← Eesti

1-23-354/41

Obsah (9)§ 175§ 238§ 340§ 339§ 381§ 180§ 182§ 337§ 185

1-23-354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-23-354 (20231702610) Kohtukoosseis Elina Elkind, O

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu mh valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud menetluskulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtupraktika kohaselt peavad selleks olema esitatud maksmise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavad dokumendid, s.o nt arved.

  1. X OÜ lepinguline esindaja esitas
  2. novembril 2022 tsiviilhagi, milles taotles jätkuvalt välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks varaline kahju summas 10 560 eurot. Tsiviilhagi põhjenduste kohaselt olid renditud esemed K. Veski kasutuses ajavahemikus
  3. november 2020 –
  4. märts 2021 (mil esemed tagastati kannatanule), s.o 5 kuud. K. Veski tekitas X OÜ-le varalist kahju 9600 eurot, mis koosneb K. Veski poolt rendiseadmete kasutusest vastaval perioodil (tihendaja kalendrikuu rendihind 1000 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 6000 eurot, haagise kalendrikuu rendihind 200 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 1200 eurot) ja nivelliiri rendihind 400 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 2400 eurot). Ka selles tsiviilhagis oli viidatud
  5. novembril 2020 esitatud arvele seadmete kasutuse eest kokku summas 612 eurot, sealhulgas käibemaks.
  6. Tsiviilhagis kirjeldati õigusabi sisuks olnud toiminguid kogumahus 8 tundi ja hagile oli lisatud X OÜ-le
  7. mail 2022 ASIS Consult Inkasso OÜ-lt väljastatud arve selgitusega „õigusteenuste osutamine (Kristo Veski)“, kogus „8“, hind „120,00“ ja arve kogusumma 960 eurot. Arvele on märgitud, et väljastaja ei ole käibemaksukohustuslane. Maakohtu otsus
  8. Harju Maakohtu
  9. aprilli
  10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-354 tunnistati K. Veski süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati K.

Veskile mõistetud liitkaristust kolmandiku võrra, s.o lõplik karistus oli 10 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et K. Veskile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel loeti K. Veskile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

