4-23-3144 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3144 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Aleksandr Dubrovski kaebus kohtuv

§ 223lg 2 järgi määratud lisakaristuse osas.

3. Muus osas – Aleksandr Dubrovskile

§ 223

lg 1 alusel määratud rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja ekspertiisi tegemisega seotud kulude hüvitamine summas 84 eurot – jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1. Rahatrahv ning menetluskulud tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi käesoleva otsuse p-des 2 määratud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühikut s.o 460 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks.

1. Vastavalt väärteootsuses sisalduvale teokirjeldusele seisnes menetlusaluse isiku süütegu selles, et ta, juhtides 23.05.2023 kella 07:45 ajal Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus Tallinn-Saku-Laagri tee
2. km mootorsõidukit, sõitis anna teed lm 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju CCC Eesti filiaalile ja Ale ning tervisekahjustused B'ile. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 17

lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 223lg 1 sätestatud väärteo.

3. Menetlusalune isik esitas 28.09.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas 2301,23,000606 tehtud otsus määratud lisakaristuse osas ning teha uus otsus, millega jätta

§ 223lg 2 lisakaristusena ettenähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine A.

Dubrovski suhtes kohaldamata. 4. Kaebuse kohaselt A. Dubrovski tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist, kahetseb seda ja ei vaidlusta enda süüdi tunnistamist

223 lg 1 järgi. Samuti ei vaidlusta ta kohtuvälise menetleja otsust mõistetud põhikaristuse osas.

1. Menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja 13.09.2023.a. otsuse ja palub selle tühistada lisakaristuse mõistmise osas. Seda alljärgnevatel põhjendustel: 5.
2. Lisakaristuse mõistmise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Praktikas kohaldatakse lisakaristust eelkõige juhul, kui põhikaristuse kohaldamisel üksikuna 2 ei oleks täidetud kõik karistuse mõistmise eesmärgid. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine eelkõige juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Menetlusalune isik leiab, et ta ei ole liiklusele ohtlik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine ei suurenda temast kui liikluses osalevast sõidukijuhist lähtuvat liiklusohtu. 5.
3. Et menetlusaluse isiku liikluses osalemisega ei kaasne kaasliiklejatele äratuntavat ja reaalset ohtu, tuleneb eelkõige asjaolust, et tal ei ole ühtegi kehtivat karistust, sealhulgas ja eriti, karistust liiklusnõuete rikkumise eest. Seda tõendab karistusregistri andmete väljatrükk. 5.
4. Menetlusalune isik osaleb liikluses igapäevaselt: ta kasutab mootorsõidukit tööl käimiseks, teekond xxx külast tööle Tallinna on 40 kilomeetrit ehk ainuüksi tööl käimiseks sõidab menetlusalune isik päevas 80 kilomeetrit. Sellele lisandub igapäevane sõit xxx ehitusobjektidele üle Eesti. Menetlusalune isik osaleb juhina liikluses nii palju, et kui talle oleks omane liiklusnõuete rikkumine, oleks tal enamad kehtivad karistused liiklusnõuete rikkumise eest. Ülal öeldu lubab järeldada, et isik ei ole hoolimata menetluse esemeks olevast väärteost ohtlik. Tööandja QQQ OÜ juhataja on iseloomustanud A. Dubrovskit kui töökat ja kohusetundlikku töötajat, kelle peale on alati saanud loota. Ka iseloomustus annab infot, et menetlusalune isik on korralik ja ei ole ohtlik. 5.
5. Menetlusalune isik ei rikkunud tee andmise kohustust ega põhjustanud liiklusõnnetust tahtlikult. Hoolimata väärteootsuses esitatud etteheidetest, et ta ei andnud teed peateel liikuvale sõidukile ja sõitis sellele ette, menetlusalune isik andis tegelikult peateel liikuvatele sõidukitele teed ja ei soovinud kellelegi ette sõita. Et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk seisis peateel liiklejatele tee andmiseks tee ääres, on kinnitanud ka teise õnnetuses osalenud sõiduki juht, tervisekahjustuse saanud B. Ülal öeldu lubab järeldada, et A. Dubrovski rikkus tee andmise kohustust ja põhjustas sellega varalise kahju ja tervisekahjuga liiklusõnnetuse ettevaatamatusest kergemeelsuse tõttu KarS 18 lg 3 tunnustel – ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda tähelepanelikuma suhtumise korral ette nägema. Kergemeelsus on kergeim subjektiivse süü vorm ja kergemeelsusest väärteo toime pannud isikud ei vääri nii karmi karistust, kui tahtlikult liiklusnõudeid rikkuvad isikud. 5.
6. Juhtimisõiguse äravõtmine põhjustab A. Dubrovskile ning ta perele ülemääraseid kannatusi. A. Dubrovski elab xxx vallas xxx külas. Ta töökoht asub Tallinnas xxx teel ja tema teekond tööle on 40 km. Ta vajab tööl käimiseks mootorsõiduki juhtimisõigust. Nähtuvalt tööandja tõendist töötab menetlusalune isik xxx xxx juhina, tema käsutuses on töösõiduk koos tööriistapargiga ning ilma temata ei saaks ka ülejäänud brigaad oma töökohustusi täita. A. Dubrovskil on juhtimisõiguse olemasolu vaja nii tööl käimiseks, kui ka töö tegemiseks. Juhtimisõiguse kaotus tingib menetlusalusel isikul töö kaotuse, mille tulemusena jääks ülalpidamiseta nii tema kui ta pere. A. Dubrovskil on ülalpeetav – 8-aastane laps Z. Laps elab menetlusaluse isikuga ühes peres ja isa sõidutab lapse igal koolipäeval kodunt xxx külast yyy kooli. Juhtimisõiguse äravõtmine tekitab probleeme lapsel koolikohustuse täitmisega. 5.
7. Ülaltoodud põhjendustel taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja 13.09.2023.a. otsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega jäetakse lisakaristus ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kohaldamata. 3
8. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja teiste väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kuivõrd menetlusalune isik ei vaidlusta oma kaebuses talle etteheidetava rikkumise toimepanemist vaid palub ainult karistuse kergendamist, siis keskendub kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas sellele, kas menetlusalusele isikule määratud karistus on mõistlikus suuruses. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja menetluse käigus kogutud materjalidega asub seisukohale, et karistuse kergendamine ei ole põhjendatud. Liiklusõnnetuse põhjustamine on oma olemuselt väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse otsesse ohtu mitte ainult vara vaid ka inimeste ehi ja tervis.
9. Käesolevas asjas sai lisaks varalise kahjule liiklusõnnetuse tagajärjel tugevad tervisekahjustused liiklusõnnetuse teine osapool, sõiduautot Škoda juhtinud B. Tema elukvaliteet on väga tugevalt vähenenud tänu sellele, et A. Dubrovski oli liikluses hoolimatu ja tähelepanematu. Seetõttu ei ole liiklusõnnetuse põhjustamine mitte mingil juhul käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Pigem vastupidi, sest liiklusõnnetused on meedia väga suures huviorbiidis. Tulenevalt eeltoodust peab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastama toimepandud teo raskusele ja peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat, kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma ning ei tohigi olla kerge kanda.
10. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust, süü tunnistamist, avaldatud kahetsust, kuid ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalase rikkumise toimepanemise eest.
11. Kohtuväline menetleja hinnangul ei ole ainult rahatrahvi määramine käesolevas asjas piisav ja teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks on A. Dubrovski täiesti õigesti ajutiselt liiklusest kõrvaldatud. Määratud karistus on seega proportsionaalne, kaitseb teisi liiklejaid, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Seega kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 13.09.2023 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine ja kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, tutvunud A. Dubrovski ja tema esindaja poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks.
13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetav tegu.
14. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette, et juhtides 23.05.2023 kella 07:45 ajal Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus Tallinn-Saku-Laagri tee
15. km mootorsõidukit, sõitis A. Dubrovski anna teed liiklusmärgi nr 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas menetlusalune isik varalise kahju CCC Eesti filiaalile ja Ale ning tervisekahjustused Bile. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 17

lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 223lg 1sätestatud väärteo.

4 13. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. 14.

