1-23-2753/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus

1. veebruar 2024 1-23-2753 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk Süüdimõistetu Vladislav Kljujevi (isikukood 39004052712) vangistuse täitmisele pööramine Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Vladislav Kljujev, määruskaebus Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Vladislav Kljujevi määruskaebus Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati Vladislav Kljujev süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi. Ära kandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 537 tunni üldkasuliku tööga. V. Kljujev pidi KarS § 69 lg 4 kohaselt järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Lisaks seati talle KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustus osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
9. detsembril 2023 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande V. Kljujevi karistuse täitmisele pööramiseks, sest ta pole täitnud nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemise ajakava.
10. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde. V. Kljujev selgitas, et ta on teinud ära kogu talle määratud töö. Üldkasuliku töö tegemise ajakava on ta rikkunud seetõttu, et pidi vahepeal tegelema teiste asjadega. V. Kljujevi sõnul ei taha keegi teda tööle võtta, mis pole tema mure.Tartu Maakohtu
11. jaanuari
12. a määrusega pöörati V. Kljujevile mõistetud karistus täitmisele. Kohus tuvastas, et V. Kljujev sooritas
13. a augustisse planeeritud 24 üldkasuliku töö tunnist vaid 11 tundi ja 45 minutit, septembrikuusse ette nähtud 34 üldkasuliku töö tunnist 23 tundi ja 30 minutit, oktoobrisse planeeritud 25 üldkasuliku töö tunnist üksnes 12 tundi ning novembrikuusse mõeldud 28 üldkasuliku töö tunnist samuti kõigest 12 tundi. Mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks oli olemas ainult oktoobris 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ülejäänud osas puudus mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. V. Kljujevit hoiatati korduvalt kirjalikult. Ta pole motiveeritud üldkasulikku tööd tegema. Tartus ei ole enam ühtegi koostööpartnerit, kes sooviks V. Kljujevile tööd pakkuda. Kuna ta ei ilmunud isegi Tartus õigel ajal tööle, pole teda võimalik saata Tartust väljaspoole tööd tegema.
14. Maakohtu määruse vaidlustas V. Kljujev, kes pole nõus vangistuse täitmisele pööramisega. V. Kljujev käis enda sõnul tööl ja näeb probleemi tööandjates.RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et V. Kljujevi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. detsembri
17. a määrus asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused praegu täidetud.
18. Maakohus ei teinud V. Kljujevi karistuse täitmisele pööramisel kaalutlus- ega põhjendamisviga. Samuti on määruskaebuses öeldu vaidlustatud määruse põhjal ammendavalt kummutatud. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi. KarS § 69 lg 6 annab rikkumise kindlaks teinud täitmiskohtunikule õigusliku tagajärje valikul avara otsustusruumi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. septembri
20. a määrus asjas nr 1-15-2535/82, p 9 koos viidetega). Maakohus tuvastas, et V. Kljujev on järjepidevalt rikkunud üldkasuliku töö tegemiseks ette nähtud ajakava (tööle hilinemine, mitteilmumine või sealt omavoliline lahkumine) ning võimalikud tööandjad ei ole nõus talle enam Tartus tööd pakkuma, sest on V. Kljujevi korduvate rikkumiste tõttu kaotanud tema suhtes usalduse. Kohtu hinnangul poleks tulemuslik ka V. Kljujevi suunamine tööle väljaspool Tartut, kuna ta ei suuda isegi linnas õigel ajal tööle ilmuda, saati veel linnast väljas. V. Kljujevi selgitused tööle ilmumata jätmiseks on kas ilmselgelt põhjendamatud (nt õigel ajal mitteärkamine) või tõendamata (haigestumine).
21. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. jaanuari
23. a määrus nr 115-330/45, p 10), jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel V. Kljujevi määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2