  1. aprillist
  2. Maakohus jättis rahuldamata kannatanu X OÜ esitatud tsiviilhagi. Sama kohtuotsusega rahuldas maakohus kannatanute Q OÜ, Y OÜ ja D OÜ tsiviilhagid, mõistes taotletavad summad süüdistatavalt kannatanute kasuks välja. Ühtlasi mõistis maakohus süüdistatavalt välja süüdimõistmisega seotud menetluskulud, s.o sundraha ja määratud kaitsja tasu.
  3. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. K. Veski süü talle etteheidetavas KarS § 209 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud teos on tõendatud. Kuna K. Veski võttis õigeks Q OÜ, Y OÜ ja D OÜ tsiviilhagid, tuleb need rahuldada ja vastavad summad K. Veskilt kannatanute kasuks välja mõista. Samas tuleb jätta rahuldamata X OÜ tsiviilhagi, kuna kannatanu ei ole 1-23-354 tõendanud, et tal oleks tsiviilhagis märgitud ajaperioodil jäänud tulu saamata. Kui kannatanu esitas süüdistatava vastu saamata jäänud tulu nõude, siis peab ta oma nõuet ka tõendama. Pelgalt asjaolu, et kannatanu ei saanud tähtaegselt enda valdusesse talle kuuluvaid seadmeid, mida ta saanuks oma sõnade kohaselt uuesti välja rentida, saades sellise tegevuse eest majanduslikku tulu, ei ole piisav, et esitada VÕS § 128 lg-le 2 vastava nõude. Kannatanu ei ole tsiviilhagile lisanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ajavahemikul
  4. november 2020 –
  5. märts 2021 olnuks mõni klient, kes soovis rentida vastavaid esemeid. X OÜ väide saamata jäänud tulu kohta on tõendamata ja oletuslik ning sellisel kujul nõude esitamine süüdistatava vastu alusetu. Kuna kohus peab X OÜ esitatud tsiviilhagi põhjendamatuks, hindab ta alusetuks ka tsiviilhagis esitatud viivisenõude ja lepingulisele esindajale tehtud kulutused. Võttes arvesse, et K. Veski tunnistatakse süüdi, tuleb talt välja mõista menetluskuludena sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Apellatsioon
  6. Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu esindaja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata kannatanu X OÜ tsiviilhagi süüdistatava vastu, rahuldada tsiviilhagi ja mõista kannatanu kasuks välja 10 560 eurot. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  9. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui jättis X OÜ tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamata. Kriminaalasjas tuvastati, et K. Veski pani toime kelmuse. Samuti on tuvastatud, et K. Veski ja X OÜ vahel oli sõlmitud rendileping. Tsiviilõiguslik vastutus saab põhineda lepingu rikkumisel või deliktil. Süüdistatav tekitas kannatanule X OÜ-le õigusvastaselt kahju, rikkudes seadusest tulenevat kohustust ehk deliktiõiguslikku kaitsenormi KarS § 209 lg 2 p 1 tähenduses. Kannatanu leiab, et ta põhistas oma tsiviilhagis sellise nõude olemasolu, mis annaks talle VÕS § 128 lg 2 alusel võimaluse saada K. Veskilt saamata jäänud tulu, kuna kui K. Veskile ei oleks seadmeid renditud, oleks seadmete rendilt tulu teenitud. Nõude alused ja kahju suuruse kujunemine on tsiviilhagis selgitatud. Kaitsja seisukoht
  10. K. Veski kaitsja esitas apellatsiooni vastuseks seisukoha, milles palub jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
  11. aprilli
  12. a otsus muutmata. Samuti palub kaitsja rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus ja jätta apellatsioonimenetluse kulud kannatanu kanda. Kaitsja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  13. Kannatanu apellatsioonist ei nähtu, milles väljendub maakohtu kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, mis tingis ebaõige otsuse tegemist. Apellandi väited on vastuolulised – ühest küljest väidetakse, et K. Veskiga oli sõlmitud kehtiv rendileping ja teisest küljest nõutakse lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist. Apellatsioonis isegi ei selgitata, milles väidetav kahju seisneb. Juhul kui kannatanu leiab, et talle on lepinguväliselt tekitatud kahju, s.o saamata jäänud tulu, pidanuks kannatanu tõendama, et tal olnuks võimalus tulu saada. Seda aga tõendatud ei ole. Lisaks ei saa VÕS § 1044 lg 2 kohaselt lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Kahju hüvitamist saab lepingurikkumise korral nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud lepingulise kohustuse eesmärk või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati kehavigastus või 1-23-354 tervisekahju. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine ja kannatanu ise tugineb sellele, et süüdistatavaga sõlmitud rendileping kehtis ja seega oli tekitatud kahju lepinguline.
  14. Rendilepingu rikkumisest tulenevat kahjunõuet kannatanu hagis esitanud ei ole ja esile pole toodud sedagi, kuidas väidetav rent on arvestatud ja millel põhinevad vastavad summad. Vastavalt X OÜ ja K. Veski vahel sõlmitud rendilepingu p-le 5.2 kuulub renditasu tasumisele rendileandja väljastatud arve alusel, mistõttu muutuks nõue sissenõutavaks pärast arve esitamist, mida aga tehtud ei ole. Osa nõudest moodustab käibemaks, kuid ei ole esile toodud, millal ja mille alusel on kannatanu sellist käibemaksu tasunud.
  15. Hageja nõuab hagis kahjuna õigusabikulude hüvitamist summas 960 eurot. Väidetavalt kandis kannatanu sellist kulu kriminaalmenetluses seoses lepingulise esindaja teenuse kasutamisega. Seega on tegemist menetluskuluga, mille jaotus toimub vastavalt

