Obsah (8)

§ 101§ 100§ 97§ 136§ 96§ 108§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-802

) järgi oleks ema pidanud tasuma lapsele igakuiselt elatist summas 292 eurot. Alates 01.01.2022 oleks ema pidanud perioodil 01.01.2022 kuni 29.05.2022 tasuma elatist summas 1113,65 eurot. Ema rikkus kohustust ega osalenud ülalpidamiskulude kandmises. Seega on lapsel ema vastu tagasiulatuv elatise nõue kokku 3176,49 eurot, s.o perioodi 30.05.2021 kuni 31.12.2021 eest 2062,84 eurot perioodi 01.01.2022 kuni 29.05.2022 eest 1113,65 eurot. 3. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 30.05.2022 kuni täisealiseks saamiseni 225,64 eurot, kuid mitte alla

§ 101lõigetes 3–5 sätestatud määra.

Samuti tagasiulatuva elatise 3176,49 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2. Hageja on edukas noorsportlane, kes omab arvestatavaid sissetulekuid ja sponsoreid, mis katavad kulud, mis tavapäraselt lasuvad hoolduskohustust täitvatel vanematel. Hageja 2 2-22-8027 sissetulek katab kõik tema reaalsed vajadused, mistõttu puudub täiendava elatise vajadus. Hageja enda rahadega on võimalik teda täielikult üleval pidada. Peale selle paiknevad hagejale mõeldud sihtotstarbelised sponsorvahendid XXX ja F MTÜ-s, millega saab katta kõik tema treenimise ja võistlemisega seotud kulud, sh laagrites ja võistlustel viibimise aegsed ülalpidamiskulud.
3. Isa kuritarvitab lapse varahooldust, sest tasub nii enda kui oma uue elukaaslase ja tema lastega seotud kulud hageja kontol oleva rahaga. Hageja pangaväljavõtetelt on näha kõik tehingud ning nende ulatus, andmaks laiemat ülevaadet tema kontol aset leidvatest tasumistest majutuste, tankimiste, toidupoe arvete, parkimiste, lillede, kingituste jms asjasse puutumatu eest.
4. Isa ja hageja esitasid 20.07.2020 hagiavalduse kostja ja hageja õe vastu seltsingvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-20-10476). Kui lähtuda isa ja hageja positsioonist selles tsiviilasjas, võib asuda seisukohale, et kostjal ei ole võimalik realiseerida oma vara ega teenida sellelt tulu, mis on otseselt rahas mõõdetav.

§ 100lõike 1 kohaselt võib kohustatud isik nõuda ka ülalpidamise andmist muul viisil.

Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustus hageja ees tuleks selliselt lugeda täidetuks suuruses, mis ületab nõutud elatist 225,64 eurot kuus.

1. Hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist emalt elatist suuliselt ega kirjalikult nõudnud.
2. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei täida kohustust ning hageja sissetulek ja rahaline seis ei välista elatise nõude rahuldamist, tuleks arvestada, et vaidlusaluses elamus elab kokku reaalselt viis inimest, mistõttu tuleb kõik kulud eluasemele jagada viie inimese vahel. Kuna hageja ja isa viibivad suure osa ajast välislaagrites, mille kulud kaetakse sponsorrahadest, puuduvad hagejal nimetatud ajal eluaseme kulud. Seega on hageja kulud eluasemele üle paisutatud ning tegelikke asjaolusid arvesse võttes alusetud. Ka kulutused toidule on üle paisutatud samal põhjusel. Lisaks tasub F MTÜ hageja sponsorrahadest isale nii tema enda kui hageja eest välislaagrites viibitud aja eest päevarahasid, mis reaalsete toidukulude suhtes on ebaproportsionaalselt suured ja nendest jääb raha veel ülegi muude kulude katmiseks. Kulutusi tervishoiule (vitamiinid ja muu esmatarve) isa kindlasti ei kanna. Nende eest tasutakse, kas hageja isiklikul pangakontol olevatest vahenditest, sponsoritelt saadud vahenditest või EOK Team Estonia sportlastele tagatud tugiteenuste raames. Samuti on hagejal mitmed sponsorid, kelle käest ta saab praktiliselt kõik riided ja jalanõud, mida vajab. Eelduslikult saab hageja riietele ja jalanõudele kulutamiseks krediiti Sportlandilt ja Quiksilverilt, kummaltki 1500 eurot aastas, mis reaalsuses katab lisaks isa ja ka teiste pereliikmete / lähedaste vajadused. Samuti leiab kostja, et kulutused vabale ajale, sõprade sünnipäevadele jne 80 euro ulatuses on ebarealistlik summa. Väljamõistetava elatise suurus ei saa olla suurem kui 100 eurot kalendrikuu kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 15.12.2022 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 30.05.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 26.08.2024 225,64 eurot kuus ning tagasiulatuva elatise perioodi 30.05.2021 kuni 29.05.2022 eest summas 3176,49 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4. Maakohus märkis, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud ning elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses tasunud, on elatise nõude esitamine iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates avalduse esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda ning selles ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi. 3 2-22-8027
6. Maakohus märkis, et hagiavalduses välja toodud hageja kululiigid ning neile tehtavate kultuste suurus on märgitud ulatuses mõistlikud ja vajalikud. Kuna kululiikide sisse ei ole arvestatud hageja võimalikke kulusid transpordile ja treeningutele, on kostja sellekohased vastuväited asjakohatud.
7. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja kulusid tasuvad sponsorid ning hageja teenib ise piisavalt sissetulekut, et oma kulutusi katta.
8. Maakohus selgitas, et hageja näol on tegemist alaealisega, kes tulenevalt

§ 97lõike 1 punktist 1 on ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks.

Asjaolu, et hagejal on seoses sportimisega tekkinud erinevaid sponsoreid, ei vabasta kostjat oma ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti on oluline ning eluliselt usutav, et sponsorite ülesandeks on katta hageja võimalikud kulud seoses treeningute ning võistlustega, mitte aga kanda hageja igapäevakulusid. Kulude katmist seoses spordiga tõendavad kohtu hinnangul ka kostja esitatud tõendid, sh sponsorauto kasutamise kulud (kütus, remont, parkimine), välislaagrites ja võistlusel viibimise kulud (lähetustasud, päevarahad). Samas võib hagejal tekkida igapäevaselt ka kulusid, mis ei ole seotud tema treeningutega ning mida ei saa sponsorite arvelt rahuldada. Sponsorid ei kanna ega ole kohustatud kandma hageja esmavajadusi. Samuti ei ole kostja tõendanud kõikide võimalike kulude kandmist sponsorite poolt.

1. Samuti ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust, kas hageja ise omab sissetulekuid, mis võiksid tema igakuised kulud katta. Kuna vanematel on seadusest tulenev kohustus alaealist last ülal pidada, ei vabane tema vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisest üksnes seetõttu, et alaealine teenib ka ise sissetulekut. Alaealine ei ole kohustatud ennast ise ülal pidama.
2. Kostja on avaldanud, et on täitnud ülalpidamiskohustust, sest hageja elab osaliselt talle kuuluval kinnisasjal ning et hageja poolt kinnisasja valdamine on tõlgendatav talle kasutuseelise andmisena ja seeläbi eluasemevajaduse rahuldamisena. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Sõltumata kostja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-20-10476 avaldatud seisukohtadest, on hageja tõendanud, et käesoleval hetkel kuulub tema elukohaks olev kinnisasi tema õele. Kinnistusraamatu andmed kinnitavad, et kostjal puuduvad hageja elukohaga mistahes seosed ning seetõttu ei saa väita, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud, kuna hageja elab kostjale kuuluval kinnisasjal. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid väidetava kasutuseelise kohta.
3. Maakohus märgib, et praegusel juhul ei esine ka ühtegi

§-s 102 märgitud asjaolu, mis annaks aluse miinimumelatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ega varatu. Kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et kostja igakuine keskmine sissetulek on olnud 682,66 eurot. Äriregistri kohaselt on kostja seotud kahe äriühinguga, s.o kostja on üks juhatuse liikmetest W OÜ-s ning üheks juhatuse liikmeks ja osanikuks Z OÜ-s. Samuti omab kinnistusraamatu kohaselt kostja korterit Tallinnas. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel.

