← Eesti

1-22-1425/51

Obsah (11)§ 4081§ 294§ 289§ 288§ 71§ 125§ 180§ 179§ 175§ 126§ 313

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juuni 2022 Võru kohtumaja Võrus, Vabaduse tn 13 Kriminaalasja number 1-22-1425 (kohtueelses menetluses nr 212610007

§ 4081

lg 3 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel avalikustamata kohtuotsuse põhiosa vägistamise süüdistust puudutavas osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 27.06.2022. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.06.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu, kohtumenetluse poolte seisukohad Alar Vennet süüdistatakse järgevas. 3

(25)

§ 4081

lg 3 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel avalikustamata kohtuotsuse põhiosa vägistamise süüdistust puudutavas osas. Peale selle süüdistatakse Alar Vennet järgnevas. A.Venne tegutsedes grupis koos Kristen Pärnametsaga, hoidis ehk valdas vastavalt nende vahel kokkulepitud teoplaanile ja rollijaotusele ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kanepit tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega rohkem kui 0,2% ja kogukaaluga 113,28 grammi. Selle aine toimetas A.Venne esmalt koos K.Pärnametsaga oma elukohta XXX korterisse ning seejärel valdas (hoidis) ta seda ainet selles korteris kuni 24.11.2021 hommikuni, mil see aine läbiotsimisel menetleja poolt leiti ja ära võeti ning samal ajal sealsamas korteris üksinda viibinud A.Venne ise kahtlustatavana kinni peeti. Nimetatud kogust kanepit ja kanepitaimeosasid hoidis A.Venne täpsemalt järgnevates kohtades - rohelist taimepuru ehk peenestatud kanepit THC sisaldusega 0,35% ja massiga 0,94 grammi köögis lahtiselt laual paberitükil ning lisaks sellele paiknes samal laual pappkarp minigrip kilekottidega ja kaal; rohelisi taimeosasid ehk kanepiõisikuid THC sisaldusega 15% ja massiga 1,88 grammi köögis kapi peal papist karbis olevas minigrip kilekotis; rohelisi taimeosasid ehk kanepiõisikuid THC sisaldusega 16% ja massiga kokku 14,25 grammi köögi seinakapis klaaspurgis soonsulguriga kilekotis; rohelisi taimeosasid ehk kanepiõisikuid THC sisaldusega 16% ja massiga kokku 96,21 grammi elutoas laua all seljakotis mitme musta värvi prügikoti sisse pakitud kahes soonsulguriga kilekotis. Narkootilist ainet kanepit andis A.Venne ka teistele isikutele ebaseaduslikult edasi kuni enda kinnipidamiseni, s.o kuni 24.11.2021 järgnevalt: - M. R. alates 29.09.2021 Võru linnas vähemalt 3 korral iga kord vähemalt ühe tarvitamisdoosi ehk ca 1 grammi; - M. M. alates 09.09.2021 Võru linnas vähemalt 3 korral iga kord vähemalt ühe tarvitamisdoosi ehk ca 1 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Kirjeldatud käitumisega pani A.Venne toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt koos Kristen Pärnametsaga ehk KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristen Pärnametsa süüdistatakse järgnevas. K.Pärnamets tegutsedes grupis koos Alar Vennega, hoidis ehk valdas vastavalt nende vahel kokkulepitud teoplaanile ja rollijaotusele ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kanepit tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega rohkem kui 0,2% ja kogukaaluga 113,28 grammi. Selle aine toimetas K.Pärnamets esmalt koos A.Vennega viimase elukohta XXX korterisse ning seejärel valdas (hoidis) ta seda ainet selles korteris vastavalt tema ja A.Venne vahel kokkulepitud teoplaanile kuni 24.11.2021 hommikuni, mil see aine läbiotsimisel menetleja poolt leiti ja ära võeti ning samal ajal sealsamas korteris üksinda viibinud A.Venne ise kahtlustatavana kinni peeti. Nimetatud kogusest kanepist paiknes roheline taimepuru ehk peenestatud kanep THC 4

(25)sisaldusega 0,35% ja massiga 0,94 grammi köögis lahtiselt laual paberitükil; rohelised taimeosad ehk kanepiõisikud THC sisaldusega 15% ja massiga 1,88 grammi paiknesid köögis kapi peal papist karbis olevas minigrip kilekotis; rohelised taimeosad ehk kanepiõisikud THC sisaldusega 16% ja massiga kokku 14,25 grammi paiknesid köögi seinakapis klaaspurgis soonsulguriga kilekotis; rohelised taimeosad ehk kanepiõisikud THC sisaldusega 16% ja massiga kokku 96,21 grammi paiknesid elutoas laua all seljakotis mitme musta värvi prügikoti sisse pakitud kahes soonsulguriga kilekotis. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Kirjeldatud käitumisega pani K.Pärnamets toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt koos A.Vennega ehk KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.Venne ennast X.X. vägistamises süüdi tunnista. Samuti ei tunnista A.Venne ennast süüdi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises koos K.Pärnametsaga. A.Venne tunnistab ennast süüdi üksnes süüdistuses märgitud isikutele narkootilise aine edasiandmises. K.Pärnamets tunnistab ennast süüdi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, kuid mitte grupis A.Vennega, vaid üksinda. A.Venne kaitsja leiab, et süüdistus vägistamise osas on põhjendamatu ning A.Venne tuleb õigeks mõista. Süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis pole põhjendatud. A.Venne on süüdi väikeses koguses narkootilise aine korduvas edasiandmises süüdistuses märgitud isikutele, mis on KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. K.Pärnametsa kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendamatu ja mõista. K.Pärnamets tuleb õigeks Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

§ 4081

lg 3 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel avalikustamata kohtuotsuse põhiosa vägistamise süüdistust puudutavas osas.. Narkootilise aine suures koguses käitlemine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.11.2021 läbiotsimismääruse (tunnistatud eeluurimiskohtuniku poolt lubatavaks 25.11.2021 määrusega 1-21-8051 – II kd tl 1-3) alusel toimus A.Venne elukohas XXX korteris 24.11.2021 läbiotsimine. 24.11.2021 läbiotsimisprotokolli koos fototabeliga (II kd tl 4-25) kohaselt 24.11.2021 kella 9.30-10.25 ajal toimunud läbiotsimise käigus leiti A.Venne elukohast aadressil XXX korteris erinevaid 5

