← Eesti

2-20-16239/15

Obsah (10)§ 438§ 231§ 367§ 238§ 442§ 162§ 174§ 143§ 161§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-16239 Tsiviilasi Eesti E

) §-ga 405. Juhindudes § 444 lg-test 1 ja 2 esitab kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatult. 10.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 11. Pooled tõid esile järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 15.04.2004 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 17550350 (tlk 5–5 pöördel); − võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid teostasid 13.11.2017 ja kostja korteris 23.11.2017 kontrolli, mille tulemused fikseeriti aktis (tlk 9), mida kostja poolt ei allkirjastatud; − elektriarvesti peakaitsmega 3 × 25A asub kostja korteris (tlk 10; 15), kus lisaks trepikojas asuvale kostja kaitselülitile (tlk 14) asub täiendav kaitselüliti 3 × 16A, mille lülitushoova plommis võrguettevõtja väljalülitatud asendis; − kostja esindaja (poeg) ei lubanud kaitselüliti taga oleva kaabli teekonda korteris läbi vaadata; − kostjale kuuluva korteri nr xx elektrienergiaga varustamine toimub läbi keldris asuvas kilbiruumis asuva kaitselüliti, mis on markeeritud numbriga „74“ (tlk 100–101); − võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistide ampertangidega teostatud mõõtmised näitasid kostjale kuuluva korteri nr xx kaitselüliti alt mõõdetuid koormuseid L1: 0A; L2: 6,24A; L3: 10,37A (tlk 7; 75) samal ajal, kui kostja elektriarvesti kõigi kolme faasi koormused olid L1: 0A; L2: 0A; L3: 0A; − kostja korteris on keskkütte asemel elektriküte (korteris ei ole keskkütte radiaatoreid); − 2017. a lõpus (s.o pärast kaitselüliti plommimist) kasvas kostja elektritarbimine võrreldes eelmiste aastate tarbimisega kordades (tlk 16); 4