§-le 175, 180 ja 182, mitte tsiviilhagi esemega. Menetlus ringkonnakohtus 16. Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2023. a määrusega otsustati vaadata apellatsioon läbi kirjalikus menetluses kohtukoosseisus Elina Elkind, Orvi Koik, Inna Ombler. Samuti kohustati kannatanut esitama hiljemalt 23. novembriks 2023 ringkonnakohtule seisukoht, milles tuua selgelt välja oma nõude aluseks olevad asjaolud lepinguperioodi ja lepingujärgse perioodi eest esitatava nõude osas (s.o lepinguperioodi pikkus ja kokkulepitud rendihind erinevate seadmete lõikes). Samuti tuli kannatanul viidata kriminaalmenetluses esitatud asjakohastele tõenditele nii lepinguperioodi kui ka kokkulepitud rendihindade osas. Samuti palus kohus selgitada, kas lepinguline esindaja õigusabi osutamise hind oli 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks või 120 eurot/tund ilma käibemaksuta. Kohus selgitas, et määrab teistele apellatsioonimenetluse pooltele vastamise tähtaja ja kohtulahendi tegemise aja pärast seda, kui kannatanu täidab kohtunõude. 17. Kannatanu esindaja esitas 23. novembril 2023 seisukoha, mille kohaselt X OÜ ja K. Veski sõlmisid rendilepingu 2. novembril 2020 ning kokkulepitud lepinguperioodi pikkus oli 2. november 2020 kuni 6. november 2020 (vt tsiviilhagi lisa 1 ja 3). Rendihinnad olid järgnevad:

  1. i)pinnasetihendaja 50,00 eurot ööpäevas ehk 200,00 eurot, millele lisandub käibemaks; Nivelli komplekt Hilti 20,00 eurot ööpäevas ehk 80,00 eurot, millele lisandub käibemaks; haagise rent 15,00 eurot ööpäevas ehk 60,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd K. Veski ei toonud 6. novembril 2020 seadmeid tagasi, siis vastavalt lepingu punktile 3.1 ja 8.1 leping ei lõppenud, vaid pikenes kuni seadmete nõuetekohase tagastamiseni (vt tsiviilhagi lisa 1). X OÜ sai kõik renditud seadmed politsei vahendusel enda valdusse tagasi 31. märtsil 2023 ja seega leping lõppeski sellel kuupäeval. Eeltoodust tulenevalt olid 2. novembril 2020 renditud seadmed K. Veski kasutuses ajavahemikus 2. november 2020 - 31. märts 2021 (kokku 5 kalendrikuud). Võttes arvesse ajaperioodi, mil renditud seadmed olid K. Veski käes, siis ta tekitas X OÜ-le varalist kahju summas 9 600,00 eurot, mis koosneb K. Veski poolt rendiseadmete kasutusest ajavahemikus 1. november 2020 - 31. märts 2021. Kahjusumma kujuneb järgmiselt:
  2. a)Tihendaja 500 kg - kalendrikuu rendihind 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku summas 6 000,00 eurot;
  3. b)Haagis Respo – kalendrikuu rendihind 200 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku summas 1 200,00 eurot;
