KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-1038 Väärteoasi F.P kaebus PPA
§ 46
-2 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja 16.03.2022 otsusega väärteoasjas nr 2610,22,000379 on F.P karistatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (
) § 46-2 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 60 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta 16.02.2022 viibides avalikus ruumis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas Maksimarketi kaupluses, kus nakkusohutust ei kontrollita ja kehtib maski kandmise kohustus, ei kandnud maski, ei katnud nina ega suud ning keeldus maski ette panemisest. Samuti puudus F.P maski kandmisest vabastav tõend. Kaevatava otsuse kohaselt on F.P rikkunud
§ 28lg 6.
F.P esitas 31.03.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja 16.03.2022 otsuse peale väärteoasjas nr 2610,22,
- Tartu kohtumaja on kaebuse 4.04.2022 edastanud alluvusel lahendamiseks Võru kohtumajale. F.P oma kaebuses leiab, et kaevatav otsus on kehtetu, kuna menetlusalune isik ja teo toime panija on 2 erinevat isikut ja väärteo otsus on valesti koostatud. VTMS § 119 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le
- Kohus leiab, et asja võib lahendada VTMS § 119 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada ja menetlus F.P väärteoasjas tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna talle etteheidetav tegu ei ole enam käesoleval ajal karistatav. Kuigi selline asjaolu ei esinenud kaevatava otsuse tegemise ajal, peab kohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel võimalikuks kohaldada VTMS §-s 119 lg 1 sätestatut ka käesoleval juhul.
§-s 46-2 on ette nähtud vastutus nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest.
§ 46
-2 lg 1 kohaselt karistatakse käesoleva seaduse § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega on tegemist blanktse dispositsiooniga sättega, mille sisustamiseks tuleb pöörduda
§ 28
alusel kehtestatud nõuete poole.
§ 28
lg-te 1- 5 sätted näevad ette Terviseameti pädevuse nakkushaiguste leviku tõkestamiseks meetmete ja piirangute kehtestamisel.
§-s 28 lg 6 on sätestatud, et kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Kaevatavas otsuses on rikutud õigunormi puhul viidatud üksnes
§-le 28 lg 6. Kuna maskikandmise nõuet
§ 28lg 6 ei sisalda, on viide rikutud õigusnormile kaevatavas otsuses puudulik.
Samas F.P-le koostatud väärteprotokollis on viidatud lisaks ka Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punktile 8. Ka kaevatava otsuse põhjendavas osas on tegelikult Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 8 sisu ära toodud. Seega on ka kaevatavast otsusest võimalik välja lugeda, millise õigusnormi rikkumist menetlusalusele isikule tegelikult ette heidetakse. Asjakohane ongi vaidluse süüto toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ Tegemist on õigusaktiga, mis ongi kehtestatud muuhulgas
§ 28sätete alusel.
Seega saab korralduses nr 305 sätestatud nõuete rikkumise eest kohaldada vastutust
§ 46-2 lg 1 alusel. 2
(3)Korralduse nr 305 punkt 8 ( vaidlusaluse teo toimepanemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korraldusega nr 373 muudetud redaktsioonis) kohaselt avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise. Korralduse nr 305 p 8-1 kohaselt punktis 8 sätestatut ei kohaldata, kui: 1) isik on alla 12-aastane; 2) kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja; 3) on tagatud punkti 14 alapunkti 5 tingimuste täitmine; 4) maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik. Kuna vaidlusalune tegu leidis aset kaupluses, mis on avalik siseruum ning puudusid maski kandmise nõude täitmist välistavad asjaolud, oli seal 16.02.2022 üle 12-aastastele isikutele kohustuslik maski kandmine. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on tunnistatud kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtetuks tunnistamine.“ Seega käesoleval ajal maski kandmise nõue enam ei kehti. KarS § 5 lg-s 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on asutud seisukohale, et karistusseaduse blanketti sisustav norm on blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja "täisväärtuslik" osa, millest tulenevatele koosseisutunnustele laienevad kõik Karistusseadustiku üldosa sätted ja põhimõtted, s.h ka KarS § 5 lg-s 2 sätestatud kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.05.2006 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06, p-d 10.2-10.4). Kuna Vabariigi Valitsuse korraldus nr 305 on alates 15.04.2022 kehtetu ning maski kandmise nõue avalikes ruumides enam ei kehti, pole menetlusalusele isikule etteheidetav tegu käesoleval ajal enam karistatav. Kuna kohtuvälise menetleja 16.03.2022 otsus edasikaebamise tõttu ei jõustunud, on õigusnormi muudatusel KarS § 5 lg 2 kohaselt tagasiulatuv jõud. Kuna F.P-le etteheidetav tegu ei ole enam karistatav, tuleb kaevatav otsus tühistada ja menetlus F.P väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)