KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-23-1721 (kohtuvälises menetluses nr 940022001108) kohtulik men

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. 5 Karpo OÜ-s korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ning majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. Karpo OÜ juhatuse liige ja vastutav isik on Kalev Nurk, kes on otsuste vastuvõtmisel esindanud juriidilist isikut. Kalev Nurk pani eelpool kirjeldatud rikkumised toime Karpo OÜ igapäevase majandustegevuse käigus ning osaühing sai sellest sissetulekut, seega tegutses juhatuse liige Kalev Nurk osaühingu huvides. Karpo OÜ juhatuse liikme Kalev Nurk pädevuses on ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas väljastatud keskkonnakompleksloaga ja kehtivate seadustega. Ettevõttele on väljastatud keskkonnaluba nr KKL/318373, mis sisaldab ettevõttele kehtestatud nõuded silo ladustamiskohale ja sõnniku hoidmise ja mahutamise tingimuste kohta, mille täitmist pidi Kalev Nurk juhatuse liikmena ettevõtte töö korraldamisel jälgima. See, et ettevõtte tegevus on kooskõlas seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega, on ettevõtte igapäevase juhtimise küsimus ning selline kohustus lasub KeÜS § 221 kohaselt juhatuse liikmel. Vastavalt

§-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Karpo OÜ on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on õigusvõimeline. Karpo OÜ seadusliku esindaja Kalev Nurk käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteo kvalifikatsioon: Tööstusheiteseadus § 162 lg 2 - kompleksloa nõuete rikkumine; Veeseaduse § 262 lg 2 - põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumine; Jäätmeseadus § 1201 lg 2 - Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata või kompleksloata. 1.

1. Menetlusalune isik Osaühing Karpo esitas 03.05.2023 VTMS § 69 lg 6 alusel väärteoprotokollile vastulause (VT, tl 124). 1.
2. Keskkonnaameti
3. mai 2023.a. väärteootsusega üldmenetluses karistati Osaühingut Karpo jäätmeseaduse (JäätS) § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 eurot, veeseaduse (VeeS) § 262 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 eurot ja tööstusheiteseaduse (THS) § 162 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 eurot. 1.
4. Menetlusalune isik Osaühing Karpo esitas 29.05.2023 kaebuse kohtuvälise menetleja 15.05.2023.a. väärteootsusele (KoTo, tl 1-5), milles vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse kogu ulatuses ning taotleb kohtuvälise menetleja 15.05.2023.a. väärteootsuse tühistamist ja menetluskulude jätmist kohtuvälise menetleja kanda. Kaebust põhjendab menetlusalune isik järgnevalt: 1) Kaebaja koristab silo kuivsilotehnoloogiaga, kus silomahla ei eraldu (Lisa 2). Kuivsilo tähendab et selles sisalduv kuivaine % on ca
5. Eesti Maaülikooli analüüsi kohaselt on Karpo OÜ maisisilo kuivaine sisaldusega 30,6%. Vaidlusalusel maaüksusel oli
6. oktoober 2022.a. 9 betoonist silohoidlat, mille juurde kuulus 5 betoonist kogumiskaevu. Tegelikkuses arvestades kuivsilotehnoloogiat, ei ole kaevusid üldse vaja. Kui on suurem vihmasadu võib ühe ööpäevaga kogumiskaev täituda, sest pinna- ja sadeveed jooksevad kokku kogumiskaevu. Kogumiskaevude vahelisel alal on asfalt. Asfalt lõppeb piirdekraaviga. Piirdekraev suunab pinnaveed biotiiki, mille suurus on 0,7 ha. Nendest silohoidlatest 8-s oli silo ja üheksas silo puudus. 8 silohoidlas oli silo ja need ei olnud ületäitunud. Silo oli kaetud kilega nii külgedelt kui ka pealt õhukindlalt, mis tähendab et see oli ka lekkekindel. Kui silo õhukindlus ei ole tagatud, siis loomadele mõeldud sööt rikneb. Seega on ebaloogiline, et kaebaja oleks hooletu silo säilitamise suhtes ja laseks oma söödal (kuivsilo) rikneda. Näiteks
7. silohoidla mahutab 400 tonni. 9-as silohoidlas oli tühjendatud kuna hoidla läks rekonstrueerimisele. Seega 6 kohtuvälise menetleja otsuses avaldatu, et justkui silohoidla oli ületäitunud, on väär. Ületäitunud oli 5 kaevust kaks kogumiskaevu sadevee tõttu ja see ei olnud silomahl, vaid selles oli sadevesi, mis oli segunenud pinnasega/huumusega. Silohoidla on kaetud kilega. Otste tihendamiseks oli silohoidla otstesse pandud kile peale muld. Kile peal olev sadevesi jookseb kogumiskaevu. Seega kogumiskaevu jooksev vesi ei saa olla läbipaistev nagu keskkonnaamet on kirjeldanud. Keskkonnaamet ei ole teinud analüüse tuvastamaks kas tegemist oli silomahlaga. Ainult värvuse järgi järeldada, et tegemist oli silomahlaga on väär. 2) Tegemist oli ootamatu olukorraga kus kaev oli täitunud sadevee tõttu. Tegelikkuses ei ole tegemist silomahlaga, vaid sadeveega mis oli segunenud pinnasega ja kui siis vähesel määral silojääkidega, mis koristuse käigus on jäänud. Kaebaja koheselt selle täitumisel ka kaevud tühjendas. Eeltoodud olukord viivitamata selle saabumisel ka likvideeriti ja tegu ei toonud kaasa keskkonnakahju ega kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda. Kohtuvälise menetleja on oma otsuses alapunktis nimetusega Karpo OÜ-le määratava karistuse kujunemine kinnitanud, et tegu ei toonud kaasa keskkonnakahju ja kaebaja on teinud koostööd juhtumi lahendamisel. 3) Sõnnikuhoidla on ehitatud 640 lehma tarbeks. Ehitisregistris on ilmne arvutusviga, et hoidla maht on 3800 m
8. Mahupinna arvutamisel on võetud vale kõrgus. Nähtuvalt ehitisregistrist (Lisa 3) sõnnikuhoidla kõrgus on 2,5 meetrit ja ehitisealuspind 3392 m
9. Seega hoidla maht on (2,5*3392) 8480 m3, mitte 3800 m3 nagu ehitisregistris on avaldatud ja nagu kohtuväline menetleja kaebajale ette heidab. Kuna sõnnikuhoidlal ei ole katust, siis tegelikkuses mahutab hoidla ca 10 000 m
10. Siiani on mahutanud hoidla vähemalt 9 kuu tahkesõnniku. Ilma sõnniku vahepealse ära veota hoiustatakse sõnnikut umbes 9 kuud. Kaebajal ei ole kunagi ega ka
11. oktoobril 2022.a. probleeme olnud sõnniku mahutavusega sõnnikuhoidlas. Põlluaunadesse sõnnikuveo vajadust pole ka siiani vaja olnud. Siiani on veetud komposteerunud sõnnik hooajal otse põllule. Kaebaja tegeleb käesolevaga ehitisregistri andmete parandamisega. Kohtuväline menetleja on avaldanud oma otsuses, et arvestab otsuse tegemisel toodud asjaoluga. Otsusest aga ei nähtu, kas ja millisel määral kohtuväline menetleja sellega arvestas. 4) Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja on rikkunud veeseaduse § 161 lg 7 nõuet, mille kohaselt on väetisega lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel kaebaja põlluraamatute kannetest ajavahemikul 2021-
12. Tegemist on lihtsalt paberil ehk tööde fikseerimisel tekkinud ilmse veaga. Seoses väetise ülikõrge hinnaga pole nii kõrged annused tegelikkuses võimalikud. Põlluraamatusse tehtud kanded on ilmselgelt ebaõiged ja ei vasta tegelikule olukorrale. Tegemist on inimfaktoriga, kes on eksinud paberkandjal oleva põlluraamatusse sissekannete tegemisel. Seega kaebaja ei ole rikkunud veeseaduse § 161 sätestatud nõuet. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et selline väetamine on reaalselt toimunud. Kohtuväline ei ole nõuete rikkumise tuvastamisel võtnud aluseks muid dokumente nagu e-agronoomi keskkonnas olevad andmed põldude kohta jms dokumente. Kohtuväline menetleja on avaldanud oma otsuses, et arvestab otsuse tegemisel toodud asjaoluga. Otsusest aga ei nähtu, kas ja millisel määral kohtuväline menetleja sellega arvestas. 5) Jakobimõisa külas Aarandi silohoidlaga on täpselt sama olukord. Tegemist oli ootamatu olukorraga, kus kaev oli täitunud sadevee tõttu. Nimetatud maaüksusel on kaks silohoidlat. Vaidlusalune silohoidla oli tühi kuna teda hakati renoveerima. Tänaseks on silohoidla renoveeritud. Ületäitunud oli kogumiskaev vihmavee tõttu. Kaebaja koristab silo kuivsilotehnoloogiaga, kus silomahla ei eraldu (Lisa 1). Silo on kaetud kilega nii külgedelt kui ka pealt õhukindlalt, mis tähendab et see on ka lekkekindel. Seega kohtuvälise menetleja otsuses avaldatu, et justkui silohoidla oli ületäitunud või oli leke, on väär. Ületäitunud oli 1 kogumiskaev sadevee tõttu ja selles ei olnud silomahl, vaid sademevesi, mis oli segunenud pinnasega/huumusega. Keskkonnaamet ei ole teinud analüüse tuvastamaks kas tegemist oli silomahlaga. Ainult värvuse järgi järeldada, et tegemist oli silomahlaga on väär. 7 Eeltoodud olukord koheselt selle avastamisel likvideeriti ja tegu ei toonud kaasa keskkonnakahju ega kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda. Kohtuvälise menetleja on oma otsuses alapunktis nimetusega Karpo OÜ-le määratava karistuse kujunemine seda kinnitanud. 6) Nukilao maaüksusel asus kolhoosiaegne varisenud hoone, mis oli eluohtlik ja seetõttu lammutati. Ehitaja vedas jäätmed Väätsa Jäätmehoidlasse. Nimetatu kohta esitas ehitaja ka kohtuvälisele menetlejale jäätmeveo õiendi. Väikses koguses otsaseintes asuvaid telliseid kasutas ehitaja vastastikuse kokkuleppe käigus juurdepääsutee tugevdamiseks. Kõik sellega kaasnevad load pidi taotlema ehitaja. Ehitaja ei ole seda teinud, ja sai selle eest ka kohtuväliselt menetlejalt trahvi. Kaebaja ei ole pinnasesse matnud väetisekotte. Väetiskotid leiti kolhoosiaegse asfalteeritud platsi alt ja ajal kui kohtuväline menetleja tuli kontrollima. Kaebaja ei ole kunagi selliseid väetiskotte kasutanud. Leitud prügi viidi Väätsa Jäätmehoidlasse ja esitati selle kohta kohtuvälisele menetlejale ka vastav õiend. Kuna eterniitkatus oli varisemise- ja eluohtlik, siis selle maha võtmisel sai enamus eterniitplaadid kahjustada ja pinnasesse kukkunud kõiki eterniit tükke ei olnud võimalik elimineerida. Kogu Karpo OÜ kollektiiv korjas neid eterniiditükke maast, ka pisikesi, mis pinnasest leiti. Eterniit viidi Väätsa Jäätmehoidlasse ja esitati selle kohta kohtuvälisele menetlejale ka vastav õiend. Kohtuväline menetleja on avaldanud oma otsuses, et arvestab otsuse tegemisel toodud asjaoluga. Otsusest aga ei nähtu, kas ja millisel määral kohtuväline sellega arvestas. 7) Seega kohtuväline menetleja saab kaebajale ette heita vaid kogumiskaevust valgunud sadevee valgumist piirdekraavi ja selle valgumist kraavi mööda biotiiki. Ja Jakobimõisa külas Aarandi silohoidla kogumiskaevu, milles oli sadevesi, ületäituvust. Kaebaja on täna rekonstrueerinud 4 vana silohoidlat. Rekonstrueerimise käigus on 2 silohoidlat liidetud üheks. Nimetatud tööde käigus on uuendatud silohoidla kattelt vihmavee valgumine kogumiskaevu. Kaebaja kasutab kilede katmiseks kasutatud mulla asemel killustikuga täidetud kilekotte. 8)