  4. c)Niveliir Hilti (komplekt) – kalendrikuu rendihind 400, millele lisandub käibemaks ehk kokku summas 2 400,00 eurot. X OÜ võttis tsiviilhagi esitamisel aluseks mitte ühe rendipäeva hinna, vaid seadme ühe kuu rendihinna ehk pikaajalise rendi hinna. Eeltoodu on 1-23-354 K. Veskile soodsam. X OÜ ei esitanud K. Veski vastu nõuet lepingujärgse perioodi eest. Lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind on 120 eurot/tunnis. Esindaja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on tunnihinnaks 120 euro/tunnis. 18. Ringkonnakohus tegi 27. novembril 2023 määruse, millega määras teistele kohtumenetluse pooltele vastamise tähtajaks 6. detsembri 2023. 19. Süüdistatava kaitsja esitas 6. detsembril seisukoha, mille kohaselt jääb ta apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde, avaldades täiendavalt järgmist. Apellant avaldas, et rendileping apellandi ja süüdistatava vahel kehtis 5 kuud ja apellant nõuab süüdistatavalt saamata jäänud lepingujärgset renditasu kokku 5 kuu eest summas 9600 eurot, mille hulgas käibemaks 2400 eurot. Apellant ei väida ega ole esitanud nõuet hüvitisena peale lepingu lõppemist. Samas on eksitavad apellandi väited, et lepingust tulenevalt on seadmete rendihind kokkulepitud selliselt, nagu apellant väidab 23. novembri 2023. a arvestuses. Pooltevahelises rendilepingust (vt tlk 37) selliseid rendihindu kokku lepitud ei ole, kust sellised hinnad tulevad, apellant samuti selgitanud ei ole. Teiseks soovib süüdistatav rõhutada, et vastavalt X OÜ ja K. Veski vahel sõlmitud rendilepingu p-le 5.2 (vt tlk 37) kuulub renditasu rendileandjale tasumisele rendileandja poolt väljastatava arve alusel. Seega muutub renditasu (lepingu alusel nõutav tasu) sissenõutavaks alles pärast vastava arve väljastamist. X OÜ ei ole esitanud K. Veskile arvet renditasu kohta summas 9600 eurot, mille väljamõistmist kanntanu tsiviilhagis taotleb. Seega ei saa olla vastav nõue olla ka sissenõutavaks muutunud ning nõue rahuldamisele ei kuulu. Tuleb ka rõhutada, et esitatud nõudest 2400 eurot on käibemaks. Mille alusel ning kuna apellant sellise käibemaksu on tasunud või kuna ja kas see üldse kuuluks tasumisele, esile toodud ei ole. Vastavalt käibemaksuseaduse §-le 4 lg 1 p-le 1 on käive muuhulgas teenus osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 2 lg 3 p 3 on vallasasja üürile (rendile) andmine teenuse osutamine. KMS § 11 kohaselt loetakse, et käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kuna apellant väidab, et andis asjad rendile süüdistatavale perioodil 2. november 2020 -31. märts 2021, siis käive toimus sellel perioodil ning tulenevalt KMS §-st 27 pidi apellant deklareerima vastava osa käibemaksust iga kuu järgeva 20 kuupäevaks (s.o vastavalt 20.detsembriks 2020, 20.jaanuariks 2021, 20. veebruariks 2021, 20. märtsiks 2021 ja 20.aprilliks 2021) ning samaks tähtpäevadeks tasuma ka antud käibelt käibemaksu ja ning esitama süüdistatavale arved (KMS § 37). Apellant ei ole esitanud mingeid tõendeid käibemaksu arvestamise, selle tasumise ning arvete väljastamise kohta. Seega on ka käibemaksu osa nõue alusetu. Apellant nõuab hagis kahjuna õigusabikulude hüvitamist summas 960 eurot, mida kannatanu on väidetavalt kandnud kriminaalmenetluses seoses lepinguise esindaja teenuse kasutamisega. Seega saab olla tegemist menetluskuludega, mille jaotus toimub vastavalt

