← Eesti

3-23-862/8

Obsah (8)§ 49§ 45§ 152§ 95§ 207§ 203§ 204§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-862 ProFish OÜ kaebus Põll

) § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Vabariigi Valitsus võttis 04.11.2022 vastu määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad
  2. aastal“ (määrus nr 105), mis jõustus 11.11.
  3. Määruse lisas 3 sätestati kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel.
  4. 21.11.2022 jõustusid kalapüügiseaduse (KPS) muudatused, millega rakendati senise olümpiapüügi põhimõtte asemel individuaalkvootide süsteem. 3-23-862
  5. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) otsustas 08.12.2021 ja 09.12.2021 otsustega nr 361 ja 362 (allkirjastatud 09.12.2022) jaotada püügivõimalused Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel
  6. aastaks, lähtuvalt mh määruse nr 105 §-st 4 ja määruse lisast
  8. Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 määrusega nr 134 muudeti mh määruse nr 105 §-i 4 ning asendati määruse lisa 3 uuega ja lisati lisa 31, mis sätestab lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel. Määrus nr 134 jõustus 24.12.
  10. PTA väljastas 30.12.2022 ProFish OÜ-le kaluri kalapüügiloa nr TA230021 kehtivusajaga 01.01.2023–31.12.2023 ja püügikohaga Lämmijärv ja Peipsi järv ning kaluri kalapüügiloa nr PÕ230019 kehtivusajaga 01.01.2023–31.12.2023 ja püügikohaga Lämmijärv, Peipsi ja Pihkva järv. Kalapüügiloa nr TA23001 alusel on ProFish OÜ-l õigus püüda 3,597 tonni ja kalapüügiloa nr PÕ230019 alusel 4,428 tonni kalu.
  11. ProFish OÜ esitas 05.01.2023 PTA-le otsuste nr 361 ja 362 peale vaide.
  12. PTA otsustas 16.01.2023 otsusega nr 10 jaotada püügivõimalused
  13. aastaks kalapüügiks Peipsi ja Lämmijärvel Tartu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel, lähtudes mh määruse nr 105 § 4 lg-st 1 ja lisast
  14. Ühtlasi tunnistas PTA kehtetuks oma 09.12.2021 otsuse nr 361 (allkirjastatud 09.12.2022). Otsus jõustus tagasiulatuvalt 01.01.
  15. Otsuse lisa kohaselt on ProFish OÜ püügivõimaluste
  16. a jaotus kalapüügiks Peipsi ja Lämmijärvel Tartu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel järgmine: püügivahend mõrd mõrrajadas, osak 0,0131, APV
  18. PTA otsustas 16.01.2023 otsusega nr 11 jaotada püügivõimalused
  19. aastaks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Põlva maakonna kaluri kalapüügiloa alusel, lähtudes mh määruse nr 105 § 4 lg-st 1 ja lisast
  20. Ühtlasi tunnistas PTA kehtetuks oma 08.12.2021 otsuse nr 362 (allkirjastatud 09.12.2022). Otsus jõustus tagasiulatuvalt 01.01.
  21. Otsuse lisa kohaselt on ProFish OÜ püügivõimaluste
  22. a jaotus kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Põlva maakonna kaluri kalapüügiloa alusel järgmine: püügivahend avaveevõrk, osak 0,0222, APV 10; püügivahend mõrd mõrrajadas, osak 0,0077, APV
  24. PTA tagastas 19.01.2023 otsusega nr 1.5-5/18 ProFish OÜ 05.01.2023 vaide, sest vaide esemeks olnud haldusaktid olid 16.01.2023 kehtetuks tunnistatud.
  25. ProFish OÜ esitas 14.02.2023 PTA-le vaide 16.01.2023 otsuste nr 10 ja 11 peale, mille PTA jättis 24.03.2023 vaideotsusega nr 1.5-5/137 rahuldamata.
  26. ProFish OÜ esitas 20.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis 28.04.2023 määrusega menetlusse nõuetes tühistada PTA 16.01.2023 otsused nr 10 ja 11 ning 24.03.2023 vaideotsus nr 1.5-5/
  27. PTA poolt
  28. a-l välja antud kalapüügilubade alusel on kaebaja seisuga 31.10.2022 püüdnud kala kokku 45,895 tonni. PPA 16.01.2023 otsustest tulenevalt on kaebaja kalapüügiõigus vähenenud üle 5,7 korra (45,895 tonnilt 8,025 tonnile). Vabariigi Valitsus on õigusvastaselt kehtestanud 04.11.2022 määrusega nr 105 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires
  29. a-ks. Kalapüügi loa väljastab PTA lähtuvalt määrusest nr 105 ja selle lisadest 3 ja 31, mistõttu oleks vastustajal nii otsuste tegemisel kui ka vaide menetlemisel tulnud hinnata määruse kohaldamisel selle vastavust põhiseadusele. PTA otsustes puuduvad põhjendused, miks oli vajalik muuta
  30. a-l kehtivat kalapüügivõimaluste ja püügiõiguse arvutamise ja kalapüügiloa andmise korda. Kaebaja taotleb tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega määruse nr 105 § 4, mis sätestab kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri püügiloa alusel, ja KPS § 903, mis sätestab Peipsi, Lämmija Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendi kohta.
  31. PTA esitas 09.06.2023 vastuse kaebusele, milles selgitas muu hulgas, et antud kalapüügiõigus, sh lubatud aastasaak, on määratud kalapüügilubadega nr TA23001 ja nr 2

