Obsah (9)

§ 199§ 73§ 4231§ 121§ 74§ 424§ 63§ 65§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2024.a. kell 15.30 Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-505 Tsiviilasi Võlgniku M J maksejõuetusavaldus Men

§ 199

(Vargus) lg 2 p 7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 3 aastat; Viru Maakohtu 13.11.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx tunnistati M J süüdi

§ 4231

(Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Lühimenetlusest tingituna vähendati karistust 1/3 võrra ning eelvangistuses oldud 2 päeva loeti karistusest kantuks, karistuse kandmiseks kuulus 3 kuud ja 8 päeva ühe aastase katseajaga ; Viru Maakohtu27.01.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx tunnistati M J süüdi

§ 121

(Kehaline väärkohtlemine) lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära summas 600 (kuussada) eurot. Lisaks mõisteti süüdi

§ 4231

(Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) järgi ja karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui M J ei pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Võlgnikule määrati kriminaalhooldaja.; Viru Maakohtu 11.11.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx tunnistatu M J süüdi

§ 424

(Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) lg 1 ja § 4231 (Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) järgi ning

§ 63

lg 1 sätet kohaldades mõista karistuseks

§ 424

lg 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M J ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 19.04.2023.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx tunnistati M J süüdi

§ 121

(Kehaline väärkohtlemine) lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 11.11.2021.

a Viru Maakohtu otsusega nr xxxx mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust võrra ning mõista M J liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada M J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kokkuvõte FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on tema sissetulek keskmiselt 820 eurot töötasu Xxxx OÜ (xxxx). Võlgniku esitatud info kohaselt on tal kohustusi kogusummas 34 940,72 eurot Usaldusisikule on oma nõuetest teada andnud võlausaldajate nõuete summa vähemalt 28 671,04 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi pankrotimenetluse algatamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku selgituse kohaselt algasid tema makserasskused 2016.a. Võlgnik töötas xxxx ning sissetulek võimaldas võtta erinevaid laenukohustusi, peale töö kaotust polnud enam võimalik olemasolevaid laenukohustusi täita. Võlgnik on 2013.a , 2017.a., 2020.a, 2021.a ja 2023.a kriminaalkorras karistatud, talle määrati ka kriminaalhooldaja. Seoses Eestist lahkumise keeluga, ei olnud võimalik Soome tööle minna ning tulenevalt Covid-19 piirangutega ei leidnud võlgnik ka Eestis tööd. Laenukohustuste suurenemise tõttu võttis võlgnik juurde uusi laenukohustusi, et täita olemasolevaid. Võlgnikul on 2 alaealist last, kellest üks elab koos võlgnikuga ja teine lapse ema juures. Võlgnik tasub 200 eurot kuus elatusraha lapsele, kes temaga ei ela. Usaldusisiku arvates on maksejõuetuse põhjuseks ebarahuldav finantskäitumine ning võlgniku mitte seadusekuulekas käitumine, millest tulenevalt on võlgnikul olnud mitmeid kriminaalmenetlusi. Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 17 ja 45 ning PankrS §-dest 1 ja 31, on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral olen nõus jätkama pankrotihaldurina. Maakohtu seisukoht:
3. Maakohus tutvunud pankrotitoimikuga, ajutise pankrotihalduri ettekandega ja lisadega leiab, et füüsilisest isikust võlgniku M J pankrot tuleb välja kuulutada ja seoses pankroti väljakuulutamisega algatada ka M J kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldurina tegutsemiseks on nõusoleku andnud senine usaldusisik pankrotihaldur Martin Krupp.
4. Menetluskulu: Usaldusisiku poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tutvus võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegi täiendavad päringud Analüüsis kõiki saadud andmeid ning koostasin aruande ja vara- ja võlanimekirja Suhtles täiendavalt võlgnikuga andmete täpsustamiseks Tunnid 0,5 1 5 0,5 5 1 6 Kokku 13 FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.01.
5. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp’i tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 13 töötunni eest 1560 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1903,20 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest: PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021.a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Usaldusisiku tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot 7 usaldusisiku büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks.
6. Usaldusisiku Martin Krupp`i töötasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 8