(25)aineid ning narkootiliste ainete käitlemisele iseloomulike esemeid, mis menetleja poolt kaasa võeti. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt, enne läbiotsimise läbiviimist andis A.Venne vabatahtlikult välja köögi laual olnud kanepipuru, minigrippkotiga amfetamiini ja digitaalse kaalu (II kd tl 6-8, 10; fotod 1-4, 8). A.Venne kinnitusel amfetamiin kuulub talle ning kaal kuulub Kristen Pärnametsale. A.Venne poolt välja antud köögis laua peal asunud minigrippkott valget värvi ainega pakendati pakendisse nr 1 ning rohelist värvi taimne puru pakendati pakendisse nr
  1. Väljaantud kaal pakendati pakendisse nr 4 ja köögilaual olnud paberilehel roheline taimepuru pakendati pakendisse nr
  2. Köögilaual oli musta värvi taldrik, millel on valget värvi aine jäägid (II kd tl 9; foto nr 6). A.Venne sõnade kohaselt tarvitas ta sellelt taldrikult amfetamiini 23.11.
  3. Köögilaual on karbis ka uued minigrippkotid (II kd tl 8; foto nr 5). Köögikapi peal oli pappkarp minigrippkottidega (II kd tl 10-11; fotod 9-11). Köögikapil olevast pappkarbist minigrippkottide väljatõstmisel oli mh karbipõhjas minigrippkott rohelise taimse puruga, mis pakendati pakendisse nr 5 (II kd tl 12-13; fotod nr 12-13). Köögis seinakapist leiti purk, milles oli soonsulguriga kott rohelist värvi taimse puruga. Soonsulguriga kott koos rohelist värvi taimse puruga võeti purgist välja ja pakendati pakendisse nr 6 (II kd tl 14-15; fotod 14-17). Elutoas laua all musta värvi seljakotist leiti musta värvi prügikotid üksteise sees, nende sees omakorda oli 2 sinist värvi soonsulguriga kotti rohelise taimepuruga (II kd tl 16-19; fotod 18-24). Kaks soonsulguriga kotti koos nendes oleva rohelist värvi taimse puruga pakendati pakendisse nr
  4. Alar Venne väitel kuulub pakendisse nr 5 ja nr 6 pakendatud taimne rohelist värvi puru sõbrale Kristen Pärnametsale. Samuti on A.Venne avaldanud, et elutoast laua alt leitud seljakott kuulub K.Pärnametsale. 25.11.2021 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (II kd tl 26-32) on vaadeldud A.Venne elukoha 24.11.2021 läbiotsimisel äravõetud esemeid: minigrippkott valge pulbrilise ainega, taimne puru, töökorras digitaalne kaal, erinevatesse minigrippkottidesse pakitud rohelised taimsed purud. Taimne puru reageeris kiirtestil positiivselt narkootilisele ainele kanepile. Pakenditelt võeti DNA proovid. Pakendis 1 olnud minigrippkoti põhjas olnud ca 0,5 cm ulatuses valge pulbrilise aine kaalu digitaalkaal ei kuvanud. Minigrippkoti soonsulguri välisküljelt võeti DNA proov tähisega DNA proov 1 (II kd tl 26). Pakendides 2 ja 3 olnud rohelist värvi taimset puru ei kaalutud. Puru testiti politsei kasutuses oleva kanepi kiirtestiga, mille tulemus oli kanepile positiivne (II kd tl 27). Pakendis 4 on olnud töökorras digitaalne kaal. Pakendis 5 olnud minigrippkotis oli kanepiõisikuid meenutav roheline taimne puru kaaluga 2 g. Minigrippkoti soonsulguri välisküljelt võeti DNA proov tähisega DNA proov 2 (II kd tl 28). Pakendis 6 roosa soonsulguriga kilekotis kaaluga 21g oli 3 minigrippkotti kanepiõisikuid meenutava rohelise taimse puru kogukaaluga 16g (II kd tl 29). Taimse puru kiirtest oli positiivne kanepile. Roosa soonsulguri kilekoti välisküljelt võeti DNA proov tähisega DNA proov
  5. Roosa soonsulguriga kotis olnud kolmest kotist ühelt võeti minigrippkoti soonsulguri välisküljelt võeti DNA proov tähisega DNA proov
  6. Pakendis 7 olnud sinise soonsulguriga koti, milles oli kanepiõisikuid meenutav taimne puru kogukaaluga 9g, välisküljelt võeti DNA proov tähisega DNA proov
  7. Taimse puru kiirtest reageeris kanepile positiivselt. Pakendis 7 olnud teise sinise soonsulguriga koti, milles olid kanepiõisikuid meenutav taimne puru kogukaaluga 104g, välisküljelt võeti DNA proov tähisega DNA proov
  8. Taimse puru kiirtest reageeris samuti kanepile positiivselt. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt digitaalkaal pakendis 4 jäeti kriminaalasja juurde. Ained - valge pulbriline aine (pakend 1), lahtine roheline puru (pakendid 2 ja 3), kanepiõisikuid meenutav roheline taimne puru (pakendid 5, 6, 7) on menetleja otsustanud saata ekspertiisi. PPA uurija 29.11.2021 narkootilise aine ekspertiisi määruse kohaselt (II kd tl 33-35) on korraldatud narkootilise aine ekspertiis A.Venne elukohast läbiotsimise käigus leitud ainetele. Eksperdile on ekspertiisi tegemiseks üle antud: pakend 1 soonsulguriga kilekotiga, mille sees 6
(25)valge pulbriline aine; pakendis 2 ja 3 olev lahtine roheline puru; pakend 5 soonsulgur kilekotiga, mille sees on rohelist värvi taimne puru; pakend 6 soonsulguriga kilekotiga, mille sees on kolm soonsulguriga väikest kilekotti ja milles kõigis on roheline taimne puru; pakend 7 kahe soonsulguriga kilekotiga, millede sees on kanepiõisikuid meenutav roheline taimne puru. EKEI 16.12.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN1715 (II kd tl 37-38,40) tõendab A.Venne elukohast läbiotsimisel 24.11.2021 äravõetud pulbri ja erinevate ainete masse ning kanepi puhul ka tetrahüdrokannabinooli (THC) sisalduse protsenti nendes. Eksperdiarvamuse kohaselt pakendis nr 1 olnud valge pulber massiga 0,26g minigrippkotis sisaldas 14% amfetamiinsulfaati, seega sisaldus pulbris 0,027g amfetamiini. Pakendis 2 roheline taimepuru massiga 0,91g on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on 0,13%. Pakendis 3 roheline taimepuru massiga 0,94g on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on 0,35%. Rohelised taimeosad massiga 1,88g pakendis 5 olid kanepiõisikud THC sisaldusega 15%. Rohelised taimeosad massiga 14,25g pakendis 6 olid kanepiõisikud 16%-lise THC sisaldusega. Rohelised taimeosad massiga 96,21g pakendis 7 olid kanepiõisikud THC sisaldusega 16%. Narkootilise aine ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamus tõendab, et ekspertiisiks esitatud ainetest oli narkootilist ainet kanepit tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega rohkem kui 0,2% kokku 113,28 grammi. Nagu läbiotsimisprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, leiti A.Venne elukohas taimepurusid erinevatest kohtadest ning leiud pakendati numbritega tähistatud pakenditesse. Samade numbritega pakendid on esitatud ka ekspertiisiks. Kohtu hinnangul on tuleneb eespoolkäsitletud tõenditest kogumis, et köögist laua pealt lahtiselt leitud rohelist värvi taimne puru 0,91g (pakend 2) on olnud alla 0,2 % THC sisaldusega. Köögis laual paberitükil olnud roheline taimepuru massiga 0,94 grammi (pakend 3) on olnud peenestatud kanep THC sisaldusega 0,35%. Köögis kapi peal papist karbis olnud minigrip kilekotis (pakend 5) oli 1,88 grammi rohelisi taimeosasid ehk kanepiõisikuid THC sisaldusega 15%. Köögi seinakapis klaaspurgis soonsulguriga kilekotis (pakend 6) oli 14,25 grammi rohelisi taimeosasid ehk kanepiõisikuid THC sisaldusega 16%. Elutoas laua all seljakotis mitme musta värvi prügikoti sisse pakitud kahes soonsulguriga kilekotis oli kokku 96,21 grammi rohelisi taimeosasid ehk kanepiõisikuid THC sisaldusega 16%. Seega THC sisaldusega rohkem kui 0,2% oli 24.11.2021 A.Venne elukohas kanepit kokku 113,28 grammi (0,94+1,88+14,25+96,21). Nagu läbiotsimisprotokollist nähtub, avaldas A.Venne juba läbiotsimise käigus, et osa korterist leitud narkootilisest ainest kuulub K.Pärnametsale. Endale kuuluvaks on ta tunnistanud ainult amfetamiini. Ka süüdistatava A.Venne kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulus läbiotsimise käigus leitud amfetamiin talle ja oli mõeldud enda tarbeks. Amfetamiini tarvitas ta paari kuu jooksul enne vahistamist suure töökoormusega toimetulekuks. Korteris olnud kanep aga A.Vennele ei kuulunud. K.Pärnamets on A.Venne tuttavad alates 2021 aasta algusest. Nad on suhelnud telefonitsi, FB Messengeris või WhatAppis. K.Pärnamets on sageli A.Venne juures ööbinud ning käis seal ka paar päeva enne vahistamist. Köögikapil olnud karp minigripp kottidega olid K.Pärnametsa asjad. A.Venne karbis kanepi olemasolust teadlik ei olnud. Samuti ei olnud ta teadlik seljakotis olnud kanepist. Selles seljakotis oli varem läpakas, mida K.Pärnamets A.Vennele laenas. Köögikapis klaaspurgis olnud kanepit A.Venne nägi, kuid ei teadnud selle kogust. A.Venne eeldab, et see kuulus K.Pärnametsale. Ka nägi A.Venne köögilaual olnud kanepit, mis A.Venne arvates kuulus samuti K.Pärnametsale. Korterisse tekkis kanep päev või paar enne A.Venne vahistamist, kuid ta ei jõudnud sellest K.Pärnametsaga rääkida. A.Venne ise oli palju aega tööl ning käis koju ainult magamas. Minigrippkotid oli A.Venne pool juba mitu kuud varem ja siis tekkis korterisse ka kaal. 7
(25)A.Venne teada tõi minigrippkotid ja kaalu K.Pärnamets. A.Venne küsimise peale K.Pärnamets selgitas, et tegeleb kulla ja hõbedaga. Narkootiliste ainetega tegelemas A.Venne K.Pärnametsa ei näinud. Süüdistatav K.Pärnamets kohtuistungil ütlusi andnud, mistõttu tema kaitsja ja prokuröri taotlusel ning

§ 294

p 1 alusel on kohus tõenditena asja juurde võtnud K.Pärnametsa kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütlused ( II kd tl 135-142). K.Pärnametsa on kahtlustatavana üle kuulatud korduvalt. 30.11.2021 ei ole ta esitatud kahtlustuses (suures koguses kanepi omandamine, grupis koos A.Vennega suures koguses kanepi valdamine ja hoidmine A.Venne elukohas kuni 24.11.2021) ennast süüdi tunnistanud. K.Pärnametsa ütluste kohaselt ei tea ta, kellele A.Venne elukohas olnud narkootikumid kuuluvad. A.Venne on tema hea sõber ja K.Pärnamets on A.Venne pool aeg-ajalt olnud ja seal ka paar korda ööbinud. Ka võib A.Venne elukohas olla K.Pärnametsale kuuluvaid esemeid sh seljakott Vans mustade riietega. K.Pärnametsa 11.01.2022 antud ütluste kohaselt kuulub talle A.Venne elukohast leitud seljakott koos selle sisuga (kanepiga). K.Pärnametsa teada oli seljakotis 117 g kanepit, mis algselt oli ühes soonsulguriga kotis. Mingil ajal pakkis K.Pärnamets kanepi ringi kahte soonsulguriga kotti, viimane oli omakorda pakitud prügikotti ja sellega seljakotti. Kanepi omandas K.Pärnamets hinnaga 8 eurot grammi eest edasi müümise eesmärgil. Kust ja millal ta kanepi omandas, K.Pärnamets öelda ei saa. Oma seljakoti koos kanepiga jättis ta A.Venne poole sellepärast, et oli vaja hoidmise kohta. A.Venne ei teadnud, mis seljakotis on. K.Pärnamets ei tea, kas A.Venne elukohast leiti veel narkootilist ainet peale selle, mis oli K.Pärnametsa seljakotis ja kuulub talle. 18.01.2022 ütlustes on K.Pärnamets selgitanud veel seljakotiga seonduvaid asjaolusid. Nii on ta kinnitanud, et esimesel ülekuulamisel räägitud seljakott Vans on tal tegelikult kodus ja A.Venne poole koos kanepiga jäi teine seljakott, mille viis A.Venne poole 2 päeva enne selle politsei poolt äravõtmist. Kanepi edasimüügiga ei plaaninud K.Pärnamets kohe tegelema hakata ega oska öelda, kuidas edasimüümiseks vajalikud kogused oleks ta A.Venne poolt kätte saanud. Kanepi omandamise hetkel polnud tal ka veel vahendeid edasi müümiseks – pakendeid, kotikesi, kaalu ega muid tarvikuid. Seega on süüdistatavate ütlused 24.11.2021 A.Venne elukohas olnud kanepi, minigripp kottide ja kaalu sinna sattumise asjaolude ja kuuluvuse osas osaliselt vastuolus. K.Pärnamets on kohtueelse menetluse käigus esmalt üldse eitanud enda seotud A.Venne elukohast 24.11.2021 leitud kanepiga. Samas on ta edasise menetluse käigus siiski tunnistanud, et vähemalt seljakotis olnud kanepi omandas ja toimetas paar päeva 24.11.2021 A.Venne elukohta tema ning seda A.Venne teadmata. Selles osas on K.Pärnametsa 11.01.2022 ja 18.01.2022 kahtlustatavana antud ütlused kattuvad A.Venne kohtuistungil antud ütlustega, milles viimane on samuti väitnud, et ei teadnud K.Pärnametsale kuuluvas seljakotis kanepi olemasolust. Samas pole K.Pärnametsa ja A.Venne ütlused kooskõlas ülejäänu A.Venne elukohas olnud kanepi osas, samuti minigrippkottide ja kaalu kuuluvuse osas. A.Venne on eitanud enda seotust köögilaual, köögikapi peal karbis olnud ning köögikapis klaaspurgis olnud kanepiga, samuti minigrippkottide ja kaaluga. Sama on teinud ka K.Pärnamets, kelle väitel tema peale seljakotist olnud kanepi muudest kogustest midagi ei tea, samuti pole tal väidetavalt olemas olnud narkootikumide käitlemiseks vajalikke tarvikuid ( kaalu ega pakendeid). K.Pärnamets oma viimases sõnas märkis, et tegelikult kuulusid kõik talle A.Venne korteris olnud asjad. Süüdistatav K.Pärnamets pidas kohtu hinnangul ilmselt silmas narkootikumide käitlemisega seotud asju. Viimases sõnas avaldatut ei saa kohtu arvates lugeda otseselt tõendiks nagu on ristküsitlemise käigus antud ütlused. Ent K.Pärnametsa viimases sõnas avaldatu kogumis kohtuistungi avaosas avaldatuga (enda 8