(5)3-23-862 PÕ230019 ning kaebaja ei ole neid lube (sh lubades määratud tingimusi) vaidlustanud vaidemenetluses ega kohtumenetluses. Isegi kui kohus tühistaks PTA 16.01.2023 otsused nr 10 ja 11 kaebajat puudutavas osas, oleks kaebaja
  1. a kalapüügiõigus – sh lubatud aastasaak – jätkuvalt määratud kalapüügilubadega nr TA23001 ja nr PÕ230019 ning nende lubade alusel ei saa kaebaja poolt
  2. a püütava kala kogus kokku olla suurem kui 8,025 tonni.
  3. Tallinna Halduskohus määras 27.09.2023 määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses ja määras tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks ning neile vastamiseks. Kohus selgitas määruses, et isegi kui kohus tühistaks vaidlustatud otsused, siis oleks kaebaja
  4. a kalapüügiõigus jätkuvalt määratud kaluri kalapüügilubadega nr TA23001 ja nr PÕ
  5. Seega tuleb kaebajal kaebuse alust, nõudeid ja eesmärki täiendavalt selgitada ning tuua välja, kuidas püügivõimalusi jaotavate otsuste vaidlustamine muudab kehtetuks kaebajale väljastatud kalapüügilubades kehtestatud tingimused. PTA 16.01.2023 otsuste tühistamine ei murra kehtivate kalapüügilubade õigusjõudu.
  6. ProFish OÜ esitas 23.10.2023 taotluse täiendada kaebust nõuetega tuvastada kalapüügilubade nr TA230021 ja nr PÕ230019 õigusvastasus. Kaebaja nõustub, et ta ei ole nimetatud kalapüügilubasid vaidlustanud ning isegi PTA 16.01.2023 otsuste tühistamise korral oleks kaebaja
  7. a kalapüügiõigus nendega jätkuvalt määratud. Kaebaja eesmärgiks on vaidlustatud otsuste tühistamine ning kalapüügilubade õigusvastasuse tuvastamine kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning seda KPS ja määruse nr 105 tema õigusi väidetavalt rikkuvate regulatsioonide põhiseadusevastaseks tunnistamise kaudu. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et nõuded haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada nii ühes kohtumenetluses kui ka eraldi (nt Riigikohtu 08.06.2006 määrus nr 3-3-139-06, p 12). Kaebajale on tekkinud kahju seoses õigusvastaste kalapüügilubadega nr TA230021 ja nr PÕ230019, millega kaebaja on õigusvastaselt kaotanud olulises määras püügiõiguse võrreldes aastaga
  8. Kaebaja ei taotle kalapüügilubade tühistamist, kuivõrd nende alusel on püük toimunud ning nende tühistamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ilma kalapüügilubade õigusvastasust tuvastamata ei saa kaebaja kahju hüvitamise nõuet esitada.
  9. PTA vaidles 15.11.2023 vastuses kaebuse muutmisele vastu. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõuded, kuid ei ole põhistanud nende esitamise õigust. Kaebaja saaks oma õigusi tõhusamalt kaitsta hüvitamiskaebuse esitamisega.
  10. Tallinna Halduskohus keeldus 18.12.2023 määrusega kaebuse muutmise vastuvõtmisest (resolutsiooni p 1) ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 16.02.2024 (resolutsiooni p 2). Kuna kaebaja esitas täiendava nõude, tuleb seda käsitada soovina kaebust muuta. Kaebuse muutmise vastuvõtmisest tuleb keelduda (

§ 49

lg 1), sest tuvastamisnõue ei ole

§ 45lg-st 2 tulenevalt praegusel juhul lubatav.