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 8.1) Lähtuvalt eelnevalt käsitletud punktides puudub süüteokoosseis. Tõendatud ei ole Tööstusheite seaduses § 162 lg 2, Veeseaduses § 262 lg 2 ja Jäätmeseaduses § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist. Kokkuvõtvalt. Kaebajale heidetakse ette ennetusmeetmete rikkumist (Tööstusheite seaduse § 26 lg 1 p 1) olukorras, kus kaebaja järgmisena on sellise olukorra saabumisel viivitamata likvideerinud nn saastatuse võimalikkuse (Tööstusheite seaduse § 26 lg 1 p 2). Saastet ei tekkinud. Saastet ei saanudki tekkida, kuna tegemist ei olnud silomahlaga. Kohtuvälise menetleja väide silomahlast kogumiskaevus on väär. Seoses kuivsilotehnoloogiaga ei ole võimalik silomahla tekke. Kaebajale heidetakse ette silomahlaga ületäitunud kogumiskaevu, mille tõttu väidetavalt sattus see ühe kaevu puhul piirdekraavi ja sealt biotiiki rikkudes sellega Veeseaduse § 167 lg 1, 2 nõudeid. Seoses kuivsilotehnoloogiaga ei ole võimalik silomahla tekke. Tegemist oli sadeveega täitunud kogumiskaevu ületäitumisega. Kaebaja likvideeris koheselt ületäitunud kogumiskaevud ja keskkonna saastet ei tekkinud. Kaebaja ei ole rikkunud sõnnikuhoidla mahutavuse nõuet. Ehitisregistri andmete kohaselt hoidla maht on (2,5x3392) 8480 m3, mitte 3800 m3. Ehitisregistris avaldatud andmed mahu kohta on ilmselgelt valed. Kohtuväline menetleja ei ole aluseks võtnud reaalset olukorda ja ehitisregistris avaldatud muid andmeid, millest saab arvutada hoidla mahu. Kaebaja ei ole rikkunud veeseaduse § 161 lg 7 nõuet, mille kohaselt on väetisega lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Kohtuväline menetleja on süü määramisel aluseks võtnud põlluraamatutes eksliku ja väära teabe. Kohtuväline menetleja on jätnud kontrollimata muud dokumendid (e-agronoom), mis tõendavad kui palju on aastas väetisi kasutatud. E-agronoomis on elektrooniliselt nähtav kui palju on aastas keskmiselt põldu 8 väetatud. Kohtuväline menetleja ei ole seda millegi pärast menetlemisel arvestanud ega aluseks võtnud väidetavate nõuete rikkumise tuvastamisel. Kaebajale heidetakse ette jäätmeseaduse § 28 lg 1 tulenevaid nõuete rikkumist. Kaebaja ei ole nimetatud nõudeid rikkunud. Ehituse käigus on ohtlikud jäätmed veetud Väätsa Jäätmehoidlasse ja selle kohta on ka kohtuvälisele menetlejale õiend esitatud. 8.2) Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on liialt suur. Karistamine ei ole toimunud vastavuses

§ 56lg 1 sätestatuga.

Etteheidetud väärteo toimepanemise ajal kehtinud Tööstusheite seaduse § 162 lg 2 kohaselt (kompleksloa nõuete rikkumine) karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Kohtuväline menetleja on kaebajat karistanud rahatrahviga 2000 eurot. Etteheidetud väärteo toimepanemisel ajal kehtinud Veeseaduse § 262 lg 2 kohaselt põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. Kohtuväline menetleja on kaebajat karistanud rahatrahviga 6000 eurot. Karistuse määramisel peab juhinduma

§-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kogumiskaevu ületäitumise ja väidetava silo keskkonda sattumise eest, millele ei järgnenud keskkonna saastatust on kohtuväline menetleja karistanud isikut kaks korda. Veeseadus näeb ette suurema karistuse kui tööstusheite seadus. Kui tööstusheite seadus näeb ette kuni 32 000 eurot, siis veeseadus näeb ette 200 000 eurot. Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr seega 100 000 eurot. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada kaebaja poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Arvestada tuleb, et toimepandud teoga ei tekitanud Karpo OÜ keskkonnale kahju. Samuti, kui isik käesolevaga on süüdi, siis saame öelda, et tegu on toimepandud hooletusest, mis on ettevaatamatuse nõrgim vorm. Seega saab hinnata Karpo OÜ süüd väärteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks. Arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna saab käsitleda

§ 57lg 1 p 3 alusel Karpo OÜ poolt ütlustes avaldatud kahetsust.

Kaebaja on menetluse käigus teinud koostööd juhtumi lahendamisel ja kaebaja on asunud õiguskuulekale käitumisele, st kogumiskaevud tühjendati. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Käesoleva väärteootsuse tegemise ajal menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Seetõttu piisab Karpo OÜ mõjutamiseks hoidumaks edaspidi etteheidetud sarnaste väärtegude toimepanemisest ka rahatrahvist, mille suurus on oluliselt madalam sanktsiooni keskmisest määrast. Kaebaja hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurused põhjendamatult suured võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, Karpo OÜ süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. 1.

1. Kohtuväline menetleja esitas 13.06.2023.a. kirjaliku seisukoha Osaühing Karpo kaebusele (KoTo, tl 27-36), milles kohtuväline menetleja võtab kaebuse õigeks selles osas, millega on 9 Osaühingut Karpo karistatud kompleksloa nõuete rikkumises ja põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumises seonduvalt Vambola maaüksusel ja Aarandi maaüksusel silomahla lekkega. Kohtuväline menetleja nõustub kaebajaga, et kuivõrd menetluse käigus ei ole võetud sündmuskoha vaatlusel tuvastatud ületäitunud kogumiskaevudest, selle ümber olnud vedelikust ja silohoidlatest välja voolava vedeliku osas proove, ei ole kindlaks tehtud, et tegemist oli silomahlaga. Eelmärgitud seisukoha juurde jäi kohtuväline menetleja ka kohtuistungil (KoTo, tl 134, tl 156158). 1.
2. Kohtuväline menetleja taotles kohtuistungil VTMS § 132 p 1 alusel: jätta Osaühing Karpo kaebus rahuldamata osas, millega on Osaühingut Karpo karistatud veeseaduse nõuete rikkumises (sõnnikuhoidla mahutavuse nõude rikkumine), põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumises (põldude lämmastikuga väetamise normide ületamine) ja jäätmete käitlemise eest jäätme loata ning jätta Keskkonnaameti 15.05.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas eelpool nimetatud osas muutmata.
3. Kohtu põhjendused 2.
4. Kohus arutas väärteoasja kohtuistungil, mille tulemusena pidas võimalikuks lahendada asi kohtuotsusega. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, vahetult uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab: Osaühing Karpo kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Keskkonnaameti 15.05.2023.a. otsus väärteoasjas nr 940022001108 järgnevalt: 1) selles osas, millega on Osaühingut Karpo karistatud kompleksloa nõuete rikkumise ja põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest seonduvalt Vambola maaüksusel silomahla lekkega THS § 162 lg 2 järgi ja VeeS § 262 lg 2 järgi; 2) selles osas, millega on Osaühingut Karpo karistatud põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest seonduvalt Aarandi silohoidla maaüksusel silomahla lekkega VeeS § 262 lg 2 järgi; 3) selles osas, millega on Osaühingut Karpo karistatud põllumajandusliku keskkonnanõude rikkumise eest Veeseaduse § 262 lg 2 järgi seonduvalt sõnnikuhoidla mahutavuse nõude rikkumisega ja põldude lämmastikuga väetamise normide ületamisega; 4) selles osas, millega on Osaühingut Karpo karistatud veeseaduse (VeeS) § 262 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 eurot ja tööstusheiteseaduse (THS) § 162 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 eurot. 5) Väärteomenetlus väärteoasjas VeeS § 262 lg 2 ja THS § 162 lg 2 järgi on põhjendatud lõpetada osaliselt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Osaühing Karpo teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 6) Väärteomenetlus Osaühing Karpo suhtes väärteoasjas VeeS § 262 lg 2 järgi sõnnikuhoidla mahutavuse nõude rikkumises ja põldude väetamise lämmastiku normide ületamises on põhjendatud lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 7) Jätta osaühingu Karpo kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 15.05.2023.a. otsus väärteoasjas nr 940022001108 muutmata selles osas, millega on Osaühingut Karpo karistatud jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest JäätmeS § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 eurot. 10 8) Välja mõista Eesti Vabariigilt Osaühing Karpo kasuks menetluskulud 1380,67 eurot ulatuses. 2.
5. Kohus selgitab eeltoodud seisukohta järgnevalt. Kohtuväline menetleja on 13.06.2023.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (KoTo, tl 27-36) ning kohtuistungil antud suulises seisukohas võtnud õigeks Osaühing Karpo kaebuse selles osas, millega on vaidlustatud Osaühingu Karpo karistamine kompleksloa nõuete rikkumises ja põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumises seonduvalt Vambola maaüksusel ja Aarandi maaüksusel põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumises seoses silomahla lekkega. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas märgib, et nõustub kaebajaga, et kuivõrd menetluse käigus ei ole võetud sündmuskoha vaatlusel tuvastatud ületäitunud kogumiskaevudest, selle ümber olnud vedelikust ja silohoidlatest välja voolava vedeliku osas proove, ei ole kindlaks tehtud, et tegemist oli silomahlaga. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-94-07 selgitanud, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisti. Seega teeb kohus KrMS §-i 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp. lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp. kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Seega tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus leiab, et antud juhul on kohtuvälise menetleja esindaja väärteoasja kohtumenetluses vähendanud väärteoprotokollis algselt kajastatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt ette heitmast talle süüks pandud tegusid, millised on kvalifitseeritavad THS § 162 lg 2 järgi ja VeeS § 262 lg 2 järgi ja selles osas tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Seega, seoses Keskkonnaameti osalise loobumisega väärteoetteheitest, on põhjendatud Osaühing Karpo kaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Keskkonnaameti 15.05.2023.a. otsus väärteoasjas nr 940022001108 järgnevalt: 1) selles osas, millega on osaühingut Karpo karistatud kompleksloa nõuete rikkumise ja põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest seonduvalt Vambola maaüksusel silomahla lekkega THS § 162 lg 2 järgi ja VeeS § 262 lg 2 järgi ning lõpetada eelmärgitud väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. 2) selles osas, millega on osaühingut Karpo karistatud põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest seonduvalt Aarandi silohoidla maaüksusel silomahla lekkega VeeS § 262 lg 2 järgi ning lõpetada eelmärgitud väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. 2.3.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 11 Kohus järgnevalt käsitleb menetlusalustele isikutele etteheidetavaid väärtegusid kaevatavas väärteootsuses toodud väärteo episoodide (lühikirjelduste) järgi. 2.3.