§ 175, 180 ja 182, mitte aga tsiviilhagi esemena.

Süüdistatav jääb seisukoha juurde, et X OÜ apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus muutmata. Kaitsja palub rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotluse ja jätta apellatsioonimenetluse kulud X OÜ kanda. 1-23-354

  1. Prokuratuur esitas
  2. detsembril 2023 seisukoha, mille kohaselt kannatanu apellatsioon on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Prokuratuur nõustub nii maakohtu otsuse põhjendustega kui ka kaitsja vastuses esitatud seisukohtadega, asudes seisukohale, et kannatanu nõue ei ole tõendatud.
  3. Tallinna Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku esitada taandusi ja taotlusi kuni
  4. jaanuarini
  5. Kannatanu esitas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt X OÜ kandis apellatsioonimenetluses kulusid lepingulisele esindajale kokku summas 1140,00 eurot (9,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, ilma käibemaksuta) ja taotles kannatanule vastava kulu hüvitamist. Taotlusele on lisatud õigusabi arve. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Apellatsioonist ilmneb, et kannatanu OÜ X vaidlustab Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a kohtuotsust vaid enda tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud sellist süüdistatava olukorda raskendavat materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis tingiks

§ 340lg 1 alusel apellatsiooni piiridest väljumist.

Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus oma otsuses vaid küsimust sellest, kas maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, mis puudutab OÜ X tsiviilhagi rahuldamata jätmist. 23. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 tähenduses, jättes tsiviilhagi lahendamisel täitmata selgitamiskohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-2438/33, p 37) ja selle tulemusena järeldades vääralt, et kannatanu taotleb saamata jäänud tulu hüvitamist, mille kohta ei ole tõendeid esitatud.

§ 381lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 351 lg 1 alusel peab kohus arutama menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja laskma vajadusel täpsustada, milliste tõenditega kannatanu oma põhiväidet tõendab. Praeguses asjas ei ole maakohus seda teinud. Samuti pidanuks maakohus lahendama kannatanu menetluskuludega seonduvat taotlust

§ 175, § 180 – § 182 alusel, mitte tsiviilhagi osana.

Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaitsja väidetega, mille kohaselt kannatanu tsiviilhagi oli vastuoluline ja mitmeti mõistetav, kuna selles viidati nii lepingust tulenevatele nõuetele kui ka lepinguvälisele kahjule ja erinevatele võlaõigusseaduse sätetele. Selles olukorras olnukski maakohtul vaja selgitada kannatanule õiguslikku olukorda ja paluda oma konkretiseerida nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