§ 17

lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

1. Tunnistaja B 05.06.2023 antud ütlustest nähtub, et 23.05.2023 kella 07:51 ajal sõitis ta Tallinna poolt Sakku. Kiirus enne avariid oli 60-70 km/h ja turvavöö oli kinnitatud. Eemalt tulles märkas paremal kõrvalteel valget kaubikut seismas ja oli veendunud, et ta annab peateel liikujatele teed ja ristmik on ületamiseks vaba. Kuigi tal oli peatee, on ta harjunud eriliselt just sellel ristmikul kõrvalteelt peateele sõitjaid jälgima. Ristmikule lähenedes oli ta veendunud arvestades, et kaubik seisab, et ristmikule liikumine turvaline. Ristmikul mööda peatee suunda otse liikudes tundis suurt lööki, mis tema autot tabas. Paremalt kõrvalteelt oli ootamatult liikuma hakanud kaubik samal ajal, kui ta oli jõudnud ristmikule ning rammis tema auto vasakut külge. Tunnistaja tajus, et tabas alguses liiklusmärki ja pärast laternaposti. Ta suutis ise autost väljuda ja istus äärekivile. Tema juurde tulid koheselt mõned inimesed. Kutsuti ka kiirabi. Peale haiglaravi peab 6-8 nädalat taastuma, kuna tal tuvastati selja lülisamba ühe lüli murd. Tunnistaja vajab püsivat medikamentide ravi ja peab täitma pikka aega arsti ettekirjutusi. Samuti on tekkinud avarii järgselt kõrvalnähud (peapööritused, peavalu jm), mis vajavad täiendavalt taastusravi ning erirežiimil olemist.
2. A. Dubrovski on 23.05.2023 andnud ütlused, et seisis ristmikul ning tahtis sooritada vasakpööret. Liiklus oli väga tihe ning tema oli autode rivis. Paremalt poolt tuli auto, tahtis sooritada vasakut pööret, ta pidurdas enne ristmikku ning A. Dubrovski arvas, et ta laseb meelega ta mööda. A. Dubrovski lehvitas talle, n.ö tänades ja hakkas sooritama vasakpööret ja siis ootamatult tuli Škoda, keda ta üldse ei märganud, sest 1 sekund enne oli tee vasakult poolt täitsa vaba. A. Dubrovski arvab, et ta ei märganud autot laia aknaraami pärast ja võibolla tuli ta Alexela tanklast välja. Koheselt A. Dubrovski ka pidurdas. Ta kahetseb, et ei märganud teist liiklejat. Ta helistas ise
3. 24.08.2023 menetlusaluse isiku ülekuulamisel jäi A. Dubrovski 23.05.2023 antud selgitust juurde.
4. Kohtule esitatud 23.05.2023 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt osalesid liiklusõnnetuses sõiduauto Peugeot Boxer reg nr XXXXXX (omanik: CCC EESTI filiaal) juht A. Dubrovski ja sõiduauto Škoda Rapid reg nr YYYYYY (omanik A,) - juht B. Esialgsetel andmetel sõitis sõiduauto Peugeot Saku alevikust Männiku suunas kui Päästekeskuse tee 2 juures põrkas kokku sõiduautoga mis liikus Tallinn-Saku-Laagri teel nr 11340 Saku suunas. Škoda liikus Peugeoti sõiduauto suhtes vasakult paremale. Peugeoti juht omab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sündmuskohalt toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse sõiduauto Škoda juht B, kus tema vigastused on selgitamisel. Tehiolud: sõidutee kuiv, püsikate, väljas valge aeg, ilmastik selge, sõidutee sirge, suurim lubatud kiirus antud sündmuskohal on 70km/h.
5. 07.08.2023 teostatud ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0175 nähtub, et Bil sedastati 23.05.2023 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas liiklusavarii järgselt IV nimmelüli lülikeha vähese nihkega kompressioonmurd (Al-tüübi murd) ning nahaalune verevalum parema silma piirkonnas. Tervisekahjustused võivad olla tekitatud ühemomentselt tömbi vägivalla toimel 5 ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja viisil - s.o 23.05.2023 liiklusõnnetuse käigus autosalongis. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tervisekahjustuste paranemise kestus ei ületa nelja kuud.
6. Vaidlust ei ole asjaolus, et A. Dubrovski sõitis anna teed liiklusmärgi 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas menetlusalune isik varalise kahju CCC Eesti filiaalile ja Ale ning tervisekahjustused Bile. A. Dubrovski tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist, kahetseb seda ja ei vaidlusta enda süüditunnistamist

223 lg 1 järgi. 20. Vastavalt

§ 223

lg 1 on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 17

lg 1 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 223lg 1 tunnustele vastava väärteo.

1. Vaidlus seisneb süü osas, mis puudutab karistuse määramist ning täpsemalt lisakaristuse määramist.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. A. Dubrovskile määrati

§ 223lg 1 alusel rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o.