1. Osaühingule Karpo esitatud väärteoetteheide Veeseaduse § 164 lg 2 nõude rikkumises (s.o sõnnikuhoidla mahutavuse nõude rikkumine), milline tegu on kvalifitseeritud VeeS § 262 lg 2 järgi. Karpo OÜ juhatuse liige Kalev Nurk ei ole taganud 04.10.2022.a. Tarvastu farm ja Vambola maaüksustel asuvates loomapidamishoonetes tekkiva tahe- ja sügavallapanusõnniku mahutavuse nõuet, kus sõnnikuhoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu tahe- ja sügavallapanusõnniku koguse. Loomapidamishoonetes tekkiv tahe- ja sügavallapanusõnnik hoiustatakse Tarvastu farm kinnistul asuvas tahesõnnikuhoidlas. Tarvastu farm kinnistul asuv tahesõnnikuhoidla, mille maksimaalne maht on 3800 m3, ei mahuta 8 kuuga tekkivat tahe- ja sügavallapanusõnnikut, milleks on 6975,4 m
2. Eeltooduga rikkus Karpo OÜ juhatuse liige Kalev Nurk veeseaduse § 164 lg 2 kehtestatud nõuet , kus sõnnikuhoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku. Tegu on kvalifitseeritud VeeS § 262 lg 2 järgi põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumisena. 2.3.1.
3. Kohus leiab, et Osaühingule Karpo esitatud väärteoetteheide VeeS § 164 lg 2 rikkumises on tõendamist leidnud, lähtudes alljärgnevatest asjaoludest. VeeS § 164 lg 2 kohaselt sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib sealt välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt karjamale jäetava sõnniku koguse. Keskkonnaameti poolt on Osaühingule Karpo väljastatud keskkonnakompleksluba nr KKL/318373, milline kehtib alates 01.03.2022 (VT, tl 81-102). Viidatud dokument reguleerib tegevusvaldkonnad: tööstusheide e. kompleksluba; vee erikasutus; saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; jäätmete käitlemine. Osaühing Karpo põhitegevusalaks on: Piimakarjakasvatus - EMTAK
4. Alates
5. aastast tegutseb ettevõte Vardja farmi maaüksusel asuvas Vardja farmikompleksis. Laudad ja sõnnikuhoidlad saasteallikana töötavad ööpäevaringselt ja aastaringselt. Lüpsilaudas V1 rakendatakse vedelsõnnikutehnoloogiat. Tekkiv sõnnik lükatakse tiibskreeperite abil lauda keskel paiknevasse ristkanalisse, kust see suunatakse edasi pumbakaevu ja sealt pumbatakse edasi vedelsõnnikuhoidlasse. Lüpsilaut V2 on tahesõnnikutehnoloogial, kuna vedelsõnnikuhoidla mahtuvus ei ole piisav. Sõnniku eemaldus toimub mobiilse vahendiga 2-3 korda päevas. Erivajadustega loomade (kinnislehmad, ravil olevad loomad, poegivad loomad) ja vasikate laut V3, kus rakendatakse tahesõnnikutehnoloogiat. Noorloomalaudad V4 ja V
6. Ettevõte kasutab sama käitise juures paiknevaid Vambola OÜ-le kuuluvaid kahte mullika lauta. Mullikaid peetakse süvaallapanul vabapidamisel rühmasulgudes. Tekkiv sügavallapanu sõnnik hoiustatakse lautades kuni väljaveoni. Vasikalaut V6 - reserv. Reservlaut, kus peetakse vasikaid. Tekkiv sõnnik eemaldatakse mobiilse vahendiga ja veetakse tahesõnnikuhoidlasse. Vedelsõnniku hoidla V7 mahutavusega 9000 m
7. Tahesõnnikuhoidlad V8 ja V
8. Sõnniku hoidmiseks kasutatakse olemasolevat 2005.a. rekonstrueeritud tahesõnnikuhoidlat ehitusregistri kohase mahutavusega 3800 m
9. Seos loomakohtade arvu suurendamisega kavandatakse tahesõnnikuhoidla ehitada kõrgemaks (või rajada täiendav hoidla). 12 Tahesõnnikuhoidla põhja pindala on 3392 m
10. Tagamaks vajalikku hoiustusmahtu on vajalik hoidla ehitada kuni 3,5 m kõrguseks, mis tagaks 8 kuu tahesõnniku tekke jaoks vajaliku mahtuvuse 10010 m
11. 04.10.2022.a. Keskkonnaameti inspektori J. Rohtla poolt koostatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1116596 on tõendatud, et Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Tarvastu külas Tarvastu farmi kinnistul asuv Vardja veisefarmi lüpsilaudas tekkiv tahesõnnik suunatakse tahesõnnikuhoidlasse mahutavusega 3800 m
12. Sõnnikuhoidla mahu arvutamisel on kasutatud veeseaduse § 161 lõike 12 ja § 164 lõike 8 alusel 30.09.2019 vastu võetud Maaeluministri määrust nr 73 "Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika" lisa 9 tabelist 1 toodud andmeid tahe- ja sügavallapanusõnniku kohta. Toodud andmete kohaselt peab tahesõnnikuhoidla mahutama minimaalselt 8 kuuga (looma kohta) tahesõnnikut: piimalehma kohta 48x19,3=926,4 m3, lehmvasika kohta (kuni kuue kuu vanune) 73x2,5=182,5 m3, pullvasika kohta (kuni kuue kuu vanune) 102x2,3=234,6 m3, lehmmullikas (alates kuue kuu vanusest kuni poegimiseni) 90x10,3=927 m3, pullmullikas (alates kuue kuu vanusest kuni realiseerimiseni) 80x6,2=496 m
13. Kokku tekib 8 kuuga 2766,5 m3 tahesõnnikut. Sügavallapanusõnnikut tekib minimaalselt 8 kuuga (looma kohta): lehmmullikas (alates kuue kuu vanusest kuni poegimiseni) 247x14,7=3630,9 m3, pullmullikas (alates kuue kuu vanusest kuni realiseerimiseni) 68x8,5=578 m
14. Kokku tekib 8 kuuga 4208,9 m3 sügavallapanusõnnikut. Tuginedes eeltoodud arvutustele ei mahuta käitise juurde kuuluv tahesõnnikuhoidla (mahutavus loas 3800 m3) 8 kuuga tekkiva tahe- ja sügavallapanusõnniku 6975,4 m
15. Kohtumenetluse pooltel ei ole tekkinud vaidlust eelmärgitud arvutustes 8 kuuga tekkiva tahe- ja sügavallapanusõnniku koguse osas s.o kokku 6975,4 m
16. Menetlusalune isik - Osaühing Karpo, keda esindab juhatuse liige Kalev Nurk, kõnealust väärteoetteheidet ei tunnista ja on nii esitatud kaebuses, kui ka kohtuistungil antud ütlustes leidnud, et ehitusregistris ja keskkonna kompleksloas toodud Tarvastu farmi tahesõnnikuhoidla mahutavus - 3800 m3 ei ole õige, kuna tegemist on aritmeetilise veaga. Mahupinna arvestamisel on võetud vale kõrgus, ehitusregistrist tuleneb sõnnikuhoidla kõrgus 2,5 meetrit, ehitise aluspind 3392 m2, seega hoidla maht 2,5 m x 3392 m2 = 8480 m
17. Menetlusaluse isiku kaitsja on väärteoasja arutamisel avaldanud samasugust seisukohta (KoTo, tl 2p, tl 160). Samuti on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja märkinud, et on edastanud Keskkonnaametile pildid, et sõnnikuhoidlas on nii palju ruumi, et võib mahutada ka 9 kuu sõnniku ning nende loomade arvu juures mahub kõik ära. Veiste arvud pidevalt muutuvad, milliseid 04.10.2022 ta ei osanud kontrollida, kuna usaldas farmijuhatajat ja tõenäoliselt need arvud on õiged (KoTo, tl 9-9p). Kohus märgib, et vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 2 alusel vastu võetud Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse §-le 11 lg 1 vastutab andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Viidatud määruse § 8 lg 1 p 1 kohaselt on andmete andmekogusse esitajaks määruse § 7 lõikes 1 nimetatud loa taotleja, kelleks on m.h kompleksloa taotleja. Seega, juhul kui menetlusalusel isikul oli kahtlus andmete õigsuses ning ta sai teadlikuks, et tema valduses ja kasutuses olev tahesõnnikuhoidla tegelik mahutavus on erinev keskkonnaotsuste infosüsteemi andmekogus (lühendiga KOTKAS) olevatest andmetest tahesõnnikuhoidla mahutavuse osas ja talle väljastatud keskkonnakompleksloas märgitud tahesõnnikuhoidla mahutavusest s.o 3800 m3, siis oleks tulnud menetlusalusel isikul esitada vastav taotlus andmekogus olevate andmete tegelikkusega vastavusse viimisel. Menetlusalune 13 isik asus väitma andmete tegelikkusele mittevastavusest alles siis, kui Keskkonnaamet alustas käsilolevas väärteoasjas Osaühing Karpo suhtes väärteomenetluse sõnnikuhoidla mahutavuse nõude rikkumises ja on isikut karistanud eelmärgitud rikkumise eest. Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet kõnealusel juhul õigesti lähtunud keskkonnakompleksloas märgitud tahesõnnikuhoidla mahutavusest, kuna see põhineb ehitusregistris olevatel andmetel ja muud usaldusväärsed andmed sõnnikuhoidla mahutavuse kohta puuduvad. Menetlusaluse isiku poolt on esitatud kohtule Tarvastu farmi tahkesõnnikuhoidla mõõdistusprojekt (KoTo, tl 79-87, 91-97p), millest nähtuvad tahesõnnikuhoidla kirjeldus ja tehnilised andmed. Olemasolev tahkesõnnikuhoidla on betoonplaadiga pinnasel ja 2,5 m kõrguste betoonplokkidest seintega piiritletud väliskeskkonnale avatud ilma katuseta rajatis. Hoidla esine otsasein on pooles ulatuses avatud hoidla teenindamiseks. Mõõdistusprojektis tuuakse välja, et ehitusregistris on tahkesõnnikuhoidlale määratud mahuks 3800 m3, mis on eksitav, sest rajatisele ei määrata mahtu. Tahkesõnnikuhoidla mahutavus on vastavalt geodeetilisele mõõdistusele 9700 m
18. Kohus nõustub siinkohal Keskkonnameti seisukohaga, et ehitise kasutatav mahutavus ei kattu ehitise geomeetrilise ruumalaga. Sõnnikuhoidla mahu arvutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 161 lõike 12 ja § 164 lõike 8 alusel 30.09.2019 vastu võetud maaeluministri määrusest nr 73 "Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika" lisa 9 tabelist 1 toodud andmetest tahe- ja sügavallapanusõnniku mahu kohta. Lisaks eeltoodule ei saa antud juhul sõnnikuhoidla geomeetrilisest ruumalast lähtuda ka sel põhjusel, et Tarvastu farmi sõnnikuhoidlal kui rajatisel on esisein pooles ulatuses avatud hoidla teenindamise vajadusteks (vt. Mõõdistusprojekti p. 1.2.2 -ehitise lühikirjeldus (KoTo tl 82, tl 93p). Väärib märkimist, et Keskkonnaameti poolt ei ole menetlusalusele isikule tehtud etteheiteid sõnnikuhoidla reaalse ületäituvuse osas (vt kohtuvälise menetleja seisukoht kohtuvaidluses KoTo, tl 157). Arvestades asjaolu, et Ehitusseadustiku § 61 lg 1 järgi on ehitusregistri andmetel informatiivne tähendus, ei ole menetlusalune isik esitanud menetlejale ega ka kohtule sõnniku hoidla ehitusvõi kasutusluba, mis ehitusregistris oleva sõnnikuhoidla mahutavuse kohta sisalduvad andmed ümberlükkaks. Ehitus- ja kasutusloal on Ehitusseaduse § 61 lg 2 kohaselt õiguslik tähendus. Antud juhul on eelnevalt käsitatud tõenditega tõendamist leidnud, et Osaühing Karpo juhatuse liige Kalev Nurk ei ole järginud 04.10.2022.a. Tarvastu farm ja Vambola maaüksustel asuvates loomapidamishoonetes tekkiva tahe- ja sügavallapanusõnniku mahutavuse nõuet, kus sõnnikuhoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu tahe- ja sügavallapanusõnniku koguse. Loomapidamishoonetes tekkiv tahe- ja sügavallapanusõnnik hoiustatakse Tarvastu farm kinnistul asuvas tahesõnnikuhoidlas. Tarvastu farmi kinnistul asuv tahesõnnikuhoidla, mille maksimaalne maht on 3800 m3, ei mahuta 8 kuuga tekkivat tahe- ja sügavallapanusõnnikut koguses 6975,4 m
19. Õiguskuuleka käitumise korral oleks menetlusaluse isiku seaduslik esindaja K. Nurk pidanud viima Tarvastu farmi kinnistul asuva tahesõnnikuhoidla mahutavuse kooskõlla Osaühing Karpo poolt peetavate loomade 8 kuuga tekkiva tahe- ja sügavallapanusõnniku kogusega. 14 Veeseaduse § 164 lg 2 rikkumine on kvalifitseeritav VeeS § 262 lg 2 järgi, mis näeb ette juriidilisele isikule väärteokorras vastutuse põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest. 2.3.1.2.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Antud juhul nähtub, et menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustest, et ta on lähtunud sõnnikuhoidla mahu hindamisel visuaalselt hinnatavast sõnnikuhoidla mahutavusest. Menetlusaluse isiku esindaja on kohtuistungil rääkinud, et tema tegeleb põllumajandusega, mitte aga määrustega. Seega ei ole menetlusalune isik oma tegevuses lähtunud Veeseaduse § 164 lg 8 alusel kehtestatud sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodikast, kuigi oleks pidanud seda tegema ning eelmärgitu tõi kaasa käesolevalt etteheidetava väärteorikkumise. Kohus leiab, et menetlusalune isik on väärteo toimepannud kaudse tahtlusega.