(25)suures koguses narkootilise aine käitlemises süüdi tunnistamine) annab alust järeldusele, et K.Pärnamets tunnistab sisuliselt enda seotust kogu A.Venne korteris olnud kanepiga ja selle käitlemiseks vajalike tarvikutega. K.Pärnamets on kohtueelse menetluse käigus oma ütlusi muutnud, eitades esmalt üldse enda seotust A.Venne korterist leitud kanepiga, kuid hiljem ennast selle omandamises ja A.Venne korterisse toimetamises süüdi tunnistanud. K.Pärnametsa 11.01.2022 antud ütlused ja A.Venne kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et peale A.Venne vahistamist õnnestus viimasel ühel korral telefonitsi K.Pärnametsaga suhelda. Puuduvad aga igasugused tõendid, et A.Venne oleks K.Pärnametsa menetluse käigus kuidagi survestanud süüd enda peale võtma. Mõlema kinnitusel räägiti elust-olust üldiselt. A.Venne kui K.Pärnametsa ütlustest tuleneb, et nad on sõbrad. Kuid üksnes sõprussuhe ei anna alust asuda seisukohale, et K.Pärnamets on sellises raskes kuriteoasjas süü üksnes endale peale võtnud üksnes soovist sõpra süüdistusest päästa. Õige on K.Pärnametsa kaitsja väide, et puuduvad andmed K.Pärnametsa varasema kokkupuute kohta narkootiliste ainete käitlemisega. Karistusregistri väljatrükk ( II kd tl 105) tõendab, et K.Pärnamets on üldse karistamata isik. Asjaolu, et inimene pole varem narkootiliste ainete käitlemisega kokku puutunud, ei välista võimalust, et ühel hetkel ta seda teeb. Sageli tuleb kohtupraktikas ette, et enne esimese kuriteo toimepanemist on inimesed varem käitunud täiesti õiguskuulekalt. Asjaolu varjamine, kust ja kuidas narkootiliste ainete käitlemises kahtlustatav või süüdistatav aine omandas, on samuti kohtupraktikas sageli ettetulev menetluslik käitumine. K.Pärnametsa kaitsja on rõhutanud ja sellele on viidanud ka prokurör, et K.Pärnametsal puudusid reaalselt rahalised vahendid suure koguse kanepi hankimiseks. Tõepoolest on K.Pärnamets oma 30.11.2021 ütlustes muuhulgas kirjeldanud oma majanduslikku olukorda (XXX, XXX). Samas pole tavapäratu, et inimesed oma sissetulekuallikaid (kasvõi maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil) varjavad. Seoses menetluskulude tasumise korra määramisega esitatud kohtu küsimusele vastates K.Pärnamets näiteks kinnitas, et süüdimõistva kohtuotsuse korral väljamõistetavate menetluskulude tasumine on talle ühe kuu jooksul jõukohane. Seega on alust arvata, et K.Pärnametsal on vara või sissetulekuid, millest ta ei soovinud 30.11.2021 ülekuulamisel rääkida. Kuna süüdistust narkootilise aine omandamises pole kummalegi süüdistatavale esitatud, ei oma tegelikult tähtsust asjaolu, kes ja kuidas A.Venne korteris 24.11.2021 leidunud kanepi omandas. Seadusandja on tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks ka sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (RKKKo 3-1-1-56-15, p 11). Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et K.Pärnametsa kohtueelse menetluse käigus antud ütluste puhul, milles ta on kinnitanud vähemalt osa 24.11.2021 A.Venne korterist leitud narkootilise aine sinna viimist, pole tegemist eneserõõnaga ning neile võib asja lahendamisel tugineda. Küll aga on alust kahelda K.Pärnametsa ütlustes selles osas, milles ta igasugust A.Venne seotust viimase korterisse toimetatud narkootilise ainega eitab. Süüdistatava K.Pärnametsa ütlustest nähtub, et tema poolt A.Venne poole toimetatud kanepi kogus oli suurem (K.Pärnametsa väitel 117 g) kui 24.11.2021 seljakotist tegelikult leiti (96,21g). Kogu A.Venne elukohast 24.11.2021 leitud kanepi kogus ( sh ka kanep THC sisaldusega alla 0,2% ) oli 114,19 g. Asjaolud, et 24.11.2021 oli seljakotis kanepit vähem, kui K.Pärnametsa väitel oli ta sinna viinud, seljakotis olnud soonsulguriga kottidest ühes oli 24.11.2021 teisega võrreldes tunduvalt vähem kanepit, samas oli kanepit korteris ka mujal, viitavad võimalusele, et K.Pärnametsa seljakotist olnud kanepist oli juba osa välja võetud. 9
(25)Näiteks on köögikapis klaaspurgis olnud kanepiõisikud täpselt sama THC sisaldusega ( 16%) kui seljakotis olnud kanepiõisikud. Kattuvus THC sisalduses annab alust järeldusele, et vähemalt see kogus võiski olla pärit K.Pärnametsa seljakotist. Kohtu arvates on suhteliselt väike tõenäosus, et kahest täiesti erinevast partiist pärit oleva kanepi THC sisaldus kattub ja need on juhtumisi ka samal ajal samas kohas. Nagu 21.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, on A.Venne elukoha läbiotsimise käigus 24.11.2021 leitud erinevatelt kanepit sisaldanud soonsulguriga kilekottidelt võetud vaatluse käigus DNA proove. EKEI 15.12.2021 DNA-ekspertiisi aktist nr 21E-GE1143 (II kd tl 41-46, 47) nähtuvalt on uuritud A.Venne elukoha läbiotsimise käigus 24.11.2021 leitud erinevatelt soonsulguriga kilekottidelt võetud DNA proove kindlaks tegemaks, kas DNA profiilid on seostatavad A.Venne või K.Pärnametsa võrdlusproovides määratletud DNA profiiliga või mõne muu riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Eksperdiarvamuse kohaselt pakendis 1 oleva soonsulguri välisküljelt võetud proovist 1 (proov koodiga L210922) ja pakendi 5 soonsulguri välisküljelt võetud proovist 2 (proov L210923) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis langevad kokku Alar Venne DNA-profiiliga, kuid mitte Kristen Pärnametsa DNA-profiiliga. Tõepärasussuhte arvutuse kohaselt püstitati hüpoteeside paar: 1) saadud DNA profiil pärineb A.Vennelt: 2) saadud DNA profiil päreineb ühelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasussuhe saadi
  1. See tähendab, et antud DNAprofiili saamine on 1019 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Vennelt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Pakendis 6 olnud soonsulgurite välisküljelt võetud proovist 3 (L210924) ja proovist 4 (L210925) saadi DNA-analüüsi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Alar Vennelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kristjan Pärnametsa DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Pakendis 7 olnud soonsulguri välisküljelt võetud proovist 5 (L210926) ja proovist 6 (L210927) saadi DNA-analüüsi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Alar Vennelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Lisaks ei saa kindlalt välistada Kristen Pärnametsalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. EKEI 28.02.2022 DNA-ekspertiisi aktist nr 22E-GE0145 (II kd tl 49-50, 53) nähtuvalt on lisaks 15.12.2021 ekspertiisiaktis toodule arvutatud tõepärasussuhted ekspertiisiaktis nr 21EGE1143 käigus analüüsitud proovide koodidega nr L210924 -L210927 kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt proovi L210924 osas püstitati hüpoteesid, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Vennelt ja kahelt tundmatult isikult ning proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb kolmelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  2. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine 1018 korda tõenäosem juhul, kui proovis L210924 leiduva bioloogilise materjali allikaks on A.Venne ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovi L210925 osas püstitati hüpoteesid, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Vennelt ja kolmelt tundmatult isikult ning proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb neljalt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  3. See tähendab, et antud DNAprofiili saamine 1017 korda tõenäosem juhul, kui proovis L210925 leiduva bioloogilise materjali allikaks on A.Venne ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. 10
(25)Proovi L210926 osas püstitati hüpoteesid, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Vennelt ja kolmelt tundmatult isikult ning proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb neljalt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  1. See tähendab, et antud DNAprofiili saamine 1014 korda tõenäosem juhul, kui proovis L210926 leiduva bioloogilise materjali allikaks on A.Venne ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovi L210927 osas püstitati hüpoteesid, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A.Vennelt ja kolmelt tundmatult isikult ning proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb neljalt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  2. See tähendab, et antud DNAprofiili saamine 108 korda tõenäosem juhul, kui proovis L210927 leiduva bioloogilise materjali allikaks on A.Venne ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovi L210926 osas püstitati ka hüpoteesid, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kristen Pärnametsalt ja kolmelt tundmatult isikult ning proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb neljalt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  3. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine 109 korda tõenäosem juhul, kui proovis L210926 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Kristen Pärnamets ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovi L210927 osas püstitati hüpoteesid, et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kristen Pärnametsalt ja kolmelt tundmatult isikult ning proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb neljalt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  4. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine 106 korda tõenäosem juhul, kui proovis L210927 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Kristen Pärnamets ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. Nagu kohus eespool tuvastas, on pakendis 5 olnud köögikapi peal pappkarbis olnud kanep koos pakendiga, pakendis 6 köögi seinakapis klaaspurgis olnud kanep koos pakenditega ja pakendis 7 seljakotis olnud kanep koos pakenditega. DNA ekspertiiside tulemusena antud eksperdiarvamused tõendavad K.Pärnametsalt pärineva bioloogilise materjali leidumist seljakotis olnud narkootilist ainet sisaldanud pakenditel. Selline järeldus on kooskõlas ka K.Pärnametsa enda ütlustega, mille kohaselt seljakotis olnud kanepit ta pakendas mingil ajal ringi. Seljakotis olnud narkootilist ainet sisaldanud pakendid olid omakorda pandud prügikottidesse. DNA-proovid on võetud mitte juhuslikest kohtadest (nurkadest või külgedest), vaid just pakendite kinnituste (soonsulgurite) juurest ehk just nendest kohtadest, millega puutub kokku isik, kes nende pakenditega midagi toimetab ( avab, suleb). Eeltoodu valguses on äärmiselt vähetõenäoline, et K.Pärnametsalt pärinev bioloogiline materjal sai sinna sattuda juhuslikult nagu on leidnud K.Pärnametsa kaitsja. DNA ekspertiiside tulemusena antud eksperdiarvamused kinnitavad aga ka A.Vennelt pärineva bioloogilise materjali leidumist kõigil tema korterist leitud narkootilist ainet sisaldanud pakenditel. Kuigi tegemist on tõenäolike eksperdiarvamustega, on käesoleval juhul on olemas ka tõepärassuhte arvutused, mille kohaselt on märkimisväärselt suur tõenäosus, et pakenditel on just A.Vennelt pärinev bioloogiline materjal. Seljakotis olnud narkootilist ainet sisaldanud kilekottidel on leidunud A.Vennele viitavat bioloogilist materjali. Köögikapil karbis olnud kanepi pakendil on olnud üksnes A.Venne DNA profiiliga kokkulangev DNA täisprofiil ning on puudunud üldse K.Pärnametsale viitav bioloogiline materjal. Ka pole leitud K.Pärnametsale viitavat bioloogilist materjali köögikapis klaaspurgis olnud kanepi pakenditelt, kuid nii välimisel pakendil (roosa soonsulguriga kilekotil) kui selle sees olnud ühel minigrippkotil on leidunud A.Vennele viitavat bioloogilist materjali. 11
(25)Nagu kohus eespool on tuvastanud, leidus A.Venne elukohas hulgaliselt minigripp kotte. A.Venne kaitsja nägemuse kohaselt võis narkootilist ainet sisaldanud pakenditel olla A.Venne DNA-d juba tulenevalt asjaolust, et kaassüüdistatav kasutas pakendamiseks A.Venne elukohas olevaid pakendeid, millele oli sattunud A.Venne DNA-d juba varasemalt. Kuna tegemist oli A.Venne elukohaga, kus viimane ka ise ringi toimetas, pole muidugi iseenesest välistatud, et ta võis pakendeid juhuslikult puutuda. Nagu kohus juba eespool rõhutas, on DNA-proovid on võetud mitte juhuslikest kohtadest (nurkadest või külgedest), vaid just pakendite kinnituste (soonsulgurite) juurest ehk just nendest kohtadest, millega puutub kokku isik, kes nende pakenditega midagi toimetab ( avab, suleb). Asjaolu valguses, et A.Vennelt pärinevat bioloogilist materjali on leitud mitmetel pakenditel ja just soonsulgurite juurest, on äärmiselt vähetõenäoline, et see sai sinna sattuda juhuslikult (pakendeid näiteks ühest kohast teise ümber tõstes vms). A.Vennelt pärineva bioloogilise materjali olemasolu narkootilist ainet sisaldanud pakenditelt tõendab A.Venne kokkupuudet nendega. Seega lükkavad eksperdiarvamused ümber A.Venne väited, et ta ei teadnud midagi köögikapil karbis olnud ja seljakotis olnud kanepist. Samuti lükkavad need ümber K.Pärnametsa väite, et tema toimetas suure koguse narkootilist ainet A.Venne korterisse viimase teadmata. Nagu kohus edaspidi tuvastab, tegeles A.Venne 2021aasta sügisel sama liiki narkootilise aine (kanepi) edasiandmisega teistele isikutele. Asjaolu valguses, et A.Venne on ka ise kanepi edasiandmisega tegelenud, on täiesti ebausutav A.Venne väide, et tal korteris olnud narkootilise ainega ning selle käitlemiseks vajalike tarvikutega (pakendid, kaal) igasugune seos puudus. A.Venne elukohas asunud täppiskaal, suures koguses minigripp kotid, samuti suures koguses narkootiline aine võimaldavad kohtu arvates teha ainult ühese järelduse – selles korteris toimus suuremas koguses kohale toimetatud kanepi jagamine müügiks sobilikeks doosideks. A.Venne kohtuistungil esitatud väide, et tema teada tegeles K.Pärnamets kullaja hõbedaäriga, on antud situatsioonis täiesti ebaveenev. Pealegi pole K.Pärnamets seda liiki äriga tegelemisest ise midagi rääkinud. Väärismetalle või nendest valmistatud esemeid pole A.Venne korterist läbiotsimisel ka leitud. Süüdistus käsitleb A.Vennet ja K.Pärnametsa kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Pole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline (vt nt RKKKo 3-1-1-18-18-08, p 14 koos edasiste viidetega). K.Pärnametsa kohtueelses menetluses antud ütlused ja A.Venne kohtus antud ütlused on kattuvad asjaoludes, et K.Pärnamets toimetas 24.11.2021 A.Venne korterist leitud narkootilise aine sinna paar päeva varem. Kohtu arvates pole see süüdistatavate väide ka millegagi ümber lükatud. Kuna tegemist oli A.Venne korteriga, pidi K.Pärnametsal olema A.Venne poolt tagatud korterisse sissepääs. Seda on A.Venne ka ise kinnitanud, et andis K.Pärnametsale korterisse pääsemiseks kas oma võtme või jättis selle tema jaoks mati alla. Seega sai K.Pärnamets narkootilise aine A.Venne elukohta toimetada viimase abil ja heakskiidul. K. Pärnamets on kinnitanud, et vajas kanepi hoidmiseks hoiukohta. 24.11.2021 läbiotsimisel avanenud vaatepilt kinnitab, et seda A.Venne ka K.Pärnametsale võimaldas. A.Venne on ise kinnitanud, et nägi, kui korterisse väidetavalt paar päeva enne läbiotsimist kanep tekkis. Kuigi A.Venne on kohtuistungil avaldanud, et tal oli plaanis paluda K.Pärnametsal see ära viia, seda tegelikult ei juhtunud. Nagu kohus juba eespool tuvastas, on ümber lükatud A.Venne ja K.Pärnametsa väited, et A.Venne kogu korteris 12
(25)olnud suurest kogusest kanepist ei teadnud. Peale spordikotis olnud kanepipakendite mujal korteris leidunud kanepit sisaldanud pakenditel on olnud üksnes A.Vennele viitavat bioloogilist materjali, kuid mitte K.Pärnametsa oma. Seega korterisse toimetatud kanepi edasi pakendamisega tegeles AVenne. Asjaolu, et A.Venne korterisse viidud kanep oli plaanis edasi müüa, on kahtlustatavana 11.01.2022 antud ütlustes kinnitanud ka K.Pärnamets ise. Kuid K.Pärnametsa 18.01.2022 antud ütlustest tuleneb, et tal endal tegelikult puudus konkreetne tegevuskava, kuidas seda teha. Eeltoodu annab alust järeldusele, et K.Pärnametsa roll seisneski narkootilise aine A.Venne elukohta toimetamises, kus viimane siis tegeles selle jaotamisega müügiks sobilikesse doosidesse. Kohus leiab, et A.Vennel ja K.Pärnametsal oli selliseks tegevuseks ( kanepi A.Venne elukohta toimetamine ja seal selle valdamine hoidmise näol edasiseks käitlemiseks) vaikiv kokkuleppe ja mõlemate teopanus oli oluline. Tegemist on kohtu arvates kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes. Kohus ei nõustu K.Pärnametsa kaitsja kohtuvaidluses avaldatud seisukohaga, et süüdistus on puudulik ega võimalda K.Pärnametsa süüdimõistmist. Kaitsja on ette heitnud, et süüdistus ei konkretiseeri kummagi süüdistatava teopanust. Käesoleval juhul seisneb käitlemine suhteliselt lihtsakoelises tegevuses s.o üksnes narkootilise aine A.Venne elukohta toimetamises ning selle seal valdamises hoidmise näol. Need tegevused on süüdistuses ära nimetatud. Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et A.Venne ja K.Pärnamets ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid narkootilist ainet kanepit THC sisaldusega rohkem kui 0,2% ja kogukaaluga 113,28 grammi, toimetades selle mingil ajal enne 24.11.2021 A.Venne elukohta XXX ning seejärel valdasid (hoidsid) seda ainet korteris kuni 24.11.2021 hommikuni, mil see aine läbiotsimisel menetleja poolt leiti ja ära võeti. Seoses A.Vennele esitatud süüdistusega narkootilise aine edasiandmises on A.Venne selgitanud järgmist. A.Venne ütluste kohaselt on ta kanepit edasi andnud kahele isikule – M. R. ja M. M. 2021 aasta suve lõpu poole. M.M. andis ühe korra 1 grammi. Kuigi esmalt A.Venne kinnitas, et andis M.R. kanepit 2-3 grammi erinevatel kordadel nädalaste vahedega, jäi ta lõpuks selle juurde, et M.R. andis kanepit siiski ainult kahel korral. Kanepi müüs edasi sama hinnaga 20 eurot, mille eest ise selle ühelt tuttavalt (kelle nime ta ei ütle) ostis. Mingit tulu saamise eesmärki polnud. M.M. ta raha sai. Maksma pidi ka M.R., kuid temalt jäi raha saamata. Tunnistaja M. R. 27.05.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta A.Vennelt 2021 aasta augustis-septembris Võru linnas kanepit saanud vähemalt kolmel korral. Iga kord oli kanepit üks annus s.o 1 gramm. Kordade vahel oli nädalaid. Omavahelises suhtluses Facebook Messengeris oli kanepi nimetuseks „lill“ või „roheline“. Kanepi hinnaks oli 20 või 25 eurot gramm, aga tegelikult jäi M.R. A.Vennele maksmata. Prokuröri taotlusel ja