460 eurot. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust, süü tunnistamist, avaldatud kahetsust, kuid ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. Kaebaja esindaja vastupidiselt on viidanud, et A. Dubrovskil ei ole ühtegi kehtivat karistust sealhulgas ja eriti, karistust liiklusnõuete rikkumise eest. Seda tõendab karistusregistri andmete väljatrükk, mille esitas ka kohtule. Kaebajale on arusaamatu kohtuvälise menetleja otsuses esinev viide isiku varasematele kehtivatele karistustele (isikut on ka varem karistatud liiklusreeglite nõuete rikkumise eest kuid see ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt käituma). 23. Kohus selgitab, et vastavalt Karistusregistri seaduse § 15 lg 1 järgi on igaühel on õigus saada registrist andmeid enda ja juriidilise isiku kohta. Sama seaduse § 18 lg 3 kohaselt registri väljavõttes füüsilise isiku kohta ei märgita andmeid väärteo eest mõistetud karistuse kohta, kui isikule on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50 trahviühiku, välja arvatud juhul, kui füüsiline isik on korduvalt toime pannud väärteo või kui lisaks rahatrahvile on isikule mõistetud lisakaristus. A. Dubrovski nimelt on esitanud päringu tema esindaja Peep Rajavere ning kuna A. Dubrovskit on varsemalt karistatud 15.04.2023 väärteoasjas 257023000467

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku suuruses summas, s.o.

160 eurot. Seetõttu esindaja poolt esitatud karistusregistri väljavõttes varasem karistatus ei nähtu. Kohus kontrollis kohtuvälise menetleja poolt esitatud karistusregistri väljavõtet ning seisuga 13.09.2023 kui ka 21.01.2024 on A. Dubrovskil üks kehtiv väärteokaristus. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Kuigi 15.04.2023 määratud rahatrahv on karistusregistri andmetel täidetud 02.05.2023, ei ole karistus veel kutsunud. Seega on kohtuväline menetleja süü suuruse arvestamisel õigesti hinnanud varasemat karistust. 6 24. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest tegutsedes vähemalt hooletuse vormis. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse seadusandja poolt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 223

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. A. Dubrovski on tunnistanud liiklusõnnetuse põhjustamist ja seda kahetsenud. Samuti nähtub osapoolte ütlustest, et A. Dubrovski oli tee andmiseks peatunud ning sõitma hakkamiseks pidi tal olema mistahes põhjusel tekkinud ebaõige veendumus, et vasakult ei lähene sõidukit, kellele peaks teed andma. On kahetsusväärne, et liiklusõnnetus lõppes sedavõrd ränkade tagajärjega, et üks osapool sai vigastada, kuid vaatamata sellele on ka kohtuväline menetleja ise hinnanud A. Dubrovski süü keskmiselt väiksemaks. Samuti A. Dubrovski oli ka isik, kes koheselt teavitas häirekeskust tagamaks tunnistajale abi saabumise. Nagu selgitas ka tunnistaja, saabus kiirabi loetud minutitega. Seega loeb kohus A. Dubrovski kahetsuse siiraks ja asub seisukohale, et karistusena määratud rahatrahv on proportsionaalne toimepandud teoga. 25. Kohtuväline menetleja on toimepandud väärteo eest pidanud otstarbekaks kohaldada ka lisakaristust ning

§ 223lg 2 alusel määranud A.

Dubrovskile juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, mis kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne ning oma seisukohta põhjendab kohus järgnevalt. 26. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Positiivne on preventsioon eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Kohtuvälise menetleja võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest on eripreventiivne prognoos, kus olulisemaks määrajaks on ka süüdlase isik. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki mitte arvestades tema isikut. Veelgi enam, ka põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks. Asjaolu, et A. Dubrovski omab ühte kehtivat väärteokaristust

§ 227

lg 2 ei ole põhjuslikus seos toimunud liiklusõnnetusega ega iseloomusta kaebajat veel kui paadunud liiklushuligaani, kelle liiklusesse lubamine on taunitav. Kohtule esitatud materjale tervikuna analüüsides on põhjendatud alus järeldada, et liiklusõnnetuse tekkimise näol oli tegemist kahetsusväärse üksikjuhtumiga, mille kordumine on ebatõenäoline. Pole alust kahelda A. Dubrovski esindaja seisukohas, et menetlusalune osaleb liikluses igapäevaselt, kasutades mootorsõidukit tööl käimiseks. Teekond xxx külast tööle Tallinna on 40 kilomeetrit ehk ainuüksi tööl käimiseks sõidab menetlusalune isik päevas vähemalt 80 kilomeetrit. Sellele lisandub igapäevased sõidud xxx ehitusobjektidele üle Eesti. Arvestades kui sage liikleja A. Dubrovski on, ning tema isikut tervikuna analüüsides saab järeldada, et A. Dubrovski ei ole 7 liikluses ohtlik ega vaja eripreventiivset sekkumist lisakaristuse näol. Tööandja QQQ OÜ juhataja on iseloomustanud A. Dubrovskit kui töökat ja kohusetundlikku töötajat, kelle peale on alati saanud loota. Ta töötab WWW gruppi kuuluvas QQQ OÜ’s tööl xxx juhina. Brigaadijuhi käsutuses on ka buss tööriistapargiga. Tema lubadeta jäämise puhul ei saaks ka teised brigaadiliikmed oma töökohustusi täita.