§ 16lg 4 järgi.

Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 2.3.1.3. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.3.1.4. Kuna tõendamist ei ole leidnud keskkonnakahju tekkimine, menetlusalune isik tegi koostööd väärteomenetluse vältel kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel ja menetlusalust isikut ei ole varem väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü talle etteheidetavas väärteos ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning menetlus sõnnikuhoidla mahutavuse nõude rikkumises (Veeseaduse § 164 lg 2 rikkumine, milline tegu on kvalifitseeritav VeeS § 262 lg2 järgi) tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 2.3.2. Osaühingule Karpo esitatud väärteoetteheide Veeseaduse § 161 lg 7 nõude rikkumises (s.o põldude lämmastikuga väetamise normide ületamine), milline tegu on kvalifitseeritud VeeS § 262 lg 2 järgi. Karpo OÜ juhatuse liige Kalev Nurk ei ole taganud 04.10.2022 a veeseaduse § 161 lg 7 nõuet, mille kohaselt on väetisega lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Põlluraamatute kannetes ajavahemikul 2021-2022 a ületati 3 põllul lubatud mineraalset lämmastikunormi järgmiselt: põllumassiividel 61244638680 (põllu nr 4,1-1 (04,2PIIRAKU-4)) oli lubatud anda lämmastikku 75 kg/ha aga tegelikult anti 136,5 kg/ha, 61545700280 (põllu nr 15(15PETERSONI)) oli lubatud anda lämmastikku 115 kg/ha aga tegelikult anti 184 kg/ha, 60744823118 (põllu nr 153 (153NOPLI POISID)) oli lubatud anda lämmastikku 69 kg/ha aga tegelikult anti 136,5 kg/ha. Tegu kvalifitseeritud VeeS § 262 lg 2 järgi põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumisena. 2.3.2.1. Kohus leiab, et Osaühingule Karpo esitatud väärteoetteheide VeeS § 161 lg 7 rikkumises on tõendamist leidnud, lähtudes alljärgnevatest asjaoludest. Vastavalt VeeS § 161 lg-le 1 on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. 15 VeeS § 161 lg 7 kohaselt on väetisega lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud VeeS § 161 lõike 11 alusel. Eelmärgitud sätte kohaselt haritava maa ühe hektari kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 9 sätestab lämmastikku sisaldava väetise kasutamise nõuded. Viidatud määruse § 9 lg 1 kohaselt ei tohi lämmastikku sisaldava väetisega antava lämmastiku kogus ületada kogust, mis on vajalik kasvatatava kultuuri planeeritava saagi saamiseks. Viidatud määruse § 9 lg 2 p-de 1-3 kohaselt lämmastikku sisaldava väetisega väetamise planeerimisel ja väetamisel tuleb arvestada kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava saagi saamiseks vajaliku lämmastiku tarvet määruse lisa 1 järgi; eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta põhikultuuri lämmastikunormi planeerimisel määruse lisa 2 järgi ning sõnniku järelmõju määruse lisa 3 järgi Viidatud määruse § 9 lg 4 kohaselt mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult (määruse nr 45 § 9 lg 4). Keskkonnaameti juhtivinspertori J.R koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1116596 lisa 2 kohaselt on kohtuväline menetleja koostanud kontrollarvutused väetamisega Osaühing Karpo põldudele antud väetiste normide kohta. Karpo OÜ 2021.a. ja 2022.a. põlluraamatute kannete ja arvutuste tulemusel, tuvastati, et kolmel põllul: põld nr 4,1-1 (04,2PIIRAKU-4), põld nr 15(15PETERSONI) ja põld nr 153 (153NOPLI POISID) ületati lubatud mineraalse lämmastiku normi. Karpo OÜ põldudele antud väetiste normide kontrollarvutuste aluseks on võetud Karpo OÜ 2021. a ja 2022. a põlluraamatu kanded, keskkonnaministri määrusest nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ kehtestatud nõuded. Põllumassiivile 61244638680 (põllu nr 4,1-1 (04,2PIIRAKU-4)) on antud mineraalset lämmastikku kokku 136,5 kg/ha. Ületamine 61,5 kgN/ha (s.o 136,5 kg/ha – 75 kg/ha = 61,5 kg/ha lämmastikku). Põllumassiivile 61545700280 (põllu nr 15 (15PETERSONI)) (7,09