(7)2-20-16239 − võrguettevõtja esitas kostjale 31.03.2018 arve nr 425167571662 summas 1347,63 eurot maksetähtajaga 19.04.2018, mida kostja ei ole tasunud (tlk 18–18 pöördel); − võrguettevõtja on nõuded kostja vastu loovutanud hagejale (tlk 19–20).
  1. Hageja põhinõude õigusliku aluse moodustavad VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg-d 1 ja
  3. ELTS § 68 lg 1 p 4 järgi on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. 13.
  4. Kohtu hinnangul omab käesolevas vaidluses tähtsust asjaolu, et võrguettevõtja tuvastas erinevuse arvesti poolt mõõdetava ning korterisse tegelikult sisenenud koormuse vahel (vrd nt TlnRnKo 17.11.2020, 2-19-10666, p 7.1). Kohus tuvastab võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistide poolt 13.11.2017 teostatud mõõtmiste alusel (tlk 7; 75; 9), et kostjal oli võimalik tarbida elektrienergiat ning kasutada võrguteenust selliselt, et kostja korteris asuv mõõtearvesti ei lugenud elektrienergia tarbimist, mis vastab ELTS § 68 lg 1 p 4 tunnustele. 13.
  5. Edukad ei ole kostja vastuväited seoses 23.11.2017 aktil kostja allkirja puudumisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (kord) näeb ette, et elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul (korra § 2 lg 1), kuid kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul (korra § 2 lg 2). Vaidlustamata asjaoludel viibis kostja esindaja (korteris elav poeg) akti koostamise juures, kuid seda ei allkirjastanud. Akt (tlk 9) on koostatud tunnistaja juuresolekul ja vastab seega korra § 2 nõuetele. 13.
  6. Hagi rahuldamist ei välista see, et hageja pole tuvastanud konkreetse mõõtmata ahela olemasolu, tingituna seejuures kostja vastuseisust kaabli teekonna läbivaatamisele. Tõendamata on kostja väited, nagu ei saanuks kostja korteris asuva vahekaitselüliti kaudu elektrienergiat arvestit läbimata tarbida. Väite tõendamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks oleks kostjal olnud mh võimalik lubada teostada mõõtmata ahela väljaselgitamist. 23.11.2017 kontrolli käigus oli kostja korteris asuv elektriarvesti töökorras ja näitas õiget näitu (tlk 11–13). Vaatamata ampertangide väidetavale madalale täpsusele on äärmiselt ebatõenäoline ja tõendamata, et mõõtmise tulemus erineks tegelikust sedavõrd olulisel määral (6,24A vs 0A ja 10,37A vs 0A), mis annaks alust väitele, et elektrienergia tarbimist mõõtmise hetkel üleüldse ei toimunud. Tõendamist ei leidnud kostja väited elektriarvesti võimalikust rikkest või sellest, et elektrienergiat tarbinuks korteri nr xx kaitselüliti alt keegi kolmas. Sellist järeldust ei võimalda teha ka kostja esitatud tehtud fotod (tlk 53–55) Xxxx xx kortermaja üldkasutatavates ruumides asuvatest elektripaigaldistest. 13.
  7. 05.12.2023 vaatlusega (tlk 100–101) leidis tõendamist, et kostjale kuuluva korteri elektrienergiaga varustamine toimub läbi kilbiruumis asuva kaitselüliti markeeringuga „74“, mille alt teostasid võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid 13.11.2017 mõõtmised (tlk 7; 75; 67; 76). 5
(7)2-20-16239 13.
  1. Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikust kasutamisest annab kaudselt tunnistust seegi, et pärast kostja korteris asuva vahekaitselüliti plommimist võrguettevõtja poolt suurenes kostja mõõdetud elektritarbimine kordades. Ehkki kostja väitel suurenes tarbimine seoses sellega, et korterisse asus
  2. aastal koos perega elama kostja poeg, nähtub tarbimisandmetest (tlk 16), et tarbimine tõusis märkimisväärselt alles novembris 2017 – s.o mõõtejärelevalve tegemise kuul, mil plommi kostja kaitselüliti – ning jätkus pärast seda.
  3. Asja lahendamist ei mõjuta see, et arve nr 425167571662 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest esitati kostjale 31.03.2018, s.o ligikaudu 4 kuud pärast mõõtmiste ja kontrolli teostamist. Hageja väitel teostas ta sel perioodil kostja elektrienergia tarbimise analüüsi otsustamaks, kas esitada kostja vastu ELTS-st tulenev nõue. Kohtul ei ole alust selles kahelda, samuti ei välista nõude esitamine ca 4 kuud pärast rikkumise tuvastamist kuidagi nõude rahuldamist.
  4. ELTS § 68 lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. ELTS § 68 lg 3 sätestab, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 15.
  5. Hageja on määranud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (kord) §-dest 4 ja
  6. Hageja esitatud elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioonist (tlk 17) nähtub, et tasumisele kuuluvaks ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguseks on korrast lähtudes 10 658 kWh maksumusega 1347,64 eurot (käibemaksuga). Arvutuste aluseks on periood 23.11.2016– 23.11.2017, millest viimane on väidetava rikkumise avastamise kuupäev. Kostja ei ole hageja arvestusele vastuväiteid esitanud, mistõttu saab kohus sellest lähtuda.
  7. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumus 1347,63 eurot. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367

. Sellele nõudele ega hageja viivisearvestusele ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud. Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue. 17. Hageja arvutas välja viivise kuni 04.11.2020 summas 274,45 eurot. Juhindudes

§ 367

teisest lausest arvutab kohus välja viivise alates 05.11.2020 kuni otsuse tegemiseni. Kokku on kuni otsuse tegemiseni muutunud sissenõutavaks viivis summas 664,99 eurot (1717 päeva viivisemääraga 8% aastas, 181 päeva viivisemääraga 10,5% aastas, 184 päeva viivisemääraga 12% aastas ja 14 päeva viivisemääraga 12,5% aastas arvutatuna põhisummalt 1347,63 eurot), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. 18.

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata järgmised poolte esitatud tõendid, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: − foto keldris asuvast kilbiruumist (tlk 6); − Xxxx xx-xx elektrivarustuse projekt (1997. a) (tlk 36–38 pöördel); − fotod võrguettevõtja 05.10.2023 kontrolli tulemustest (tlk 77–78). 6

(7)2-20-16239 19. Juhindudes

§ 442

lg-st 10 ja

§-s 2 sätestatud eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. 21. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot. 22. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 88,60 euro osas.

§ 143

p 3 kohaselt on iseenesest asja läbivaatamise kuludeks mh vaatluse kulud, sh sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud. Samas ei ole hageja vaatamata kohtu nõudmisele selleks määratud tähtajaks selgitanud, kas ja millisel alusel on ta kohustatud kulud (mis tulenevad Elektrilevi OÜ volitatud partneri hinnakirjast) neid kandnud isikule hüvitama. Menetlusväline isik Elektrilevi OÜ ei ole nõudnud kulude hüvitamist vahetult talle ka

§ 161sätestatud korras.

23. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.