TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-421 Määruse kuupäev 19. veebruar 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtuss
) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X esitas
- veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, paludes määrata endale esindaja, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Taotleja osutas taotluses haldusasjale nr 3-24-102 ning märkis, et ta kavatseb esitada EIK-le kaebuse seoses inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3, põhiseaduse (PS) § 18 lg 1 ja HKMS § 199 lg 1 p 3 rikkumisega.
- Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus
- jaanuari
- a määrusega haldusasjas nr 3-24-102 Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. X taotles riigi õigusabi seoses Tartu Vangla tegevusega, millega tekitati talle tervisekahjustus ja seati ohtu tema elu. Kohtu hinnangul oli taotleja eesmärk tuvastada kohtus vangla tegevuse õigusvastasus ja saada 3-24-421 hüvitist. Kohus asus nimetatud määruses seisukohale, et taotleja on võimeline nii vanglale kui ka kohtule hüvitamisnõude esitamisel ise oma õigusi kaitsma. X esitas
- jaanuari
- a kohtumääruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas
- jaanuari
- a määrusega. Riigikohus tagastas
- veebruari
- a määrusega Xi määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määruse peale. KOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
- veebruari
- a määruse nr 3-21-3011/9, p 4). 4.
§ 37
lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab
§ 6
lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. 4.1. Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning tema väidete kohaselt on EIÕK rikkumise pannud toime Eesti riik. 4.2.
§ 6
lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus võtab asja materjalide juurde väljavõtte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku
- oktoober 2023 kuni
- veebruar 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et õigusabiteenuse eest ise tasuda. Taotleja viibib vanglas, mistõttu on tema võimalused raha juurde teenida piiratud. Seega võimaldab taotleja majanduslik seisund talle riigi õigusabi määrata. 5.
§ 37
lg 3 kohaselt keeldub maakohus
§ 37
lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. 5.
- Taotleja on ammendanud haldusasjas nr 3-24-102 kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud kaebuse esitamise neljakuuline tähtaeg (vt määruse punkt 2). 5.
- Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 2 3-24-421 EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus EIK-ile haldusasjaga nr 3-24-102 seotud asjaoludel oleks selgelt põhjendamatu. Taotleja märgib, et kohtud on rikkunud EIÕK art
- Nimetatud sätte kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Sama keeld on sätestatud taotluses osutatud PS § 18 lg-s
- Taotleja heidab kohtutele ette ka HKMS § 199 lg 1 p 3 rikkumist. Eelnimetatud sättest tulenevalt peab kõrgema astme kohus tühistama alama astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saatma asja uueks arutamiseks alama astme kohtusse, kui kohtunik ei ole lahendile alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole lahendile alla kirjutanud või lahendile on alla kirjutanud muu kui selles märgitud kohtunik. Kohtu hinnangul ei saa haldusasjas nr 3-24-102 tehtud kohtulahendeid ega kohtumenetluse toiminguid EIÕK art 3 ja PS § 18 lg 1 rikkumisega seostada. Samuti peab kohus ilmselgelt põhjendamatuks taotleja osutust HKMS § 199 lg 1 p 3 rikkumise kohta, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-24-102 kõikides kohtuastmetes tehtud kohtumäärustel asja lahendanud kohtunike digitaalallkirjad (HKMS § 156 lg 2 ja § 178 lg 3 koosmõjus TsMS § 441 lg-ga 1).
- Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse
§ 37
lg 3 alusel rahuldamata, sest esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt ilmselt vastuvõetamatu. 7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3