1. ha)on antud mineraalset lämmastikku kokku 184 kg/ha. Ületamine 69 kgN/ha (s.o 184 kg/ha – 115 kg/ha = 69 kg/ha lämmastikku). Põllumassiivile 60744823118 (põllu nr 153 (153NOPLI POISID)) (6,87
2. ha)on antud mineraalset lämmastiku kokku 136,5 kg/ha. Ületamine 67,5 kgN/ha (s.o 136,5 kg/ha – 69 kg/ha = 67,5 kg/ha lämmastikku). Menetlusalune isik väärteoetteheidet ei tunnista. Menetlusaluse isiku kaebuse ja tema seadusliku esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel Osaühing Karpo põlluraamatute kannetest 2021-2022. Tegemist on tööde fikseerimisel tekkinud ilmse veaga, kuna seoses väetise ülikõrge hinnaga ei ole nii kõrged lämmastikukogused tegelikkuses võimalikud. Põlluraamatusse tehtud kanded on ilmselgelt ebaõiged ja ei vasta tegelikule olukorrale. Tegemist on eksimusega põlluraamatusse sissekannete tegemisel. Põlluraamatu andmed on täpsustatud 01.11.2023. Menetlusaluse isiku esindaja ütlustel on ta olnud 50 aastat põllumees, ettevalmistuselt agronoom, omab kõrgharidust ja lähtus sellest, et peab mingi viga olema ja tuligi välja, et selline väetise ülekulu ei ole võimalik. Ta nõudis täiendavat kontrolli kaaluraamatute järgi, mis tehti. Üleväetamine ole võimalik (KoTo, tl 3, 76, 132-133). Tunnistaja A.Si ütlustest nähtub, et ta on töötanud agronoomina 44 aastat ning töötas Osaühingus Karpo agronoomina ajavahemikus 1993 - 2022 ning tema asemele tuli tööle T.V, 16 kes tegi arvutis kanded, vastavalt A. S poolt antud andmetele. Põlluraamatus on kolme põllu planeeritava saagikuse kohta ebaõiged kanded tehtud, kuna eksinud on kande tegija T.V ning A. S tehtud kannet hiljem üle ei vaadanud. Planeeritav saagikus peab olema tegelikule saagikusele ligilähedane. See, kes planeerib selle, peab olema piisavalt heade teadmistega, et ta saaks aru, et kui palju sellest põllukultuurist tegelikult selle hektari kohta saagikus tuleb. Tunnistaja A. S tutvus kohtuistungil Karpo OÜ 2022.a. põlluraamatu kannetega ja kinnitas, et kanne põllumassiiv 04,2PIIRAKU-4 (KoTo tl 67) planeeritava saagikuse kohta ei ole tõene. Keegi ei hakka 3 tonni planeerima ning alla 5 tonni ei ole mõtet midagi külvata. Samuti väitis tunnistaja A. S, et kanne põllumassiiv 15PETERSONI (KoTo tl 68) planeeritava saagikuse kohta 2.5 t/ha on vale, kuna alla 4 tonni ei ole mõtet rapsi kasvatada Petersoni põllul. Kanne põllumassiiv 153NOPLI POISID planeeritava saagikuse kohta 3,2 t/ha ei ole õige, kuna alla 5 tonni ei ole mõtet. Saagikus ja planeeritav saagikus ei lähtu põllu suurusest, vaid sellest, mis põllukultuur sinna peale tuleb olenemata põllu suurusest. Riigikohtu praktikas on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostatud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17). Kohus, nõustudes kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et Osaühing Karpo endise agronoomi A.Si tunnistajana antud ütlused ei ole piisavalt detailsed ja selged, et lugeda neid usaldusväärseteks ütlusteks. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et Osaühing Karpo põlluraamatutes planeeritava saagikuse puhul on tegemist ekslike kannetega - tunnistaja on rääkinud T.V näpuveast. Samas jäi kohtule tunnistaja A. S ütlustest selgusetuks, kuidas tunnistaja poolt andmete sisestajale T.V edastatud andmed on nende põlluraamatusse sisestamise käigus ühtäkki ebaõigeks muutunud. Kui tunnistaja kinnitusel esitas tema T.Vile õiged ehk tegelikkusele vastavad andmed, siis kuidas on võimalik, et põlluraamatusse sattusid ebaõiged andmed. Tunnistaja A ütlustest ei nähtu, millal ja mis asjaoludel põlluraamatu andmete ebaõigsus tuvastati. Samamoodi jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et tunnistaja kui pikaajalise töökogemusega agronoom ei kontrollinud põlluraamatu kandeid pärast tema poolt antud andmete põlluraamatusse sisestamist ja ei veendunud, et põlluraamatus oleksid tegemist õigete andmetega planeeritava saagikuse kohta kolmel põllul. Tunnistaja ütlustest ei tulene, milliseid konkreetseid arvulisi näitajaid planeeritava saagikuse kohta ta T.Vile põlluraamatusse kandmiseks edastas. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ei ole tunnistaja A.Si ütlused Osaühing Karpo põlluraamatus 2022.a. kolme põllu s.h 04,2PIIRAKU-4, 15PETERSONI ja 153NOPLI POISID planeeritava saagikuse kohta usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et ka menetlusaluse isiku poolt esitatud kirjalikud tõendid – s.o väidetavad kaalukojaraamatu väljavõtted v. kaalulehed - põldude 04,2PIIRAKU-4, 15PETERSONI ja 153NOPLI POISID saagikuse kohta vastavalt kaitsja 01.11.2023 kirjaliku taotluse lisadele lisa 4, lisa 6 ja lisa 8 (KoTo, tl 121, 124, 127) ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid. Viidatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks Osaühingu Karpo kaalukojaraamatu väljavõtete v. kaalulehtetega vastuvõetud teravilja koguste kohta. Puuduvad igasugused viited sellele, kust esitatud tõendid pärinevad ja kuidas nad on seostatavad Osaühing Karpo poolt koristatud teraviljaga. Lisa 4 tl 121 oleval tõendil puudub tõendi väljaandmise kuupäev, numbrite järel mõõtühikud (näit. kg või tonn), ei nähtu kellelt ja millal on dokumendil nimetatud vili saadud või kellele antud, puuduvad üleandjate nimed ja allkirjad. Kohus on kohtuistungil näidanud tunnistajale A.Sile kaitsja taotlusel toimikus olevaid kaalukoja andmeid saagikuse kohta 04,2Piiraku-4 põllul (tl 121). Tunnistaja A. S ei osanud kohtule öelda, mis tõendiga on tegemist, kinnitades, et tema käest ei ole seda lehte võetud, kuigi tema ütlustest tuleneb, et tema agronoomina omas ülevaadet Osaühing Karpo koristatud viljast vastavalt kaalukoja raamatule (vt tl 133 pöördel). Ka Lisa 6 tl 124 oleval dokumendilt ei nähtu selle dokumendi seos Osaühinguga Karpo ja puuduvad sissetulnud v. väljaläinud viljakoguste mõõtühikud ja konkreetsed kuupäevad, millal on vili saadud v. väljaantud. 17 Sarnaselt eelnevatele tõenditele ei nähtu ka Lisa 8 tl 127 olevalt tõendilt seos Osaühinguga Karpo, kuna samuti puuduvad üleantava või vastuvõetava vilja mõõtühikud, seega ei ole võimalik määratleda, mis tõendiga on tegemist. Kohus leiab, et eelmärgitud tõenditel kajastuva ebakonkreetse teabetalletuse tõttu ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega ja neid pole võimalik käesoleva väärteoasja uurimisesemeks olevate asjaoludega seostada, mistõttu tuleb kaitsja poolt 01.11.2023 kohtule esitatud tõendid – väidetavad kaalukojaraamatu väljavõtted v. kaalulehed s.o kaitsja 01.11.2023 taotluse lisadena 4, 6 ja 8 esitatud kirjalikud tõendid (tl 121, 124, 127) jätta tõendikogumist välja. Kohus ei arvesta asjakohaste ja lubatavate tõenditena kohtule esitatud Osaühing Karpo epõlluraamatu andmeid põldude 04,2Piiraku-4, 15Petersoni ja 153Nopli Poisid kohta (kaitsja 01.11.2023 taotluse lisad 3, 5, 7; KoTo tl, 119-120, 122-123, 125-126), kuna esitatud kanded ei kajasta põlluraamatu kandeid väärteoprotokollis märgitud rikkumise ajalise seisuga 04.10.2022, vaid põlluraamatusse on menetlusaluse isiku esindaja ütluste kohaselt tehtud tema korraldusel muudatuskanded planeeritava saagikuse kohta Piiraku-4, Petersoni ja Nopli Poisid põldudel 01.11.2023, s.t tagantjärele varasema perioodi kohta (vt KoTo, tl 132p). Kohus selgitab, et vastavalt VeeS § 155 lg 1 kohaselt peab põllumajandusega tegelev isik pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. VeeS § 155 lg 3 sätestab, et põlluraamatusse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat andmete põlluraamatusse kandmisest arvates. VeeS § 155 lg 5 kohaselt põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Keskkonnaministri 08.10.2019 määruse nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ § 3 lg 1 p 10 kohaselt tuleb põlluraamatusse kanda m.h ka VeeS § 161 lõike 11 alusel kehtestatud väetise kasutamise nõuetes nimetatud asjakohaste kultuuride koristusjärgne tegelik saagikus ja andmed planeeritud saagikuse kohta ning § 4 lg 1 kohaselt põlluraamatusse kantakse andmed tehtud tööde kohta kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest. Seega eeltooduga nähakse ette põlluraamatus konkreetne tähtaeg kannete tegemiseks, mis on kohtu hinnangul piisavalt pikk aeg, et põlluraamatusse tehtavad kanded oleksid tegelikkusele vastavad. Kohtu hinnangul ei ole VeeS § 155 alusel ja Keskkonnaministri 08.10.2019 määrusega nr 52 kehtestatud korraga kooskõlas põlluraamatu kannete muutmine suvalisel ajahetkel. Põlluraamatu pidamise ja seal vajalike ning kohustuslike andmete kajastamise kohustus on kantud eesmärgist tagada veele põllumajanduslikust tegevusest pärinevate riskide maandamine läbi põllumajanduses kasutatud ainete kohta teabe kogumise ja vajadusel võimaldada järelevalve menetluse läbiviimisel. Sätte eesmärgist tulenevalt peavad olema põlluraamatusse kantud andmed korrektsed ja tõesed ning põldude väetamine peab toimuma vastavalt planeeritud saagikusele. Seega on lubamatu olukord, kui tegelikkuses ületatakse väetamise norme ja ei arvestata planeeritud saagikust, seejärel asutakse planeeritud saagikuse andmeid tagantjärele muutma. Kohus leiab, et menetlusalune isik on kasutanud võimalust põlluraamatu kannete täpsustamiseks ja muutmiseks ka enne väärteoprotokolli koostamist, mida kinnitab kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku vaheline kirjavahetus (KoTo, tl 138-143) ajavahemikus 06.10.2022 – 14.11.2022. Seega jääb kohtule arusaamatuks põlluraamatu kannete veelkordse muutmise vajadus väärteoasja käesoleva kohtumenetluse käigus. Lähtudes väärteoasja materjalidest kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põllukultuuride väetamisel kasutatud lämmastiku koguste arvutamisel õigesti lähtunud Osaühing Karpo 2021.a. ja 2022.a. põlluraamatu (tl 55-70p) andmetest. Kohus avaldab objekti kontrollimise protokolli lisas 2 (VT tl 11-13) sisalduva väetamisega Karpo OÜ põldudele antud väetiste normide kontrollarvutuste osas järgneva seisukoha: 1) Põllumassiivile 61244638680 (põllu nr 4,1-1 (04,2PIIRAKU-4)) (9,68
3. ha)on külvatud 05.-06.05.2022 suvinisu planeeritava saagiga 3,2 t/ha, mille lämmastikunorm 18 Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 lisa 1 järgi on 85 kg/ha (norm saadud järgmiselt: planeeritava saagi 3 t/ha norm on 80 kgN/ha ja planeeritava 4 t saamiseks võib anda 105 kgN/ha - nende kahe normi vahe on 25 kg/ha, ehk iga 100 kg planeeritava saagi suurendamise kohta on väetise norm 2,5 kgN/ha rohkem). 2021. aastal sõnnikut laotatud ei ole, seda arvesse võttes lämmastikunormi 2022. aastal vähendada ei tule. 2021. aastal on eelkultuurina olnud põlduba ning Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 lisa 2 järgi tuleb lämmastikunormi vähendada 10 kg/ha. Kokku on suvinisule lubatud anda 85-10= 75 kg/ha lämmastikku. 2022. aasta on antud põllule mineraalväetist NPK15-15-15 400 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 60 kg/ha; mineraalväetist YaraBela Axan 27+4S 150 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 40,5 kg/ha; mineraalväetist YaraBela Sulfan24(+6S) 150 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 36 kg/ha. Kokku on põllule antud mineraalset lämmastikku 60+40,5+36= 136,5 kg/ha. Mineraalse lämmastiku lubatud koguse ületamine 61,5 kg/ha. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja arvestus Osaühing Karpo poolt põllumassiivil 61244638680 (põllu nr 4,1-1 (04,2PIIRAKU-4)) põllumajanduskultuuridele aastas antud lämmastiku ületamise koguse kohta 61,5 kg/ha on koostatud õigesti, kooskõlas VeeS § 161 lg 11 ja Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 9 sätetele. 2) Põllumassiivile 61545700280 (põllu nr 15 (15PETERSONI)) (7,09
4. ha)on külvatud 1218.08.2021 taliraps planeeritava saagiga 2,50 t/ha, mille lämmastikunorm Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 lisa 1 järgi on 110 kg/ha (norm saadud järgmiselt: planeeritava saagi 2 t/ha norm on 100 kgN/ha ja planeeritava saagi 3 t/ha norm on 130 kgN/ha nende kahe normi vahe on 30 kg/ha, ehk iga 100 kg planeeritava saagi suurendamise kohta on väetise norm 3 kg/ha rohkem), sügisel on lubatud anda lisaks 30 kg/ha lämmastikku. 2021. aastal sõnnikut laotatud ei ole, seda arvesse võttes lämmastikunormi 2022. aastal vähendada ei tule. 2021. aastal on eelkultuurina olnud punane ristik ning Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 lisa 2 järgi tuleb lämmastikunormi vähendada 25 kg/ha. Kokku on talirapsile lubatud lämmastikku anda 110+30-25= 115 kg/ha. 2021. aastal on antud põllule mineraalväetist NPK820-30+2S 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 16 kg/ha. 2022. aastal on antud põllule mineraalväetist NS30+7S 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 60 kg/ha; mineraalväetist YaraBela Axan 27+4S 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 54 kg/ha; mineraalväetist NPK27-6-6 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 54 kg/ha. Kokku on põllule antud mineraalset lämmastikku 16+60+54+54= 184 kg/ha. Keskkonnaamet on arvestanud lubatud lämmastiku koguse ületamise 69 kg/ha. Kohus leiab, et Keskkonnaameti koostatud arvestust tuleb korrigeerida Osaühing Karpo 20212022 põlluraamatute sissekandeid (tl 68-68p) silmas pidades järgnevalt: 2021. aastal on antud põllule mineraalväetist NPK8-20-30+2S 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 13,77 kg/ha. 2022. aastal on antud põllule mineraalväetist NS30+7S 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 51,62 kg/ha; mineraalväetist YaraBela Axan 27+4S 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 46,46 kg/ha; mineraalväetist NPK27-6-6 200 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 46,46 kg/ha. Kokku on põllule antud mineraalset lämmastikku 13,77+51,62+46,46+46,46= 158,31 kg/ha ja on tõendatud mineraalse lämmastiku lubatud koguse ületamine 43,31 kg/ha (s.o 158,31 kg/ha - 115 kg/ha = 43,31 kg/ha). Arvestus koostatud kooskõlas VeeS § 161 lg 11 ja Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 9 sätetele. 19 3) Põllumassiivile 60744823118 (põllu nr 153 (153NOPLI POISID)) (6,87
5. ha)on külvatud 25-26.04.2022 suvioder planeeritava saagiga 3,20 t/ha, mille lämmastikunorm Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 lisa 1 järgi on 69 kg/ha (norm saadud järgmiselt: planeeritava saagi 3 t/ha norm on 65 kgN/ha ja planeeritava saagi 4 t/ha norm on 85 kgN/ha nende kahe normi vahe on 20 kg/ha, ehk iga 100 kg planeeritava saagi suurendamise kohta on väetise norm 2 kg/ha rohkem). 2021. aastal sõnnikut laotatud ei ole, seda arvesse võttes lämmastikunormi 2022. aastal vähendada ei tule. 2021. aastal on eelkultuurina olnud talinisu, mida Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 lisa 2 kohaselt arvesse võttes järelmõju puudub. Kokku on suviodrale lubatud lämmastikku anda 69 kg/ha. 2022. aastal on antud põllule mineraalväetist NPK 15-15-15 400 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 60 kg/ha; mineraalväetist NPK 27-6-6 150 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 40,5 kg/ha; mineraalväetist YaraBela Sulfan 24 (+6S) 150 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 36 kg/ha. Kokku on põllule antud mineraalset lämmastiku 60+40,5+36= 136,5 kg/ha. Keskkonnaamet on arvestanud lubatud lämmastiku koguse ületamise 67,5 kg/ha. Kohus leiab, et Keskkonnaameti koostatud arvestust tuleb korrigeerida Osaühing Karpo 20212022 põlluraamatute sissekandeid (tl 70-70p) silmas pidades järgnevalt: 2022. aastal on antud põllule mineraalväetist NPK 15-15-15 400 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 53,28 kg/ha; mineraalväetist NPK 27-6-6 150 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 35,96 kg/ha; mineraalväetist YaraBela Sulfan 24 (+6S) 150 kg/ha, millest mineraalset lämmastikku on 31,97 kg/ha. Kokku on põllule antud mineraalset lämmastiku 53,28+35,96+31,97= 121,21 kg/ha. Seega on tõendatud mineraalse lämmastiku lubatud koguse ületamine 52,21 kg/ha (s.o 121,21 kg/ha - 69 kg/ha = 52,21 kg/ha). Arvestus koostatud kooskõlas VeeS § 161 lg 11 ja Keskkonnaministri 03.10.2019.a. määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 9 sätetele Antud juhul on eelnevalt käsitatud tõenditega tõendamist leidnud, et Osaühing Karpo juhatuse liige Kalev Nurk ei ole järginud 04.10.2022.a. veeseaduse § 161 lg 7 nõuet, mille kohaselt on väetisega lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Põlluraamatute kannetes ajavahemikul 2021-2022.a. ületati 3 põllul lubatud mineraalset lämmastikunormi järgmiselt: põllumassiivil 61244638680 (põllu nr 4,1-1 (04,2PIIRAKU-4)) oli lubatud anda lämmastikku 75 kg/ha, aga tegelikult anti 136,5 kg/ha; põllumassiivil 61545700280 (põllu nr 15 (15PETERSONI)) oli lubatud anda lämmastikku 115 kg/ha, aga tegelikult anti 158,31 kg/ha; põllumassiivil 60744823118 (põllu nr 153 (153NOPLI POISID)) oli lubatud anda lämmastikku 69 kg/ha, aga tegelikult anti 121,21 kg/ha. Eeltooduga rikkus Karpo OÜ juhatuse liige Kalev Nurk veeseaduse § 161 lg 7 nõuet, mille kohaselt on väetisega lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Veeseaduse § 161 lg 7 rikkumine on kvalifitseeritav VeeS § 262 lg 2 järgi, mis näeb ette juriidilisele isikule väärteokorras vastutuse põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete rikkumise eest. 2.3.2.2.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Antud juhul nähtub menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustest, et tema hinnangul ei saanud üleväetamist toimuda, kuna väetis hind on kõrge (tuhandetes tonni hind) ja seda reaalselt ei toimunud. Tekkis noore agronoomi ja vanaagronoomi koostöös kommunikatsioonihäire. Tegemist oli inimliku näpuveaga ja täieliku arusaamatusega ja temale tuli üllatusena, et selline asi juhtus. Tema ülesanne on firma strateegia, mitte põlluraamatu täitmine. Agronoomi ülesanne on põlluraamatu täitmine. 20 Kohus leiab, et tegu on toimepandud kaudse tahtlusega. Isik paneb teo kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 järgi kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuigi Osaühingu Karpo juhatuse liige Kalev Nurk vastutab ettevõtte igapäevatöö eest ja tal on vajalik õiguspädevus juhtimisotsuste tegemise õigus, seega võimalus kontrollida, et põldude väetamine mineraalväetistega toimuks kooskõlas kehtiva seadusandlusega, mida ei teinud, mille tõttu toimus põldude üleväetamine. 2.3.2.

1. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.3.2.
2. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt on Osaühingul Karpol 1630 hektaril 170 põldu. Kohus märgib, et mineraalse lämmastikuga üleväetamine on tõendamist leidnud üksnes 3 põllul ca 23 hektaril. Võttes arvesse üleväetatud põldude pindalat, mis moodustab Osaühing Karpo põldude kogupindalast väga väikese osas ning asjaolu, et põldude üleväetamine on toimunud esimest korda, siis menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises ei ole kohtu hinnangul suur. Ka ei ole tõendamist leidnud keskkonnakahju tekkimine ning menetlusalust isikut ei ole varem väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü talle etteheidetavas väärteos ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning menetlus põldude väetamisel lämmastikunormide ületamisega seonduvas rikkumises (Veeseaduse § 161 lg 7 rikkumine, milline tegu on kvalifitseeritav VeeS § 262 lg2 järgi) tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 2.3.
3. Osaühingule Karpo esitatud väärteoetteheide jäätmeseaduse § 28 lg 1 nõude rikkumises, väärteo kvalifikatsioon jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi. Osaühingule Karpo esitatud väärteoetteheide seisneb kokkuvõtvalt selles, et: Karpo OÜ juhatuse liige Kalev Nurk ei taganud Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas Nukilao maaüksusel 25.10.2022.a teostatud hoone lammutustööde käigus jäätmeseaduse § 28 lg 1 tulenevaid nõudeid selles, et Karpo OÜ juhatuse liige Kalev Nurk ei veendunud Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas Nukilao maaüksusel hoone lammutustööde teostamiseks palgatud ettevõtte Mulgi Maaehitus OÜ