  1. Apellatsioonimenetluses täitis ringkonnakohus selgitamiskohustust, paludes kannatanul tuua selgelt välja tema nõude aluseks olnud faktilised asjaolud lepinguperioodi ja lepingujärgse perioodi eest esitatava nõude osas (s.o lepinguperioodi pikkus ja kokkulepitud rendihind erinevate seadmete lõikes). Samuti tuli kannatanul viidata kriminaalmenetluses esitatud asjakohastele tõenditele nii lepinguperioodi kui ka kokkulepitud rendihindade osas. Kannatanu seisukoha kohaselt kestis X OÜ ja K. Veski vaheline rendileping ajavahemikus
  2. november 2020 –
  3. märts 2021 ja ta nõuab K. Veskilt renditasu selle ajavahemiku eest, lähtudes seadmete kasutamise kuutasust, mis on soodsam lepingus kokkulepitud tasust, mis lähtus lühemast kasutusperioodist. Kolleegiumi hinnangul ei ole see käsitatav kahju ehk saamata jäänud tulu nõudega, vaid lepingust tuleneva tasu nõudega.
  4. Ringkonnakohus selgitab, et X OÜ ja K. Veski vaheline leping on kvalifitseeritav üürilepinguna VÕS § 271 tähenduses, sest sellest nähtub, et X OÜ andis K. Veskile kasutamiseks vallasasja (erinevad tööriistad) ja K. Veski nõustus maksma selle eest tasu (üüri). 1-23-354 Edaspidi siiski kasutab ringkonnakohus segaduse vältimiseks pooltevahelise lepingu sätete analüüsimisel selles kasutatud terminoloogiat („rendileping“ ja „rent“). Kannatanu selgitustest nähtubki, et ta taotleb lepingust tuleneva tasu (üüri) maksmist. Kriminaalasjas tõendina esitatud lepingust nähtub seejuures, et rendi alguskuupäevaks on märgitud
  5. november 2020 ja selle lõpuks on „lepitud“ kokku
  6. november
  7. Samas nähtub lepingu p-st 3.1, et rendisuhe algab seadmete väljastamisega rendipunktist ja lõpeb seadmete tagastamisega rendipunkti (vt tl 37). Kolleegium leiab, et iseenesest toetab lepingu p 3.1 sõnastus kannatanu selgitust, et leping lõpeb seadmete tagastamisel ja
  8. november 2020 oli (vaid) kokkulepitud tagastamise kuupäev. Kuna asju ei tagastatud, tuleneb ka VÕS § 310 lg-st 1, et kui üürnik jätkab asja kasutamist pärast üürilepingu tähtaja möödumist, loetakse, et leping on muutunud tähtajatuks. Süüdistatava kaitsja vastuses seda otsesõnu ka ei vaidlustata. Puutuvalt lepingus kokkulepitud üürisummadesse nähtub ringkonnakohtu hinnangul rendilepingu p-st 1.3, et need olid järgnevad: tihendaja 50 eurot, nivelliir Hilti 20 eurot ja haagis 15 eurot. Seda, et tegemist oli vastava tööriista üüritasuga ühe päeva eest kinnitab ka X OÜ
  9. novembril 2020 väljastatud arve (vt tl 39) K. Veskile tööriistade kasutamise eest ajavahemikus 2-
  10. november
  11. Samuti nähtub arvest, et hindadele lisandub käibemaks. Lähtudes lepingusse märgitud üürisummadest ehk kokku 85 eurot/päev, oleks taotletava perioodi (
  12. november 2020 –
  13. märts 2021 ehk 149 päeva) üüritasu kokku 12655 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega saab järeldada, et tsiviilhagis on kannatanu esitanud väiksema nõude, kui seda võimaldab leping.
  14. Vaatamata eeltoodule nõustub kolleegium kaitsja vastuses väljendatuga, et pooltevahelise lepingu p 5.2 kohaselt kuulub tasu seadme kasutamise eest maksmisele rendileandja (X OÜ) väljastatava arve alusel, mis väljastatakse seadme tagastamisel või rendilepingu lõppemisel. Ka lepingu p-s 5.3 korratakse, et renditasu makstakse rendiarve alusel lepingus või kliendilepingus fikseeritud viisil ja tähtajaks. Samas punktis on küll märgitud, et füüsilisest isikust rentnik on kohustatud teistsuguse kokkuleppe puudumisel tasuma renditasu hiljemalt seadmete tagastamisel, kuid ringkonnakohtul arvates ei saa sellest järeldada, et füüsilisest isikust rentniku puhul ei kehti eelnevalt märgitu, mille kohaselt tasu maksmise eelduseks on rendileandja väljastatud arve. See on ka loogiline, sest ei ole eeldatav, et olukorras, mil rendiseadmed tagastas X OÜ-le politsei, kes sai neid kolmanda isiku käest, pidanuks K. Veski ise arvutama väidetavalt tasumisele kuuluva summa. Praeguses kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et X OÜ kui rendileandja ei ole väljastanud K. Veskile arveid seadmete kasutamise eest lisaks kriminaalasjas esitatud arvele nr 23520 (tl 39). Seega ei ole kannatanu nõue muutunud muus osas sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 2 tähenduses.
  15. Eeltoodust tulenevalt kuulub ringkonnakohtu hinnangul kannatanu X OÜ tsiviilhagis väljendatud nõue rahuldamisele osaliselt, s.o summas, mis on toodud arvel nr 23520 ehk 510 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 612 eurot. Tsiviilhagis taotletakse mõista süüdistatavalt välja ka seadusjärgne viivis, mis on vähem kui lepingus või arvel nimetatud summa (0,2% päevas või 0,05% päevas), seega tuleb lähtuda süüdistatavale soodsamast taotlusest. Kolleegiumi hinnangul tuleb siingi arvestada tõsiasjaga, et kannatanu esitatud tõenditest ja selgitustest ei nähtu, millal ta esitas arve süüdistatavale. Kriminaalasja materjalide pinnalt saab järeldada, et kaitsja tutvus kriminaaltoimikuga ja tutvustas seda ka süüdistatavale hiljemalt
  16. jaanuaril
  17. Seega pidi K. Veski saama esitatud arvest teada hiljemalt sellel 1-23-354 kuupäeval ja sellest ajast tulebki viivist arvutada. Viivise kogusumma ei tohi siiski ületada põhivõlgnevuse suurust. Muus osas tuleb lepingust tulenev kannatanu nõue jätta rahuldamata.
  18. Kannatanu tsiviilhagis on välja toodud, et lepinguline esindaja osutas kannatanule kriminaalmenetluses õigusabi 960 euro ulatuses, s.o 8 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Enne apellatsioonimenetlust süüküsimuse lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt

§ 180

lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisel aga

§-st 182. Märgitu tähendab muu hulgas, et kannatanu tasu see osa, mis on seotud tsiviilhagi lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta

§ 182

alusel, süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel peab aga juhinduma