1. Ka A. Dubrovski ise on saanud aru oma eksimusest seda kahetsedes. Seega ei esine isiku süüs või tema isikus iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumise. Kaebaja on ise selgitanud, et ta oli hoolas: sõitis Tallinna ringteel ning soovides Sakul Tammemäe ristmikul keerata Männiku suunas viivale peateele, täitnud tee andmise kohustust, oodanud 1-2 minutit võimalust vasakpööret sooritada ja ta tegi manöövri, kui see oli tema arvates ohutu: vasakult oli tee tühi olnud ja paremalt lähenev sõiduk peatus. Kohus peab tõenäoliseks, et menetlusalune isik ei näinud vasakult lähenevat sõidukit ja ei saanud selle tõttu talle teed anda, sest ta juhtis tööandjale kuuluvat suurt kaubikut Peugeot Boxer ja selle esiklaasi ja juhiukse vahelise posti taha tekkis juhi vaatevälja kattev „pime nurk”, kuhu jäi läheneva kannatanu sõiduk. A. Dubrovski on ise püüdnud leida selgitusi, kuidas see õnnetus sai tekkida. Ta on välja pakkunud, et läheneva sõiduki nägemist võis takistada ka idast ehk menetlusaluse sõiduki vaatest otse eest paistev madal hommikupäike. Eelkirjeldatu ei ole kuidagi süüd välistavateks asjaoludeks kuid kohus arvestab, õnnetuse tekkimise põhjuseid tervikuna.
2. Samuti esinevad asjaolud, mis pöördumatult võivad halvendada isiku ja ta pere toimetulekut. A. Dubrovskil on ülalpeetav 8-aastane laps Z, millist asjaolu tõendab rahvastikuregistri väljavõte. Laps elab menetlusaluse isikuga ühes peres ja isa sõidutab lapse igal koolipäeval kodunt xxx külast yyy kooli. Kaebaja on avaldanud, et juhtimisõiguse äravõtmine tekitab probleeme lapsel koolikohustuse täitmisega. Eelkirjeldatu ei ole kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks juhtimisõiguse äravõtmise takistamiseks. Liiklusseadus loetleb kindlad eeldused ja tingimused olukordadel mil ei tohi juhtimisõigust ära võtta ning A. Dubrovski puhul neid ei esine. Küll aga tuleb lisakaristuse määramine hoolikalt iga kord põhjendada ning läbi mõelda, kas eripreventiivselt see on ikka vajalik ning tervikuna võttes proportsionaalne. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt A. Dubrovskile määratud rahatrahv 115 trahviühikut on süü suurusele vastav ja piisavalt range karistus, mis on proportsionaalne isiku süü suurusega ning lisakaristuse kohaldamiseks ei ole käesoleval juhul vajadust.
3. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 9). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub seega juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Käesoleval juhul ei esine A. Dubrovski süüs või tema isikus iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue sarnase rikkumise. Kohus möönab, et liiklusõnnetuse põhjustamine on oma olemuselt ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse otsesse ohtu mitte ainult vara vaid ka inimeste elu ja tervis kuid samas eripreventiivse eesmärgi saavutab käesoleval juhul ka määratud rahatrahv. Samuti ei saa kõrvale jätta menetlusaluse isiku poolt välja toodud asjaolusid, et A. Dubrovski töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu, ta on toimepandut kahetsenud ja osutanud sündmuskohal enda poolt igakülgset abi. 8
6. Hinnates kogumina teo asjaolusid ja tõendeid on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus ei ole proportsionaalne süü suurusega, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas tühistada.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust määratud lisakaristuse osas seda mitte kohaldades. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata kuivõrd etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus 115 trahviühikut s.o 460 eurot on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Samuti tuleb A. Dubrovskil tasuda ekspertiisi teostamisega tekkinud kulud summas 84 eurot. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-
8. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9