. Kommenteeritud väljaanne. (5. vlj, lk. 1024, komm. 4.1.3.). JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine. JäätS § 28 lg 1 järgi on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 1201 lg 2 sätestab vastutuse jäätme käitlemise eest jäätmeloata või kompleksloata, kui selle teo on toime pannud juriidiline isik. JäätS § 73 lg 1 kohaselt jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks JäätS § 73 lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. JäätS § 73 lg 2 kohaselt on jäätmeluba vaja jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus; jäätmehoidla käitamiseks; prügila käitamiseks, prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks. Seega eeltoodust tuleneb, et Osaühingul Karpo oli nõutav lammutus- ja ehitusjäätmete käitlemiseks (taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks) saada Keskkonnaametilt jäätmeluba või jäätmekäitleja registreering või andma jäätmed üle nende käitlemiseks õigust omavale isikule. Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtuistungil väitnud, et Osaühingul Karpo oli õigus ehituskive taaskasutada teeäärte täiteks ning selliseks tegevuseks oli neile antud Keskkonnameti poolt luba (KoTo, tl 135p). Kohus eelmärgitud seisukohaga ei nõustu. Jäätme kõrvaldamiseks ja taaskasutuseks on üldjuhul vajalik jäätmeluba ja üksnes JäätS § 73 lg 4 kohaselt jäätmeluba ei nõuta: füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajanduses tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele; Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja 25 veoks; isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga; riigi- ja õppeasutuse käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Ehitusseadustiku § 4 lg 4 kohaselt on ehitise lammutamine ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Sama seaduse § 12 lg 1 kohaselt ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Kohus märgib, et tulenevalt eelnevalt käsitatud Ehitusseadustiku sätetest oli vajalik Osaühingule Karpo kuuluva Nukilao kinnistul asuva hoone lammutamise teostamiseks ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolu. Väärteo toimepanemise ajal 25.10.2022 Osaühingule Karpo kuuluval Nukilao kinnistul asuva hoone lammutamiseks vajalik lammutusprojekt ja ehitusluba puudus, kuna lammutusprojekt on koostatud pärast hoone lammutamist alles 09.11.2022 ning ehitusloataotlus on esitatud 10.11.2022 ja ehitusluba on kohalikust omavalitsusest väljastatud 24.11.2022.a. Seega antud juhul ei ole menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt kohane viidata asjaolule, et lammutus- ja ehitusjäätmete taaskasutamiseks andis loa eelmärgitud projekt ja ehitusluba. Siiski peab kohus vajalikuks viidata, et Osaühing Karpo ja tema kinnistul tegutsenud töövõtja Mulgi Maaehitus OÜ ei ole hoone lammutamist teostanud ka esitatud ehitusprojekti andmete kohaselt, kuna ehitusprojekti kohaselt oleks tulnud tellistest välis- ja siseseinad (ilmselt on mõeldud seintes olevad ehituskivid) toimetada Keskkonnateenused AS Viljandi Jäätmejaama või purustada objektil. Kumbagi tegevust Nukilao kinnistul hoone lammutamise käigus ei ole toimunud. JäätS § 21 sätestab jäätmete lakkamise staatuse. JäätS § 21 lg 4 kohaselt taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja keskkonnakaitseloas ning JäätS § 21 lg 32 sätestab, et keskkonnakaitseluba jäätmeseaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Keskkonnaamet oleks andnud Osaühingule Karpo kui lammutus- ja ehitusjäätmete valdajale ning Mulgi Maaehitus OÜ-le kui lammutus- ja ehitustöö teostajale ehituskivide ja eterniidi pinnasesse viimiseks loa mistahes vormis. Jäätmeseadus ei näe ette võimalust lammutus- ja ehitusjäätmete maapinda matmiseks. Seda enam, et eterniidi puhul on tegemist ohtliku jäätmega. Teo toimepanemise ajal menetlusalusel isikul puudus jäätmete käitlemiseks Keskkonnaametilt jäätmeluba või jäätmekäitleja registreering, samuti ei ole maapinda viidud lammutus- ja ehitusjäätmeid (ehituskivid ja eterniiditükid) üle antud jäätme käitlemise õigust omavale isikule. Keskkonnaameti infosüsteemist KOTKAS ei nähtu, et Osaühingule Karpo on väljastatud Nukilao maaüksusega seonduvat jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätme valdkonnaregistreeringut (https://kotkas.envir.ee/permits/public_index?represented_id=). Ka objekti kontrollimise protokollist nr 1116893 nähtub, et jäätmete maapinda matmise tõttu alustati Osaühing Karpo suhtes väärteomenetlus ning sellele järgnes Osaühing Karpo suhtes väärteoprotokolli ning väärteootsuse koostamine. Seega antud juhul on alusetu rääkida 26 Keskkonnaameti poolt antud nõusolekust Osaühingule Karpo jäätmete käitlemiseks. Antud juhul usaldusväärsed tõendid vastava nõusoleku kohta puuduvad. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 sätestab, et juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava keskkonnaseadustiku üldosa seadusest, jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest, maapõueseadusest, kiirgusseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest, kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

§ 14

lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

§ 14

lg 1 puhul on tegemist omistamisnormiga, mis annab alused ja tingimused füüsilise isiku – organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja – karistatava käitumise omistamiseks teisele isikule, s.o juriidilisele isikule. Tõendamist on leidnud, et Kalev Nurk oli väärteoprotokollis kirjeldatud ajal 25.10.2022.a. Osaühingu Karpo juhatuse liige. Jäätmeseaduse § 1201 lg 1 sätestab vastutuse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata või kompleksloata. Osaühingu Karpo oma juhatuse liikme Kalev Nurga käitumise tulemusena rikkus jäätmeseaduse § 28 lg 1 nõuet, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Õiguskuuleka käitumise korral oleks Osaühingu Karpo juhatuse liige Kalev Nurk pidanud olema oma tööülesannete täitmisel hoolsam ning veenduma, et Osaühingule Karpo kuuluva hoone lammutus- ja ehitustööde käigus tekkinud jäätmed käideldakse vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmeseadus ei näe ette eelpool nimetatud jäätmete likvideerimist maapinda matmise teel, ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, seega oleks Osaühingu Karpo juhatuse liige Kalev Nurk pidanud taotlema jäätmeluba või jäätmekäitleja registreeringut või andma jäätmed üle nende käitlemiseks õigust omavale isikule. 2.3.3.2. Kohtu hinnangul on Osaühing Karpo täitnud oma seadusliku esindaja Kalev Nurga tegevuse tulemusena JäätS § 1201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse teokoosseisu puutuvalt lammutustööde käigus tekkinud jäätmete s.h ehituskivide ja eterniidi maapinda matmisega. Kohtumenetluses ei leidnud tõendamist Osaühingu Karpo poolt väetisekottide ebaseaduslik käitlemine jäätmena JäätS § 28 lg 1 mõttes. Eelmärgitut on kinnitanud ka kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas kaebusele (KoTo, tl 33), mille p 5.2. Keskkonnaamet nõustub, et Osaühing Karpo ei ole matnud maapinda väetisekotte. Kohus leiab, et Osaühing Karpo väärteoetteheitest tuleb välja jätta Nukilao maaüksusel väetisekottide kui jäätmete kõrvaldamine. 2.3.3.3.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 27 Kohus leiab, et menetlusalune isiku seaduslik esindaja Kalev Nurk oli teadlik, et Osaühingule Karpo kuuluval kinnistul asukohaga Viljandi mk, Viljandi vald, Jakobimõisa küla, Nukilao, asuvad lammutus- ja ehitusjäätmetena ehituskivid ja eterniit ning Osaühingu Karpo juhatuse liikmena ning kinnistu omanikuna on tal kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Teades, et Osaühingul Karpo puudus lammutus- ja ehitusjäätmete käitlemiseks (taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks) nõutav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreering ning jättes need jäätmed osaliselt üle andmata käitlemiseks õigust omavale isikule ning ei veendunud, et töövõtja Mulgi Maaehitus OÜ omab jäätmete kõrvaldamiseks Keskkonnaameti luba, võimaldas Osaühing Karpo seadusliku esindaja K. Nurk lammutus- ja ehitusjäätmed Mulgi Maaehitus OÜ tegevuse kaudu likvideerida maapinda matmise teel. 2.3.3.4. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3. Kohtu seisukoht karistuse osas. 3.1.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 3.2. Käsiloleva väärteoasja kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et JäätS § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Osaühing Karpo. JäätS § 1201 lg 2 sätestab vastutuse jäätme käitlemise eest jäätmeloata või kompleksloata, kui selle teo on toime pannud juriidiline isik ning näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 400 000 eurot.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt

§ 47

lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi minimaalselt 100 eurot ning seega antud juhul jääb juriidilisele isikule

§ 1201lg 2 järgi määratav rahatrahv vahemikku 100 – 400 000 eurot.

Sanktsiooni keskmine määr on 200 000 eurot. Karistusregistri teatest nähtub, et Osaühingul Karpo puuduvad varasemad kehtivad keskkonnaalased karistused, ta on nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras karistamata isik. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja § 58 kohaselt puuduvad.