1. Maakohus märkis hageja tagasiulatuva nõude osas, et hageja kirjad ei tõendada elatise järjepidevat nõudmist. Samas ei tähenda see, et hageja kaotaks õiguse tagasiulatuva elatise nõudmiseks. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud perioodil oma ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks käesoleval juhul kostjale ebamõistlikult koormav ning asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda. Seega leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud. 4 2-22-8027
2. Kostja on palunud kohtul hinnata hageja isa käitumismustreid ja õiguspärasust lapse varaga ümberkäimisel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 45 lõike 6 ilmnemisel edastada kuriteoteade prokuratuurile või politseile, sh hinnata, kas hageja isa tegevus on seadusega kooskõlas või kahjustab lapse huve seades ohtu lapse vara

§ 136või karistusseadustiku (Kar

S) § 171 lõike 1 mõistes. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on tegemist hageja elatise hagiga kostja vastu. Seega puudub kohtul vajadus hinnata hageja varaga seonduvat või hageja seadusliku esindaja ja kostja omavahelisi suhteid, sh võimalikku vaidlust, mis puudutab hooldusõiguse (sh varahooldusõiguse) küsimusi.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada tagasiulatuva elatise nõude osas.
3. Varasemalt ei ole hageja ja tema isa kordagi kostjalt elatist nõudnud. Ka maakohus on selle väite sisuliselt õigeks lugenud.
4. Vanematena on isal ja emal ka teine ühine laps, kes jäi lahku kolides elama ema juurde ja tema ülalpidamisele. Lahku elama kolides lepiti isaga vaikimisi kokku, et vanem, kelle juures laps elab, peab teda ülal ning kumbki vanem ei nõua lapse nimel teise vanema käest elatist.
5. Hagejal on piisav sissetulek, et ennast ise üleval pidada. Lisaks tasuti talle ja tema isale Suusaliidu poolt päevarahasid, mis ületasid kordades hagis väidetud vajadusi söögirahale ja katsid ka muud elamiskulud. Samuti hüvitati sponsorite poolt hageja kulud riietele ja jalanõudele. Hageja rahadest pidas ennast ja oma uut pere üleval ka isa. Seega ei ole isa täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust kummagi lapse ees, vaid omastas kõigepealt õe raha, mille hüvitas alles kohtumenetluse tulemusena.
6. Maakohus selgitas, et tagasiulatuva nõude esitamiseks tuleks hagejal tõendada, mida ta on varem teinud elatise nõudmiseks. Kuna hageja seda ei tõendanud, tuli elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostjale üllatusena. Kohus ei selgitanud kostjale, et vastupidiste asjaolude tõendamine või sellele nõudele vastuvaidlemise kohustus lasub kostjal ja seda isegi siis, kui hageja ei tõenda, et ta oleks kunagi elatist nõudnud. Seega jättis maakohus 30.05.2022 määrusega kostjale eksliku mulje, et seda nõuet ei saa esitada ja rahuldada, kui seda ei ole varasemalt esitatud. Kui kostja oleks seda teadnud, oleks ta sellele tugevamalt vastu vaielnud ning esitanud tõendid, kui raskesse olukorda selle summa väljamõistmine tema paneb.
7. Tagantjärele ülalpidamisnõude rahuldamine ei täida hageja ülalpidamise ülesannet, vaid pigem on määratud tema isa ülalpidamiseks. Kohus on selgitanud, et tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Seega oleks hageja pidanud tagasiulatuva elatise nõude esitamiseks tõendama, et tal on üldse kahju tekkinud. Seda hageja ei teinud.
8. Tagasiulatuva nõude rahuldamine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kohus ei ole välja toonud, kas ja kui suurt sissetulekut annab ettevõtetes juhatuse liikmeks või osanikuks olemine. Ettevõtetel puudub sissetulek ning kostja on seal koos hageja isaga nii osanikuks kui juhatuse liikmeks, kellega tal aga ei ole võimalik ühtegi ühist otsust vastu võtta. Tegemist on ettevõtetega, mis olid mõeldud ühiste laste tegevuse toetamiseks. Seega puudub kostjal juhatuse liikme staatuses olemisest privileeg või sissetulek. Ka peab kostja kuskil elama ja tagama teisele lapsele elukoha, sest isa ei ole senini tütrele eluaset üle andnud. Seega olukorras, kus kohus on leidnud, et kostja sissetulek on 682,66 eurot ja on sellest hoolimata mõistnud tagasiulatuvalt välja summa, mis oli reaalselt tema 4,6 kuu palk, millele lisandub igakuine edasiulatuv elatisraha, on kohus pannud kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 5 2-22-8027 Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud kostja apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 30.05.2021 kuni 20.05.2022 eest 1588,25 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja muudab väljamõistetud tagasiulatuva elatise suurust. Juhindudes TsMS § 654 lõikest 22 sõnastab ringkonnakohus otsuse tervikresolutsiooni. Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud.
11. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja ning seda vaid tagasiulatuva elatise nõude osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja edasiulatuva elatise nõude.
12. Puudub vaidlus, et hageja esitas kohtule hagi miinimumelatise nõudes. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks oli