§ 289lg 1 alusel on kohtuistungil avaldatud tunnistaja M.R.

kohtueelse menetluse käigus 13.01.2022 antud ütlused, mille kohaselt tasus ta A.Vennele igal korral 1 grammi eest 20 või 25 eurot. Seega on tunnistaja M.R. kohtus ja kohtueelses menetluses andnud erinevaid ütlusi asjaolu osas, kas ta A.Vennelt saadud kanepi eest viimasele raha maksis või mitte. Kohtuistungil selgitas tunnistaja ütluste erinevust asjaoluga, et uurija juures ütlusi andmas käies ei tulnud meelde, et raha jäi maksmata. Õige on, et raha jäi maksmata. Uurija kirjutas hinna Messengeris kirjas olnud järgi. Seal olnud hinnad vastavad tegelikkusele. Tunnistaja M. M. 27.05.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt küsis ta mingil ajal A.Venne käest, kas viimane teab, kuidas on võimalik kanepit saada. Suhtlus toimus telefonitsi 13

(25)ja Facebookis. M.M. võis kasutada kanepi asemel mingit muud sõna, mida ta enam ei mäleta. Tunnistaja M.M. kohtuistungil esmalt kinnitas, et on A.Vennelt saanud Võrus ühe garaaži all kanepit 2021 aasta oktoobris ühe korra 1 grammi kanti, mida M.M. tarvitas mitu korda. Kas neid kordasid võis olla enam, M.M. ei mäletanud. Peale prokuröri taotlusel

§ 288

lg 9 p 3 alusel antud asjaolu (A.Vennelt kanepi saamise kordade osas) osas kohtueelse menetluse käigus 26.01.2022 antud ütluste tutvustamist, kinnitas M.M. kohtuistungil, et on A.Vennelt kanepit saanud rohkem kui ühe korra – võib-olla 2-3 korda. Hind võis olla 20 või 25 eurot, mille M.M. tasus A.Vennele sularahas. Seega on süüdistatava A.Venne ja tunnistajate M.R. ja M.M. ütlused kooskõlas asjaoludes, et M.R. ja M.M. on A.Vennelt 2021 aasta sügisel Võru linnas kanepit saanud. Tunnistaja M.R. on kinnitanud vähemalt kolmel korral kanepi saamist. Süüdistatav AVenne on rääkinud 2-3 korrast, jäädes küll lõpuks seisukohale, et oli kaks korda. A.Venne ebakindlus M.R. kanepi edasiandmise kordades viitab võimalusele, et ta täpselt ei mäleta, mitu korda M.R. kanepit andis. Kuna tunnistaja M.R. ütlustes sellist ebakindlust kanepi saamise kordades ei nähtunud, loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistaja ütlused. Seega süüdistatava ja tunnistaja A.Venne ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et A.Venne andis M.R. ühe tarvitamisdoosi kanepit ehk ca 1 grammi vähemalt kolmel korral. Kuigi kokku oli lepitud ka kanepi eest maksmine, jäi M.R. faktiliselt A.Vennele siiski ostuhind tasumata. A.Venne on ise kinnitanud, et M.R. jäi tasumata. Kuigi tunnistaja M.R. on kohtueelse menetluse käigus väitnud, et ta raha A.Vennele maksis, pole tunnistaja seda kohtus enam kinnitanud. Seega pole A.Venne väide (et tal raha jäi M.R. kanepi eest saamata) asjas tegelikult millegagi ümber lükatud. Süüteokoosseisu tuvastamise seisukohalt ei oma käesoleval juhul ka see asjaolu ( kas A.Venne andis kanepit teisele isikule edasi raha eest või mitte) määravat tähendust. Ka on vastuolu süüdistatava A.Venne ja M.M. ütlustes asjaoludes, mitu korda süüdistatav M.M. kanepit andis. A.Venne väitel on ta M.M. kanepit müünud vaid ühe korra. Tunnistaja M.M. jäi kohtuistungil siiski selle juurde, et on A.Vennelt kanepit ostnud rohkem kui ühel korral, kuid mitte enam kui 2-3 korral. A.Venne on kanepit müünud erinevatele isikutele. Seega on võimalik, et A.Vennel endal pole enam täpselt meeles, kellele ja mitu korda kanepit müüs. Nagu kohus eespool tuvastas, oli A.Vennel ebakindlus ka M.R. kanepi edasiandmise kordade arvus. M.M. kohtuistungil korduvalt kinnitas, et talle on see asi (narkootikumidega seonduv) võõras. Narkootiliste ainete hankimisega vähem kokku puutunud inimesena võib M.M. olla paremini meeles, mitu korda ta A.Vennelt kanepit sai. Tunnistaja M.M. ja A.Venne ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et A.Venne andis M.M. ühe tarvitamisdoosi kanepit ehk ca 1 grammi vähemalt kahel korral. Asjas on tegelikult veel üks tõend, mis võimaldaks teha järeldusi A.Venne tegevuse kohta narkootiliste ainete käitlemisel. S.Venne kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt ( I kd tl 153-155) võeti A.Vennelt tema kinnipidamisel 24.11.2021 ära muuhulgas mobiiltelefon Samsung Galaxy A50. Asjas on üheks tõendiks 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokoll ( I kd tl 156-203), mille kohaselt on vaadeldud A.Venne mobiiltelefonis Samsung Galaxy sisaldunud vestlusi. Vestlustest M. R. nähtub, et perioodil 29.09.2021-19.11.2021on M.R. soovinud ise narkootilist ainet osta või teavitanud sõprade ostusoovist A.Vennet. Nii on M.R. uurinud A.Vennelt 29.09.2021 kas viimasel aega on ja kuhu ta tuleb kokkusaamiseks. Lepiti kokku kokkusaamine Terminali tankla juures. Samuti on avaldanud kokkusaamise soovi (kindlasti vaja paar asja kõnelda täna) A.Vennega 1.10.2021. Lepiti kokku, et M.R. läheb A.Venne kodust läbi. 2.10.2021 A.Venne teavitab, et on XXX kodus, mille peale M.R. lubab läbi 14

(25)minna. 3.10.2021 teavitab A.Venne ise M R., et täna jälle on, kui on huvi. M.R. vastab: „Sama värvi jh“. Ka 7.10.2021 soovib M.R. A.Vennega kokku saada, uurides, kus viimane on. 8.10.2021 uurib M.R., kas A.Venne saab ise liikuda, mille peale Venne teavitab, et tal on kõik läbi ja kui miskit muutub, siis annab märku. 20.10.2021 Uurib M. R. uuesti, et kas miskit on muutunud. A.Venne teavitab: „On“. Lepiti kokku kokkusaamine A.Venne kodus. Ka 21.10.2021 uurib M.R. A.Vennelt, kas ta on kodus. Venne vastab, et u 18 ajal kodus. 30.10.2021 kirjutab M.R. „Kõik Timm?“. A.Venne vastab: „2 viimast… kui kohe otsima tuleb“. M.R. teavitab, et võtab ning lepiti kokkusaamine Keskväljaku, SEB lähedale parklasse. 2.11.2021 A.Venne teavitab ise M.R., et väike seis on kui soovib. Lilli ka pakkuda. M. R. vastab, et 10 soovi on. A.Venne teavitab, et hinnaks on 20, teistele müüb 25ga. 15.11.2021 M.R. uurib vestluses, kas A.Venne saaks I. aidata, kes kohe linna jõuab. A.Venne teatab, et kiirendit ei ole, aga lilli saab kasvõi terve kimbu. Lepiti kokku et, sõber läheb A.Venne juurde koju. 19.11.2021 teavitab M.R., et sõber S. soovib 3 lilli ja kas ta võib kontakti jagada, mille peale A.Venne kirjutas „Ok“. Facebook Messengeri vestlustest M. M. nähtub, et perioodil 9.09.2021-23.11.2021 on ta A.Vennega suhelnud vähemalt 22-l erineval päeval teemadel, kas A.Venne saab aidata või kust ja millal viimast leida. Nii on M.M. kirjutanud 9.09.2021 „Aga aidata saad?“. A.Venne teavitab, et saab ning helistab kui hakkab Võru poole jõudma. Lepiti kokku kokkusaamine A.Venne maja juures. 14.09.2021 uurib M.M. „No kui om?“. A.Venne teavitab, et kõik läbi. 17.09.2021 M.M. uurib uuesti „Vaikus praegu?“. Venne teatab, et kahe tunni pärast kõik ok, mille peale M.M. teatab, et tahab ka. A.Venne uurib „Palju“. M.M. vastab, et
  1. Lepiti kokku, et M.M. läheb A.Venne maja juurde. 26.09.2021 uurib M.M. A.Vennelt, et kas viimane aidata saab. A.Venne teatab, et ta XXX ja ei saa väga ise seigelda. M.M. teatab, et tuleb läbi ta juurest. 30.09.2021 annab jällegi M.M. märku soovist A.Venne juurest läbi käia. A.Venne teatab, et annab märku kui linnas. Lepiti kokkusaamine kokku A.Venne kodu juures. 1.10.2021 M.M. küsib A.Vennelt, et kas viimane ühega aidata saaks. A.Venne vastab, et saab. M.M. küsib „Teed sa mulle esmaspäevani võla peale? Annab esmaspäeval soti siis“. A.Venne nõustus, kuid teatas, et kui XXX, siis M.M. oleks autos. Ka 3.10.2021 uurib M.M. „Kui om muidu?“. Venne teatab, et varsti on hea ning lõpuks annab märku, et kõik on hää. Samuti otsis M.M. kontakti A.Vennega 7.10.2021 ja 9.10.2021, uurides, kas viimane aidata saab. Messengeris A.Venne ei vastanud. 10.10.2021 uuris samuti M.M., et kust ta A.Venne leida võiks. Ka 17.10.2021 uurib M.M., kas A.Venne teda aidata oskaks. Venne teatab, et oskab ning lepitaks kokkusaamine kokku XXX juures. 18.10.2021 peale südaööd, kirjutab M.M., et kas A.Venne saab veel aidata. A.Venne teatab, et saab aga pole linnas. 18.10.2021 õhtul uurib M.M. uuesti, et kas Venne on juba linna jõudnud. Lepiti kokkusaamine kokku A.Venne maja juures. 27.10.2021 jällegi M.M. uurib, kas A.Venne teda aidata saab. Lepiti kokku kokkusaamine A.Venne juures. 28.10.2021 küsib M.M., kas A.Venne ühe kriipsu peale oleks nõus andma. A.Venne teatab, et ei tahaks, kuna paari päeva pärast vaja raha ära anda. Kokku saadi A.Venne maja nurga peal. 29.10.2021 kirjutab M.M. A. Vennele, et on minuti pärast kohal. 30.10.2021 öösel uurib jällegi M.M., kas A.Venne saab ühega aidata. Venne teatab, et M. peaks siis ukse taha tulema. 6.11.2021 teatab A.Venne M. M. pärimise peale, et ei saa viimast aidata, kuna on läbi. 10.11.2021 kirjutab M. Vennele, et ta võtaks
  2. Ka 13.11.2021 teatab A.Venne, et ei saa M.M. aidata kahjuks. 16.11.2021 uurib A.Venne M.M., et kas viimane saab aidata kiirusega. M.M. teatab, et saab. Lepiti kokku et A.Venne läheb M.M. juurde. A.Venne uurib hinda, mille peale M.M. kirjutab
  3. Ka 23.11.2021 uurib M.M. A.Vennelt, et kui om muidu. A.Venne teatab, et praegu on vaikus. Samuti nähtub Facebook Messengeri vestlusest K. U., et A.Venne müüb „kütet“ 25ga. K.U. teatas, et soovib
  4. Ka on vaatlusprotokollis märgitud, et A.Venne on ajavahemikul 21.08.2021-24.11.2021 tihedalt suhelnud Kristen Pärnametsaga (189 korda). 15
(25)Seega sisaldavad 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud vestlused teavet, mis viitab A. Venne poolt narkootilise aine edasiandmisele teistele isikutetele ( sh M.R. ja M.M.). Suhtluses pole selles osalenud isikud kasutanud ühtegi narkootilise aine nimetust, küll aga on räägitud „lilledest“, „kiirendist“, „küttest“. Suhtluse aeg ja sisu kogumis süüdistatava A.Venne ning tunnistajate M.R. ja M.M. ütlustega annab alust järeldusele, et tegemist on narkootiliste ainete hankimist puudutava suhtlusega, mis puudutabki justnimelt süüdistuses käsitletud juhtumeid. Tunnistajad M.R. ja M.M. on kinnitanud, et suhtlesid A.Vennega muuhulgas ka Facebookis. Mõlemad tunnistajad on ka kinnitanud, et kanepi asemel kasutati omavahelises suhtluses muid väljendid. Kuigi M.M. kohtuistungil selliseid väljendeid ei mäletanud, nimetas tunnistaja M.R. ühe kanepi asemel kasutatud väljendina „lill“. „Lillest“ on ka eespoolkirjeldatud vestlustes korduvat juttu. Kuigi kohtumenetluse käigus keegi pooltest küsimust 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokolli tõendina lubatavusest ei tõstatanud, leiab kohus, et see tuleb siiski kui lubamatu tõend jätta asja lahendamise aluseks olevate tõendite hulgast välja. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.2022 otsuses asjas 1-20-1208 on käsitletud küsimust, kas põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 sätestatud põhimõte, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu (nemo tenetur se ipsum accusare-põhimõte), kehtib ka menetlustoimingule allutatud isiku telefoni avamiseks vajaliku PIN-koodi avaldamisele. Enese mittesüüstamise privileeg tähendab, et prokuratuur peab kriminaalasjas suutma tõendada isiku süü selliselt, et ei tugineta mingilgi viisil isiku tahte vastaselt tema kaasabil saadud tõenditele (vt EIK 11. juuli 2006 otsus nr 54810/00, Jalloh vs. Saksamaa, p 100). Järelikult ei tähenda enese mittesüüstamise privileeg üksnes isiku vaikimisõigust (s.o õigust keelduda ütluste andmisest