Osaühing Karpo juhatuse liige ei ole puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 kohaselt avaldanud. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule Osaühingule Karpo Jäät

S § 1201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 2000 eurot, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et Osaühingu Karpo süü talle etteheidetavas väärteos on väike, kuna ei ole kaasa toonud märkimisväärset keskkonnakahju (s.t keskkonnakahju ei ole tuvastamist leidnud) ning ta ei ole kahjustanud inimesi ega vara ning menetlusalusel isikul puuduvad varasemad kehtivad 28 karistused. Arvestades menetlusaluse isiku teo iseloomu ja raskust ning süü suurust on Osaühingule Karpo põhjendatud kohaldada rahatrahv 2000 eurot, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning kohaldatud karistus arvestab eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Menetluskulud. 4.
2. Väärteoasjas kaebuse esitanud isik Osaühing Karpo esitas oma kaebuses taotluse menetluskulude kohtuvälise menetleja kanda jätmiseks. Kaitsja on esitanud kohtuistungil menetluskulude nimekirja koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega s.h arvete ja maksekorraldustega (KoTo, tl 145-155) kaebuse esitaja poolt käesoleva väärteoasja kohtumenetluses kantud kaitsjatasu kohta summas 4413,33 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt Osaühing Karpo valitud kaitsja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale (KoTo, tl 145-146) moodustuvad Osaühingu Karpo menetluskulud valitud kaitsja tasu näol järgnevalt: Konsultatsioon seoses Keskkonnaameti
3. mai 2023.a. otsusega ajamahuga 50 min. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 100 eurot. Kokku teenuse hind ((100/60)*50) 83,33 eurot. Kaebuse koostamine Keskkonnaameti
4. mai
5. a otsusele väärteoasjas nr 940022001108 (26.
6. 13:35-16:00 (2 h 25 min), 28.
7. 23:00-00:30 (1 h 30 min), 29.
8. 10:00-10:45 (45 min), 15:10-19:00 (3 h 50 min), 21:10-23:10 (2 h), mis on kokku ajamahuga 10 h 30 min. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 120,00 eurot. Kokku teenuse hind (10,5*120) 1260.eurot. Kohtuasjas nr 4-23-1721 dokumentide läbivaatamine ja vastamine kohtule (
9. juuni 2023) ajamahuga 20 min. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 120,00 eurot. Kokku teenuse hind ((120/60)*20) 40.- eurot. Kohtuasjas nr 4-23-1721 Keskkonnaameti otsuse ja selle peale tehtud kaebuse uuesti läbivaatamine seoses istungiga ja kohtuvälise menetleja seisukoha läbivaatamine ja ettevalmistus istungiks 16.10.2023.a ajamahuga 4 h 15 min. Tunnihind ilma käibemaksuta 120.- eurot. Kokku teenuse hind ilma käibemaksuta ((120/60)*15)+(4*120) 510.- eurot. Istung kohtuasjas nr 4-23-1721 ajamahuga 5 h 35 min. Tunnihind ilma käibemaksuta 120.eurot. Kokku teenuse hind ilma käibemaksuta ((120/60)*35)+(5*120) 670.- eurot Taotlus koostamine ja tõendite kogumine, dokumentide esitamine kohtule, väärteotoimikuga tutvumine ajamahuga 6 h 50 min. Tunnihind ilma käibemaksuta 120.- eurot. Kokku teenuse hind ilma käibemaksuta ((120/60)*50)+(6*120) 820.- eurot Ettevalmistus istungiks (9.11.2023.a.) ajamahuga 3 h. Tunnihind ilma käibemaksuta 120.eurot. Kokku teenuse hind ilma käibemaksuta (3* 120) 360.- eurot. Istung kohtuasjas (
10. november 2023.a.) nr. 4-23-1723 ajamahuga 5 h 35 min. Tunnihind ilma käibemaksuta 120.- eurot Kokku teenuse hind ilma käibemaksuta ((120/60)*35)+(5*120) 670.eurot. 4.
11. Kohus on lõpetanud Osaühing Karpo suhtes väärteomenetluse osaliselt VeeS § 262 lg 2 ja THS § 162 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Osaühing Karpo teos väärteotunnuste puudumise tõttu ja on lõpetanud Osaühing Karpo suhtes väärteomenetluse osaliselt VeeS § 262 lg 2 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel rikkumistes VeeS § 164 lg 2 järgi (sõnnikuhoidla mahutavuse nõude rikkumine) ja VeeS § 161 lg 7 järgi (põldude väetamise lämmastiku normide ületamine), kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning on jätnud Osaühingu Karpo kaebuse rahuldamata ja 29 Keskkonnaameti 15.05.2023.a. otsuse väärteoasjas muutmata selles osas, millega on Osaühingut Karpo karistatud jäätmete käitlemise eest jäätme loata JäätmeS § 1201 lg 2 järgi. VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral. Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Keskkonnaamet on riigieelarveline riigiasutus, mistõttu õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarvest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-125-04 tuleneb, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 32-1-112-01). Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (vt nt RKKK nr 1-21-8988/133, p 41 ja 09.12.2021 nr 1-20-2473, p 9). Riigikohus on lahendis nr 1-22-7363 p-s 11 selgitanud ka seda, et ühel kaitsjal võib olla eri toimingute tegemisel erinev tunnitasu. Ning kohtul tuleb hinnata, kas kaitsja toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu. 4.
12. Järgnevalt kohus analüüsib Osaühing Karpo menetluskulusid tõendavaid dokumente, s.h kaitsja tasu nimekirja ja kuludokumente. - - - - Vastavalt esitatud arvele nr 23024/Õ 29.05.2023 on toimunud konsultatsioon seoses Keskkonnaameti 15.05.2023 otsusega, 50 minuti ulatuses. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 100 eurot. Kokku teenuse hind 83,33 eurot. Kohus hindab mõistlikuks, põhjendatuks ning Osaühingule Karpo vajalikuks menetluskuluks kulu kaitsja õigusabile vastavalt esitatud arvele summas 83,33 eurot. Vastavalt arvele nr 23024/Õ 29.05.2023 on kaitsja koostanud kaebuse Keskkonnaameti 15.05.2023 otsusele, töömaht kokku 10 tundi 30 minutit. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 120 eurot. Kokku teenuse hind 1260 eurot. Kohus hindab õigusteenuse hinda 120 eurot/tund mõistlikuks, kuid 8-lehelise kaebuse koostamisele kulunud aeg 10,5 tundi ei ole põhjendatud, kuna kaebuse esimesel lehel on poolte andmed, teisel ja kolmandal lehel kaebuse refereering ning viimasel lehel taotlus. Seega kaebuse põhjendav osa mahub neljale lehele, mistõttu on põhjendatud kaebuse koostamisele kulunud aeg 5 tundi. Kohus hindab mõistlikuks, põhjendatuks ning Osaühingule Karpo vajalikuks menetluskuluks kulu kaitsja õigusabile summas 600 eurot (s.o 5 tundi x 120 eurot / tund). Vastavalt arvele nr 23028/Õ 16.06.2023 on kaitsja läbi vaadanud Keskkonnaameti kaebusega seoses dokumendid ja koostanud kohtule kirja. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 120 eurot. Kokku teenuse hind 40 eurot. Kohus hindab mõistlikuks, põhjendatuks ning Osaühingule Karpo vajalikuks menetluskuluks kulu kaitsja õigusabile vastavalt esitatud arvele summas 40 eurot. Vastavalt arvele nr 23042/Õ 19.10.2023 on kaitsja läbivaadanud Keskkonnaameti otsuse ja selle peale tehtud kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ja ettevalmistunud istungiks 16.10.2023 ajamahuga 4 tundi 15 minutit. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 120 eurot. Kokku teenuse hind 510 eurot. Kohus hindab mõistlikuks, põhjendatuks ning Osaühingule Karpo vajalikuks menetluskuluks eelnevalt märgitud õigusabi ajamahuga 2 tundi hinnaga 240 eurot, kuna kaitsja oli vaidlustatava otsuse ja koostatud kaebusega juba tuttav, seetõttu oli asja ettevalmistamiseks piisav aeg 2 tundi. 30 - - - - Vastavalt arvele nr 23042/Õ 19.10.2023 õigusabi seoses kaitsega kohtuistungil (5 h 35 min). Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 120 eurot. Kokku teenuse 670 eurot. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis 17.10.2023 kohtuistung 4 tundi 53 minutit, mistõttu kohus hindab osutatud õigusabi mõistlikuks ja põhjendatuks ning Osaühingule Karpo vajalikuks menetluskuluks summas 586 eurot. Vastavalt arvele nr 23044/Õ 01.11.2023 on kaitsja tutvunud väärteotoimikuga 1 h 15 min hinnaga 150 eurot ning suhelnud kliendiga, kogunud tõendid, tõendid läbi vaadanud ja koostanud taotluse, ajamaht 5 tundi 20 min hinnaga 640 eurot. Teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 120 eurot. Kokku teenuse hind vastavalt arvele 150 + 640 = 790 eurot. Kaitsja tasu nimekirjas teenus näidatud 30 eurot kallimana, kuid põhjendus puudub. Kohus hindab õigusteenuse hinda 120 eurot/tund mõistlikuks. Samas ei ole arvel näidatud, palju kulus aega eraldi toimingute peale s.h suhtlus kliendiga, tõendite kogumine ja läbivaatamine ning taotluse koostamine. Kohus hindab eelmärgitud toimingute peale kulunud mõistlikuks, põhjendatuks ning Osaühingule Karpo vajalikuks menetluskuluks 3 tundi summas 360 eurot ja väärteo toimikuga tutvumine 1 h 15 min hinnaga 150 eurot s.o kokku õigusabile summas 510 eurot. Vastavalt arvele nr 23048/Õ 09.11.2023 on kaitsja osutanud õigusabi seoses kohtuistungiks ettevalmistusega 3 tundi teenuse tunnihinnaga ilma käibemaksuta 120 eurot ja kokku summas 360 eurot. Kohus leiab, et kuna kaitsja on eelnevalt asja materjalidega tutvunud, siis on põhjendatud aeg kohtuistungiks ettevalmistuseks 1 tund teenuse tunnihinnaga summas 120 eurot. Vastavalt arvele nr 23048/Õ 09.11.2023 on kaitsja osutanud õigusabi seoses kaitsega kohtuistungil (5 h 35 min) teenuse tunnihinnaga ilma käibemaksuta 120 eurot ja kokku summas 670 eurot. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis 17.10.2023 kohtuistung 4 tundi 51 minutit, mistõttu kohus hindab osutatud õigusabi mõistlikuks ja põhjendatuks ning Osaühingule Karpo vajalikuks menetluskuluks summas 582 eurot. Kaitsja on kinnitanud, et kaebaja s.o Osaühing Karpo on käibemaksukohustuslane. Seetõttu on kaitsja põhjendatult taotlenud menetluskulude väljamõistmist käibemaksu arvestamata. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et menetluseseme mahtu ja keerukust arvestades on Osaühing Karpo kaitsjale makstud tasu mõistlik ja põhjendatud summas 2761,33 eurot (s.o 83,33+600+40+240+586+510+120+582=2761,33). Kuna kohus on lõpetanud väärteomenetluse väärteoasjas THS § 162 lg 2 ja VeeS § 262 lg 2 järgi seoses silomahla lekkega Vambola maaüksusel ja Aarandi silohoidla maaüksusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Osaühing Karpo teos väärteotunnuste puudumise tõttu ca 1/2 ulatuses väärteoetteheite mahust, siis tuleb Osaühing Karpo õigusabi kulud 1/2 ulatuses s.o summas 1380,67 eurot VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt Osaühing Karpo kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 31