§ 96

ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lõike 1 ja lõike 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, punktid 18–19). Puudub vaidlus, et käesoleval juhul elab hageja isaga ning ema ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. 33. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, punkt 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-3517, punkt 27). Seega oli õige maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul puudus vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületanud miinimumelatise suurust. Elatise väljamõistmiseks

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. 34.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit

§ 102ja § 105 lõike 3 tähenduses.

Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise 6 2-22-8027 suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, punkt 13)

1. Esmalt märgib kolleegium, et nõustub maakohtuga selles, et kostja ei vabane oma ülalpidamiskohustusest isegi kui hageja igapäeva vajadused võiksid olla kaetud sponsorrahadest. Sponsorid toetavad hageja sportlaskarjääriga seonduvat ning ei saa eeldada, et sponsorrahadest tuleks katta ka muud hageja igapäeva kulud, mille kandmise kohustus lasub vanematel.
2. Kostja on selgitanud, et vanematel on ka teine ühine laps, kes jäi lahku kolides kostja juurde elama. Isaga lepiti vaikimisi kokku, et vanem, kelle juures laps elab peab teda üleval ning kumbki vanem ei nõua lapse nimel teise vanema käest elatist. Kolleegium märgib, et üldreeglina peab TsMS § 230 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praegusel juhul ei ole kostja esitanud tõendeid vastava kokkuleppe olemasolu kohta.
3. Ringkonnakohus märgib, et praeguse elatise vaidluse kontekstis on asjasse puutumatud kostja väited muude sama perekonda puudutavate kohtuasjade kohta. Kui kostja leiab, et hageja isa kuritarvitab hageja varahooldust, siis tal on võimalik isa varahoolduse piiramiseks esitada vastav hagi kohtusse. Käesoleva elatise nõude lahendamisel ei ole kostja sellised väited asjakohased.
4. Kostja on seisukohal, et maakohus on teda 30.05.2022 määrusega eksitanud, jättes mulje nagu tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise eelduseks on, et varasemalt on kohustatud isikult ülalpidamist nõutud. Kolleegium väitega ei nõustu. Maakohtu 30.05.2022 määrus oli puuduste kõrvaldamise määrus, mis oli suunatud hagejale ja sellega kohustas kohus hagejat selgitama, kas ja millisel viisil on hageja kostjalt eelnevalt ülalpidamist nõudnud. Määruse selgitustest ei nähtu, et maakohus oleks märkinud, et tagasiulatuva nõude esitamine kohustatud isikult seda varasemalt nõudmata annaks igal juhul aluse jätta see nõue täielikult rahuldamata.
5. Samuti on kostja kaebuses märkinud, et tagasiulatuva nõude rahuldamine oli üllatuslik. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab üllatava lahendi tegemise keeld seda, et kohus ei tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalisel võimalust seisukohta avaldada. Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks, kui menetlusosaline oleks käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest teadnud ja kui tema menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud kaasa tuua asja teistsuguse lahendamise (RKTKo 27.11.2019, 2-18-10073, punkt 17). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolusid, mille kohta tal ei olnud võimalik seisukohta avaldada, kuid millele maakohus otsuse rajas. Siinkohal märgib kolleegium ka seda, et maakohus andis 29.08.2022 kirjaga kostjale võimaluse esitada tõendeid oma majandusliku olukorra kohta, kui kostja tugineb sellele, et ta ei ole suuteline hagejale miinimumelatist tasuma. Kostja ei ole maakohtule majanduslikku olukorda tõendanud.
6. Samuti märgib kolleegium, et ekslik on kostja käsitus tagasiulatuvast elatisest kui kahju hüvitise nõudest.