§ 71

alusel), vaid õigust keelduda menetlejale igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest (p-d 51-52). Viidatud 1-20-1208 kohtuasja kontekstis tähendas see, et menetlejal ei olnud õigust kohustada menetlustoimingule allutatud isiku ( konkreetsel juhul kahtlustatava lähedast) oma PIN-koodi avaldama ja see sai toimuda üksnes isiku vabal tahtel. Prokuratuur polnud tõendanud, et selle isikule oleks selgitatud tema õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest. Olukorras, kus isik ei teadnud sellise õiguse olemasolust, ei saa rääkida ka sellest, et ta oleks koodi menetlejale vabatahtlikult välja andnud. Järelikult saadi ligipääs telefonis olevale teabele (PIN-kood) kriminaalmenetlusõigust rikkudes. Kuna tõendi saamisel rikuti menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõigusi, on tegemist lubamatu tõendiga, millele ei saanud otsuse tegemisel tugineda. Viidatud kohtuasjas jättis maakohus lubamatute tõenditena tõendite kogumist välja ka asjas üheks kaaskahtlustatavaks olnud isiku mobiiltelefonide vaatlusprotokollid, kuna ka nende pinnalt polnud võimalik tuvastada, milliste toimingute kaudu ja mil viisil seadmetele ligipääs saadi, mis omakorda välistab võimaluse kontrollida andmetele ligipääsemise seaduslikkust. Riigikohus on nõustunud ka selle maakohtu seisukohaga. Ka käesoleval juhul 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu, kuidas menetleja A.Venne mobiiltelefonile juurdepääsu sai. Asjaolu valguses, et A.Venne kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on äravõetud mobiiltelefoni juures märgitud PIN kood XXX, on alust eeldada, et menetleja avaski A.Venne telefoni selle PIN-koodiga. Menetlusdokumentidest aga ei selgu, kuidas menetleja sai teada A.Venne telefoni PINkoodi. Arvestades kohtule seni teadaolevat praktikat erinevatele nutiseadmetele ligipääsu saamisel võib eeldada, et menetleja lihtsalt küsis A.Vennelt PIN-koodi ja viimane selle ka avaldas. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et käesoleval juhul selgitati A.Vennele enne seda õigust PIN-koodi mitte avaldada, kuna siiani pole see olnud levinud praktika. A.Vennele on kahtlustatavana kinnipidamisel selgitatud küll

§-s 34 sätestatud õigusi (sh õigus keelduda ütluste andmisest). Juba viidatud kohtuasjas 1-20-1208 on käsitletud ka seda 16

(25)küsimust, kas menetlustoimingule allutatud isiku poolt koos otsitava telefoniga ka selle avamiseks vajaliku PIN-koodi vabatahtlik väljaandmine on käsitatav tunnistaja poolt ütluste andmisena. Kohtud pole seda nii käsitlenud, vaid on leidnud, tegemist on muule teabele juurdepääsu võimaldamisega, millele küll kehtivad samad nõuded, kui tunnistajale ütluste andmisest keeldumise selgitamisel (p 49). Kuivõrd olemasolevad tõendid ei kinnita tõsikindlalt, et menetleja on A.Venne mobiiltelefoni vaatluseks telefonile juurdepääsu saanud seaduslikult teel ( A.Vennele vastava vastava teabe andmisest keeldumise õigust selgitades), jätab kohus 27.12.2021 vaatlusprotokolli koos lisadega kui lubamatu tõendi otsuse tegemiseks aluseks olevate tõendite hulgast välja. Vaatamata asjaolule, et kohus 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollile ei tugine, on käesoleval juhul siiski piisavalt ka muid tõendeid (süüdistatava enda ja tunnistajate M.R. ja M.M. ütlused), mis kinnitavad A.Venne tegevust narkootilise aine teistele isikutele edasiandmisel. Küll aga ei võimalda need tõendid kuupäevalise täpsusega tuvastada (nagu süüdistusaktis on märgitud), mis ajast täpselt A.Venne selline tegevus alguse sai. A.Venne on rääkinud suve lõpust. Mõlemad tunnistajad on rääkinud 2021 aasta sügisest (M.R. augustist/septembrist ja tunnistaja M.M. oktoobrist). Kohtu arvates on piisav, kui lugeda A.Venne toimepandu ( M.R. ja M.M. kanepi edasiandmine) tuvastatuks kuu täpsusega s.o M.R. puhul septembris 2021 ja M.M. puhul oktoobris
  1. Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et A.Venne andis 2021 aasta sügisel narkootilist ainet kanepit korduvalt väikestes kogustes edasi teistele isikutele sh septembris M.R. ühe tarvitamisdoosi ehk ca 1 grammi kanepit vähemalt kolmel korral ning oktoobris M.M. ühe tarvitamisdoosi ehk ca 1 grammi kanepit kahel korral. KarS 184 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupis. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Sotsiaalministri
  2. 05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt on kanep narkootiline aine. Erandi moodustavad Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,2 protsenti. Nagu kohus eespool tuvastas, toimetasid süüdistatavad 2021 aasta novembris A.Venne elukohta XXX korterisse ja valdasid (hoidsid) seal kuni 24.11.2021 narkootilist ainet kanepit THC sisaldusega rohkem kui 0,2% kokku kogukaaluga 113,28 grammi. Tegemist oli narkootilise ainega, mille käitlemiseks süüdistatavatel luba puudus. Seega käitlesid nad narkootilist ainet ebaseaduslikult. Kuigi NPALS § 2 p 3 näeb ühe narkootilise aine käitlemise viisina ette ka hoidmise, on õigusalases kirjanduses (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2021, lk 609, p 2.6) on selgitatud, et valdamise asemel on ebakorrektne kasutada KrK kehtivuse ajal kasutusel olnud hoidmise mõistet. 17
(25)NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Käesolevas asjas on prokuratuur piirdunud suure koguse määratlemisel tõdemusega, et kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist kanepist. Vaatamata sellesisulise tõendi puudumisele saab kanepi suure koguse s.o 7,5 grammi tuvastada ka kohtupraktika alusel (vt RKKKO 3-1-1-100-13 p 1.3; 3-1-1-97-12 p 1.2). Seega käitlesid süüdistatavad kanepit suures koguses. Asjas pole vaidlust, et mõlemad süüdistatavad teadsid, et tegemist kanepiga. Käideldud kanepi kogus pole ka piiripealne, millest alates saab rääkida suurest kogusest, vaid kordades suurem. K.Pärnametsa ütlused kinnitavad, et tema teadis täpselt, palju ta A.Venne korterisse kanepit viis. Asjaolu valguses, et A.Venne on ise kanepi edasimüümisega tegelenud, on ebausutav tema väide, et ta ei saanud aru, et korteris on kokku üsna suures koguses kanepit. Narkootiliste ainete müümisega (mis reeglina toimub dooside kaupa) kokku puutunud isikuna sai A.Venne isegi silma järgi umbkaudselt hinnates aru, et korteris on kanepit koguses, milleks jätkub mitte üksnes mõneks ühekordseks tarvitamiseks sobilikuks doosiks, vaid tunduvalt enamaks. Kohtu arvates panid süüdistatavad suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetult. Peale selle tegeles A.Venne 2021 aasta sügisel (septembris, oktoobris) ka narkootilise aine kanepi korduvalt väikestes kogustes teistele isikutele (M.R., M.M.) edasiandmisega. Küllaltki ligilähedasel ajal käitles A.Venne kanepit ka suures koguses (s.o 24.11.2021 A.Venne elukohas leitu). A.Venne korteris olnud tarvikud (pakendid, digitaalne kaal) ja juba erinevatesse pakenditesse pakendatud narkootiline aine viitasid kavatsusele ka 24.11.2021 korteris leitud aine edasimüügiks kõlbulikesse kogustesse jagada. Seega oli A.Venne mitme kuu vältel puutumuses kanepi käitlemisega. Kohtu arvates võib tema käitumist käsitleda jätkuva süüteona. Kohtu arvates süüdistatavate süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib A.Venne ja K.Pärnametsa toimepandu KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise, süüteoga saadud vara konfiskeerimise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11 p 11; 31-1-52-13 p 19). A.Venne karistus Karistuse mõistmisel A.Vennele loeb kohus tema süüd vägistamise puhul keskmisest väiksemaks. Süüd vähendab asjaolu, et A.Venne toimepandu pole olnud silmatorkavalt jõhker. Teod ja nende tagajärjed, millised on kvalifitseeritavad vägistamisena raskendavatel asjaoludel, võivad käesolevaga võrreldes olla tunduvalt raskemad. Samas esineb kaks 18
(25)koosseisulist raskendavat asjaolu ( korduvus ja narkootilise aine kasutamine) ning A.Venne pole piirdunud kannatanu ühekordse vägistamisega, vaid tegi seda korduvalt. Peale selle pani A.Venne uue vägistamise toime ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 11.11.2020 otsusega KarS § 141 lg 1 järgi mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi vabastatud. Kuigi kannatanule pole tekkinud jäävat tervisekahjustust, tuleneb kannatanu istungil avaldatust, et viimane on pidanud juhtunust üle saamiseks kasutama kõrvalist abi (XXX, XXX). Seega on A.Venne toimepandu kannatanule psüühiliselt raskelt mõjunud. Seega ei saa rääkida ka väga väiksest süüst. Narkootilise aine suures koguses käitlemise puhul loeb kohus A.Venne süüd samuti keskmisest väiksemaks. Võrreldes mõnede muude narkootiliste ainetega loetakse kanepit nõrgema toimega aineks. Ka pole käideldud narkootilise aine kogus olnud väga suur. Kuna see pole olnud ka piiripealne, millest alates algab vastutust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, vaid umbes 15 korda suurem, ei saa rääkida ka väga väiksest süüst. A.Venne süüd suurendab asjaolu, et lisaks narkootilise aine valdamisele on ta tegelenud ka selle edasiandmisega teistele isikutele. A.Venne karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna A.Venne ennast vägistamises süüdi ei tunnista, ei saa antud süüteo puhul rääkida ka puhtsüdamlikust kahetsusest. Narkootilise aine käitlemises on A.Venne oma süüd osaliselt (väikeses koguses teistele isikutele edasiandmine) tunnistanud ja avaldanud selles osas kohtuistungil ka kahetsust. Ent kuna A.Venne eitab täielikult olulist osa selle süüdistuse mahust (suures koguses käitlemine), ei saa kohtu arvates kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust arvestada. Ka muud karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab põhjendatuks A.Vennele vägistamise eest mõista vangistuse 7 aastat 6 kuud ning narkootilise aine suures koguses käitlemise eest vangistuse 4 aastat. Tegemist on eriliigiliste kuritegudega. A.Venne jätkas kuritegelikku käitumist (narkootilise aine suures koguses käitlemist) peale seda, kui oli juba käimas menetlus vägistamisasjas. Seega oli A.Vennel tekkinud karistamatuse tunne. Kohus peab põhjendatuks karistuse liitmisel kohaldada asperatsioonipõhimõtet. Vastasel korral jääb rahvatervisevastase kuriteo ebaõigus sootuks arvestamata. Kuna A.Venne on uued kuriteod toime pandud katseajal, tuleb KarS 65 lg 2 alusel liita karistusele ka Tartu Maakohtu 11.11.2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on A.Venne kinni peetud 24.11.2021. Tartu Maakohtu 25.11.2021 määrusega on A.Venne suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. Tõkendi jättis kohus muutmata ka süüdistatava kohtu alla andmisel. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Kuna kohus karistab A.Vennet reaalse vangistusega, tuleb tõkend jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. K.Pärnametsa karistus Karistuse mõistmisel K.Pärnametsale loeb kohus ka tema süüd keskmisest väiksemaks. Süüd vähendab narkootilise aine liik (kanep) ning kogus, mis pole olnud väga suur. Kuna see pole olnud ka piiripealne, millest alates algab vastutust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, vaid umbes 15 korda suurem, ei saa rääkida ka väga väiksest süüst. Võrreldes A.Vennega vähendab K.Pärnametsa süüd asjaolu, et lisaks narkootilise aine valdamisele pole ta tegelenud selle edasiandmisega teistele isikutele. 19
(25)Karistusregistri väljatrükk ( II kd tl 105) tõendab, et K.Pärnamets on karistamata isik. K.Pärnametsa karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.Pärnamets on oma süüd osaliselt tunnistanud, eitades aga kuriteo toimepanemist grupis. Selgesõnalist kahetsust pole ta avaldanud kohtueelse menetluse käigus antud ütlustes ega kohtus. Seega puuduvad K.Pärnametsa karistust kergendavad asjaolud. Kohus peab põhjendatuks K.Pärnametsa karistada vangistusega 3 aasta 6 kuud. Kuna K.Pärnamets on varem karistamata isik, võib mõistetava karistuse jätta KarS § 73 sätete alusel tingimisi kohaldamata. Katseaja pikkuse määramisel kohus arvestab, et see oleks mõistetavast vangistusest pikem. Kristen Pärnametsa suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. A.Vennelt äravõetud sularaha A.Venne kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt võeti A.Vennelt tema kinnipidamisel 24.11.2021 ära muuhulgas sularaha 845 eurot. PPA uurija 1.12.2021 määruse alusel ( II kd tl 108) on A.Vennelt äravõetud sularaha 845 eurot