§-dest 180-

  1. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus nr 1-18-5732/226, p-d 105-116 ja
  4. septembri
  5. a otsus nr 1-20-2438/33, p 51). Kannatanu kriminaalmenetluses esitatud arvest (tl 283) nähtub, et see on väljastatud „õigusteenuse osutamise“ eest K. Veskile. Tsiviilhagis on kannatanu avanud õigusteenuse sisu järgmiselt. Ajavahemikus 17-
  6. november 2020 kulus kannatanu esindajal 165 minutit kuriteoteate koostamiseks ja kliendiga infovahetuseks.
  7. novembril 2020 tutvus esindaja menetleja edastatud kriminaalasja alustamise teatega ja edastas info kliendile (20 minutit).
  8. jaanuaril 2021 koostas kannatanu esindaja päringu menetlejale ja vestles menetlejaga telefonitsi (30 minutit).
  9. märtsil 2021 kulus kannatanu esindajal menetleja päringule vastuse koostamiseks ja infovahetuseks kliendiga 25 minutit.
  10. mail 2021 kulus kannatanu esindajal 120 minutit menetleja päringu vastamiseks ja tsiviilhagi koostamiseks ja sama kaua kulus tal tsiviilhagi koostamiseks ka
  11. mail
  12. Eeltoodust saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et süüküsimusega seoses kulus kannatanu esindajal kohtueelses menetluses kokku 240 minutit, s.o 4 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Võttes arvesse kuriteoteate mahtu ja muude toimingute üldist iseloomu, peab kolleegium tasu põhjendatuks 180 minuti ulatuses (tunnihinnaga 120 eurot), s.o 360 eurot, mis tuleb

§ 175lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõista.

Tsiviilhagi mahtu ja sisu arvestades peab kolleegium selles osas põhjendatuks ajakuluks samuti 180 mintuti (tunnihinnaga 120 eurot), s.o 360 eurot. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu hinnangul tuleb tsiviilhagi rahuldada osaliselt, tuleb

§ 180

lg 1 ja § 182 lg 3 alusel süüdistatavalt vastava kulu välja mõista osaliselt, s.o 100 euro ulatuses. Kokku seega tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks menetluskulu summas 460 eurot. 29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o OÜ X tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamata jätmise osas, samuti osas, milles maakohus jättis lahendamata kannatanu menetluskulu küsimust. Ringkonnakohus rahuldab tsiviilhagi osaliselt ja mõistab K. Veskilt OÜ X kasuks välja 612 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 18. jaanuarist 2023 kuni nõude tasumiseni (kuid põhisummat mitte ületavas ulatuses). Samuti mõistab ringkonnakohus süüdistatavalt kannatanu kasuks kohtueelses menetluses valitud esindajale makstud tasu summas 460 eurot. Kannatanu apellatsiooni tuleb rahuldada osaliselt. 30.

§ 185

lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p-s 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

  1. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse määrata riigi õigusabi tasuna esmalt apellatsiooni vastuse koostamise eest 144 eurot, millele lisandub käibemaks ja seejärel täiendava seisukoha koostamise eest 72 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium märgib, et „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja hüvitamise korra“ § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu 1-23-354 riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Praegusel juhul arutatakse kriminaalasja lühimenetluses ehk lihtmenetluses. Kaitsja ei taotlenud tasu suurendamist kriminaalasja mahukuse tõttu, mistõttu ei ole kohtul alust piirsummat ehk 144 eurot suurendada. Eeltoodu tõttu tuleb määratud kaitsja tasuna kindlaks määrata 144 eurot, millele lisandub käibemaks 22% (alates
  2. jaanuarist 2024), seega kokku 175,68 eurot.
  3. Kannatanu esindaja esitas taotluse hüvitada kannatanule apellatsioonimenetluses kantud kulusid summas 1140 eurot (s.o 9,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot). Võttes arvesse, et kannatanu apellatsioon rahuldatakse osaliselt, peab kolleegium tasu mõistlikuks 4 tunni ulatuses, s.o 480 eurot. Vastav summa tuleb välja mõista Eesti Vabariigilt kannatanu OÜ X kasuks. Allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.