§ 108

järgi saab õigustatud isik tagasiulatuvalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja lisaks sellele ka kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 30.05.

1. Seega tuli kohtul lahendada hageja nõue tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mitte kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus möönab, et 30.05.2022 määruses on 7 2-22-8027 maakohus ekslikult tagasiulatuva elatise nõuet käsitanud kahju hüvitamise nõudena. Samas edasisel menetlemisel ei ole maakohus nõudeid samastanud.
2. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole varasemalt kostjalt ülalpidamist nõudnud. Samuti seab see kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul saab nõustuda kostjaga selles, et hageja ei ole siinses asjas tõendanud, et ta oleks kostjalt varasemalt ülalpidamist nõudnud. Hageja poolt kohtule esitatud kirjad (dtl 18–19) ülalpidamise nõudmist ei tõenda. Samas märgib kolleegium, et vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, punkt 20; RKTKo 27.10.2021, 219-18082, punkt 13). Seega eksis maakohus kui jättis selle asjaoluga tagasiulatuva elatise suuruse määramisel arvestamata ning sellest tulenevalt saab ringkonnakohus vähendada tagasiulatuva elatise suurust.
3. Kolleegium selgitab mh ka seda, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigustatud vähendada kohustatud vanema elatise osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike, vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, punkt 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, punkt 14). Praegusel juhul ei ole kostja kohtu ette toonud mistahes takistavaid asjaolusid, mis piiraksid sellise sissetuleku teenimist, mis võimaldaks hagejale tasuda miinimumelatist.
4. Samuti ei saa nõustuda kostjaga, nagu ei täidaks elatise võlgnevuse nõude rahuldamine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Vaidlust ei ole, et hageja vajas ülalpidamist ka enne hagi esitamist ja kostja oli seega kohustatud elatist hagejale maksma ka sel perioodil seaduses sätestatud miinimummääras.
5. Seega on kolleegium seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud kostjalt

§ 108

alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust

§ 102

lõike 2 alusel vähendada, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne praeguse hagi esitamist 30.05.2022 oleks hageja kostjalt elatist nõudnud. Eelnevat kogumis arvesse võttes leiab kolleegium, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane maakohtu poolt välja mõistetud tagasiulatuvat elatist summas 3176,49 vähendada poole võrra, s.o 1588,25 euroni. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks ajavahemiku 30.05.2021–29.05.2022 eest välja tagasiulatuv elatis 1588,25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 45. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lõike 1 kohaselt poolte endi kanda. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lõike 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 8