§ 125

lg 1 alusel kantud Rahandusministeeriumi kontole, mida kinnitab ka sularaha sissemakse maksekorraldus ( II kd tl 107). Prokurör taotleb sellest rahast 65 euro kui süüteoga saadud vara konfiskeerimist s.o M.M. kolmel korral müüdud (hindadega 20+20+25 eurot) kanepi eest saadud raha. Kohus peab problemaatiliseks praktikat, kus menetluse käigus äravõetud sularaha hoitakse menetleja juures või ka PPA tagatiskontol ilma selle arestimise küsimust lahendamata. Menetleja 1.12.2021 määruse sisust nähtuvalt on peetud A.Vennelt äravõetud sularaha lihtsalt asitõendiks

§ 125

lg 1 mõistes.

§ 125

lg 1 kohaselt asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kuidas A.Venne raha täpselt asitõendiks on, seda määrusest ei selgu. Prokuröri kohtumenetluses esitatud taotlusest järeldub, et A.Venne raha on vähemalt osaliselt peetud süüteoga saadud varaks. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks on ette nähtud menetluskord (arestimise näol), mida käesoleval juhul pole järgitud. A.Venne ütluste kohaselt on temalt äravõetud sularaha näol tegemist erinevate tööde tegemise tulemusena teenituga, mis oli mõeldud XXX. Raha ei olnud saadud narkootiliste ainetega tegelemisest. Nagu kohus eespool tuvastas, tegeles A.Venne 2021 aasta septembrisoktoobris kanepi edasiandmisega tasu eest teistele isikutele. Kuigi T.R. jäi A.Vennel raha tegelikult saamata, on tunnistaja M.M. ja A.Venne ütlustega tõendatud, et M.M. A.Vennele kanepi eest ka maksis. Asjaolu valguses, et ajaline vahe M.M. kanepi müümise ( oktoober 2021 ) ja A.Venne kahtlustatavana kinnipidamise vahel (24.11.2021) pole väga pikk, on eluliselt usutav, et A.Vennelt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud rahasumma hulgas võis olla ka veel kanepi müügist saadud raha. Kohus on lugenud tõendatuks, et M.M. müüs A.Venne kanepit kahel korral. Tunnistaja M.M. ütluste kohaselt võis üks doos maksta 20 või 25 eurot. Süüdistatava A.Venne kinnitusel müüs ta M.M. kanepit hinnaga 20 eurot. Kuna tunnistaja kinnitas, et ta täpselt 20

(25)doosi hinda ei mäleta, pole tunnistaja ütlustega A.Venne väide ( et 1 doosi hind oli 20 eurot) ümber lükatud. Süüdistatava A.Venne ja tunnistaja M.M. ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et M.M. müüdud kanepi eest sai A.Venne 40 eurot. Varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda üldjuhul nn netopõhimõttest ja arvata tulust maha kulu, mida toimepanija kuriteokoosseisus nimetatud kasu saamiseks vältimatult kandma peab. KarS § 184 lg 21 kontekstis on Riigikohus selgitanud, et üldjuhul ja esmajoones tähendab öeldu seda, et narkootilise või psühhotroopse aine (potentsiaalsest) müügihinnast tuleb maha arvata selle ostuhind, kui viimase kohta on usutavaid andmeid. Kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 järgi üldjuhul keelatud, ei saa sellest teha järeldust, nagu oleksid need ained majanduslikult väärtusetud ja et neid saaks (ebaseaduslikult) hankida tasu maksmata, s.t omandamisega seotud kulutusi tegemata (RKKKo 1-18-2232 p 63). Samas on ka selgitatud, kui süüdistatav või tema kaitsja taotlevad saadud kasust aine ostuhinna mahaarvamist, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama ka tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama. Vastasel korral on võimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga (RKKKo 1-18-2232 punktid 65-66). Süüdistatava A.Venne kinnitusel omandas ta M.M. edasimüüdud kanepi sama hinnaga nagu ise müüs s.o 20 eurot doos ning varalise kasu teenimise eesmärki tal üldse polnud. Kui tegemist oleks tõesti ühekordse aine vahendamisega, võiks selline omakasupüüdmatu käitumine olla ehk isegi eluliselt usutav. Nagu kogus eespool tuvastas, on A.Venne kanepit käidelnud suures koguses ning on seda edasi andnud korduvalt ja erinevatele isikutele. Sellise tegevuse valguses ei ole eriti veenev süüdistatava A.Venne väide varalise kasu teenimise eesmärgi puudumisest. Kohus ei pea usutavaks, et A.Venne omandas edasimüüdud kanepi sama hinnaga, mis ta müügist sai. A.Venne pole avaldanud, kelle käest ta kanepi sai ega esitanud tõendeid aine soetamisväärtuse kohta. Seetõttu kohus leiab, et KarS § 831 lg 1 alusel võib temalt konfiskeerida kogu M.M. kanepi eest saadud rahasumma s.o 40 eurot. Ülejäänud A.Venne kahtlustatavana kinnipidamisel temalt äravõetud raha s.o 805 eurot tuleb A.Vennele tagastada. Süüdistatav A.Venne kohtuistungil kinnitas, et tagastatava summa võib kanda M.-L. M. pangakontole. Otsuse põhjendused menetluskulude ja asitõendite osas, muud otsustused

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteo puhul on 2,5 kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 9.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2022 töötasu alamäär kuus on 654 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 2,5 x 654, s.o 1635 eurot.

