjas nr 3-23-3029 jäi kaebaja nõudeks mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis selle eest, et kaebajal ei võimaldatud 3 aasta jooksul osaleda füüsilistes tegevustes, tegeleda huvitegevusega ega muude vabaaja tegevustega, samuti kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kõigil üksikvangistuses viibivatel kinni peetavatel sihipäraseid ja kambriväliseid tegevusi. Samuti taotleb kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi osutamiseks.
7. Kohus küsis vanglalt 17.01.2024 kohtunõudega informatsiooni kohtueelse menetluse läbimise kohta.
8. Tallinna Vangla edastas 25.01.2024 kohtule vastuse, et kaebaja pöördus 10.01.2024 vangla poole (reg. nr 5-37/24/7-1) haldusasjas nr 3-23-2815 esitatud kaebuste väljatrükkidega. Kaebaja pöördumine on menetluses, lahendamise tähtaeg on 11.03.
9. KOHTU PÕHJENDUSED Kahju hüvitamise nõue 6.

§ 47

lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda halduskohtusse tingimusel, et isik on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kaebaja pöördus kohtusse nõudega ajal, mil ta ei olnud vanglale isegi mitte kahju hüvitamise taotlust esitanud. Ehkki kaebuse tagastamise määruse koostamise seisuga on kaebaja esitanud pöördumise vanglale, ei tähenda see, et kaebajal on nõutav kohtueelne menetlus läbitud. Kuna vangla ei ole veel kaebaja pöördumise osas otsust teinud ja võimalike kahjunõuete esitamisest ei ole veel möödunud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud 2-kuuline tähtaeg, siis on kaebaja hüvitamisnõudega kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebajal on läbimata nõutav kohustuslik kohtueelne menetluskord.
2. Seega tuleb kaebus kahju hüvitamise nõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kaebajal on võimalik kohtusse pöörduda pärast seda, kui vangla on kahjunõude lahendanud, tagastanud või selle tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustamise nõue 9.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 10. Kohus rõhutab, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine (

§ 44lg 1).

Tallinna Ringkonnakohus märkis 12.12.2023 määruses asjas nr 3-23-2392 (p 15), et kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte. Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtusse teiste isikute 2

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Menetlusabi taotlused 11. Kaebaja palub menetlusabi korras vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. /allkirjastatud digitaalselt/ 3