§ 175lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisikulud.

Kohtueelse menetluse käigus määratud narkootilise aine ekspertiisi (X.X. poolt üleantud pitsides leiduva aine ekspertiis) kulu on 168 eurot ( õiend – II kd tl 61) ja 504 eurot (A.Venne elukohast läbiotsimise käigus leitud ainete ekspertiis - õiend II kd tl 39). Kohtueelse menetluse käigus määratud DNA ekspertiisi kulu on 969 eurot ( A.Venne elukoha läbiotsimise käigus leitud erinevaid aineid sisaldanud kilekottidelt võetud proovide DNA-ekspertiis – õiend II kd tl 47) ning 342 eurot ( tõepärasussuhte arvutamine - õiend II kd tl 52). 21

(25)Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12, p 6.1). Kohtu arvates on kohtueelse menetluse käigus DNA ja narkootilise aine ekspertiisid määratud tõendamisvajadusest tingituna ja nende tulemus on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele. Seega on ekspertiisikulude süüdistatavalt/süüdistatavatelt väljamõistmise eeldused täidetud. Kuna X.X. poolt üleantud pitsides leiduva aine ekspertiis puudutab A.Vennele esitatud vägistamise süüdistust, tuleb see kulu 168 eurot välja mõista A.Vennelt.

§ 180

lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. A.Venne elukohast läbiotsimise käigus leitud ainete ekspertiisi kulu 504 eurot ja DNA ekspertiiside kulu 1311 eurot (969 eurot+342 eurot) peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt A.Vennelt ja K.Pärnametsalt võrdsetes osades s.o kummaltki 907,50 eurot. Kohtumenetluses määratud sõrmejäljeekspertiisi kulu on 663 eurot ( õiend II kd tl 101) ja DNA ekspertiisi kulu 741 eurot ( õiend – II kd tl 97). Kuna need ekspertiisid on tehtud seoses A.Vennele vägistamises esitatud süüdistusega, tuleb ekspertiiside tegemisega seonduvad kulud välja mõista A.Vennelt. Kuigi sõrmejäljeekspertiisi tulemus A.Venne kokkupuudet asitõendiks olevate pitsidega ei tõendanud, ei välista see ekspertiisiga seotud kulu A.Venne kanda jätmist, sest ekspertiis oli määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on A.Venne kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 666,84 eurot (II kd tl 109-123) ja kohtumenetluse käigus kokku 421,20 eurot ( I kd tl 30-31). Seega A.Venne riigi õigusabi tasu ja kulu kokku on 1088,04 eurot. Kohtueelse menetluse käigus on K.Pärnametsa kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 290,40 eurot (II tl 124-129 ) ja kohtumenetluse käigus 1545,60 eurot. Seega K.Pärnametsa riigi õigusabi tasu ja kulud kokku on 1836 eurot.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. A.Venne kaitsja menetluskulude nimekirja ja selle lisatud arvete kohaselt on tema lepinguliste kaitsjate tasud ja kulud kokku 14 689,20 eurot.

§ 175lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistaja J.H.

kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulu (sõidukulu) 58,81 eurot. Kuna J.H. ülekuulamine toimus seoses A.Vennele vägistamises esitatud süüdistusega, tuleb see kulu välja mõista A.Vennelt.

§ 180

lg 1 alusel mõistab kohus menetluskuludena süüdistatavalt A.Vennelt välja kokku 5261,35 eurot ( sh sundraha 1635 eurot, ekspertiiside kulud 2479,50 eurot, tunnistaja kohtumenetlusest osavõtmise kulu 58,81 eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 1088,04 eurot). 22

(25)Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, tuleb valitud kaitsja tasu ja kulu 14 689,20 eurot jätta A.Venne enda kanda. Kuna kohus jätab need süüdistatava enda kanda, ei pea kohus vajalikuks hinnata nende mõistlikust. Arvestades asjaolu, et menetluskulud on suured, vangistuses viibides on süüdistataval raskendatud nende tasumine, peab kohus põhjendatuks süüdistatava A.Venne taotlusel ja

§ 180

lg 3 alusel määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi pikema aja jooksul.

§ 180

lg 1 alusel mõistab kohus menetluskuludena süüdistatavalt K.Pärnametsalt välja kokku 4378,50 eurot ( sh sundraha 1635 eurot, ekspertiiside kulu 907,50 eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 1836 eurot). Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist pole K.Pärnamets taotlenud. Süüdistatav A.Venne on oma kaitsja vahendusel kohtule 7.06.2022 esitanud taotluse SKHS § 11 lg 4 alusel vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (II kd tl 143144). Kuna kohus A.Vennet õigeks ei mõista ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis puudub alus hüvitada ka vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Seega tuleb süüdistatava taotlus jätta rahuldamata. Asjas on asitõenditeks kohtueelse menetluse käigus kannatanu X.X. poolt menetlejale üle antud kaks pitsi. Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et pitside tagastamist ta ei soovi ning need võib hävitada. Kannatanu avaldatu valguses võib asuda seisukohale, et pitside näol on tegemist väärtusetu varaga, mille võib

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Peale selle on asitõendiks A.Venne kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon Samsung Galaxy A50. A.Venne soovil ja

§ 126lg 3 p 2 alusel tuleb mobiiltelefon tagastada A.Vennele.

A.Venne elukoha läbiotsimise käigus 24.11.2021 on leitud ja äravõetud kaal. A.Venne kohtuistungil kinnitas, et kaal talle ei kuulu ja on K.Pärnametsa oma. Kaalu endale kuulumist pole kahtlustatavana antud ütlustes kinnitanud ka K.Pärnamets. Kuigi oma viimases sõnas K.Pärnamets vihjas, et kaal võib olla tema oma, pole selle tagastamist ta taotlenud. Kuna kaalu tagastamist keegi ei soovi, võib eelduslikuks seda pidada väärtusetuks esemeks, mille võib

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

EKEI-is on hoiul A.Venne elukoha läbiotsimisel 24.11.2021 leitud ja äravõetud narkootiline aine (rohelist taimepuru ehk peenestatud kanep THC sisaldusega 0,35% ja massiga 0,94 grammi; rohelised taimeosad ehk kanepiõisikud THC sisaldusega 15% ja massiga 1,88 grammi; rohelised taimeosad ehk kanepiõisikud THC sisaldusega 16% ja massiga kokku 14,25 grammi; rohelised taimeosad ehk kanepiõisikuid THC sisaldusega 16% ja massiga kokku 96,21 grammi). Tegemist on süüteo vahetuks objektiks oleva ainega, mille konfiskeerimine

§-st 191 tulenevalt on kohustuslik. Samas pole tuvastatud selle aine omanikku, kuna A.Vennet ja K.Pärnametsa süüdistatakse pelgalt narkootilise aine valdamises. Nii KarS § 83 lg 2 kui lg 4 reguleerivad aine või eseme konfiskeerimist, mille omanik on teada. Kuna see eeldus pole antud juhul täidetud, puudub alus konfiskeerimisotsuse tegemiseks. Õigusalases kirjanduses on asutud seisukohale, et sellisel juhul võib kohaldada

§ 126lg 2, 3 või 5 sätteid (Karistusseadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2021, lk 353 p 22.3). Kohus jätab EKEI-is hoiul oleva kanepi

§ 126lg 3 p 1 ja NPALS § 7 lg 3 alusel EKEI valdusse. 23

(25)Peale selle on EKEI-is on hoiul A.Venne elukoha läbiotsimisel 24.11.2021 leitud ja äravõetud narkootiline aine amfetamiin (valge pulber massiga 0,26g, mis sisaldas 14% amfetamiinsulfaati, seega sisaldus pulbris 0,027g amfetamiini). A.Venne väitel kuulub amfetamiin temale. Kuna A.Vennel sellise narkootilise aine omamiseks luba puudub, kuulub see temalt KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerimisele. Aine võib samuti

§ 126lg 3 p 1 ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEI valdusse.

Ekspertiisiaktiga nr 21E-AN1715 on politseile tagastatud narkootiline aine ( pakendis nr 2 olnud kanep 0,91g THC sisaldusega 0,13%) ja pakendid võib väärtusetu varana

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada.

§ 313

lg 1 p 101kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanu X.X. on taotlenud võimalust arvamuse andmiseks A.Venne vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta ning enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb kannatanu taotlused

§ 313lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida.

Kohus leiab, et otsuse jõustumisel tuleb piirata selle avalikustamist

§ 4081lg 3 alusel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 kohaselt on andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliiki isikuandmed, mille töötlemine, sh edastamine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine õiguskaitseasutuse poolt on lubatud IKS § 20 lg-s 1 sätestatud juhtudel. IKS § 20 lg 1 kohaselt eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud ainult siis, kui see on rangelt vajalik, ning üksnes järgmistel juhtudel: 1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis; 2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks või 3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt avalikustanud. Eluliste huvide kaitse legaaldefinitsiooni IKS ei sisalda. Seda ei ole määratletud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklite 4 ja 9 lg 1 terminite loetelus. Samas on viidatud määruse preambula punktis 112 muu isiku eluliste huvidena toodud füüsiline puutumatus ja elu kaitse. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatav A.Venne toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. Seega sisaldab otsus andmeid isikute seksuaalelu kohta. Kohtu hinnangul ei esine asjas kaalukat teiste isikute elulist huvi, mis õigustaks kohtuotsuse täielikku avalikustamist. Ka tuleb otsuse avalikustamisel igal juhul vältida olukorda, kus käesolevas asjas kannatanuks olev isik on tulevikus otsuses kirjeldatud asjaolude või andmete pinnalt vähimalgi moel tuvastatav. Kuigi kannatanute ja tunnistajate nimed

§-st 4081 lg 2 kohaselt asendatakse avalikustatud kohtulahendis initsiaalide või tähemärgiga, peab kohus just kannatanu X.X. kaitsmist silmas pidades põhjendatuks piirata otsuse avalikustamist.

§-s 4081 lg 3 lubab avalikustamisel piirduda ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiivosa avalikustamisega. Käesolev otsus sisaldab ka narkootilise aine suures koguses käitlemise süüdistust ning selles osas otsuse avalikustamise piiramiseks alus puudub. Seetõttu ei saa käesoleval juhul piirduda üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa avalikustamisega. Kohus peab põhjendatuks avalikustada lisaks kohtuotsuse sissejuhatusele ja resolutiivosale ka otsuse põhiosa, välja arvatud vägistamise süüdistust puudutavas osas. 24

(25)/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg Rahvakohtunik Arno Vares Rahvakohtunik Raili Mõttus 25
(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.