Ka asjakohase

eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja tahe on olnud

§ 45lg 2 normi muutmisel välistada hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebused.

Selliste kaebuste puhul on võimalik esitada hüvitamiskaebus ja hüvitamiskaebuse ettevalmistamine eraldi tuvastamiskaebusega ei ole vajalik. Kaebaja on selgelt välja toonud, et tuvastamisnõue on esitatud kavatsusega esitada hiljem hüvitamisnõue. Kui kaebaja leiab, et kalapüügilubadega on tekitatud talle kahju, on tal võimalik esitada hüvitamiskaebus, mille raames kontrollib kohus muu hulgas ka kalapüügilubade õigusvastasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 17. ProFish OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega saata asi tühistatud osas tagasi halduskohtule uueks otsustamiseks. 3

(5)3-23-862 Halduskohus oleks pidanud kaebuse kalapüügilubade õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse võtma, sest see on isiku õiguste kaitseks vajalik. Tallinna Ringkonnakohus on 28.03.2023 määruses nr 3-23-142 (p 11) märkinud, et kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta kalapüügilubade kui haldusaktide vaidlustamisel ning selle raames on tal võimalik taotleda KPS ja määruse nr 105 tema õigusi väidetavalt rikkuvate regulatsioonide põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kaebaja on esialgses kaebuses taotlenud KPS ja määruse nr 105 tema õigusi rikkuvate regulatsioonide põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kalapüügilubade õigusvastaseks tunnistamise nõude läbivaatamine üheskoos juba esitatud nõuetega oleks põhjendatud ja kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kalapüügilubade õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku põhjuseks on ka olukord, kus kalapüügilubade tühistamine ei ole enam võimalik ning isiku õiguste kaitse on võimalik ainult tuvastamisnõude kaudu eesmärgiga esitada kahju hüvitamise nõue. Kalapüügiload nr TA230021 ja PÕ230019 kui haldusaktid on ammendunud, sest need väljastati 2023. a-ks ja kaebaja on nendega antud püügiõiguse realiseerinud. See tähendaks menetluse lõpetamist, kui kaebaja oleks sellekohase kaebuse halduskohtule menetlemiseks esitanud.

§ 152

lg 2 kohaselt aga ei lõpeta kohus sel juhul menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Sisuliselt võib öelda, et kaebaja on läinud üle tühistamiskaebuselt õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

§ 152lg 2 kohaldamiseks ei pea olema esitatud tühistamiskaebust.

Kalapüügilubade õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamine koos juba esitatud haldusaktide tühistamisnõudega on põhjendatud, sest see teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580). Kaebaja taotleb praeguses asjas halduskohtu menetluse peatamist

§ 95

lg 1 alusel kuni määruskaebemenetluse lõppemiseni, sest põhjendatud ei ole halduskohtus otsuse tegemine ilma kalapüügilubade õigusvastasust tuvastamata ja seega ka ilma, et oleks selgunud praeguse määruskaebemenetluse tulemus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 18. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 49 lg 6), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

19.

§ 49

lg-st tulenevalt peab kaebuse muutmiseks olema täidetud kaks eeldust: muutmine on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus on muudetud kujul

-i kohaselt lubatav. 20. Halduskohus keeldus õigesti kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kaebaja soovib täiendada kaebust nõuetega tuvastada temale väljastatud kalapüügilubade nr TA230021 ja nr PÕ230019 õigusvastasus. 01.01.2018 jõustunud

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid; hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Nagu halduskohus selgitas, nähtub asjakohasest seletuskirjast (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse 496 SE seletuskiri, lk 11), et

§ 45

lg 2 muutmise eesmärgiks on olnud välistada kahju hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebused ja tuvastamiskaebuse asemel tuleks kahju kannatanud isikul edaspidi kohe esitada hüvitamiskaebus.

§ 45

lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused seega piiratud ning selle esitamine võib olla erandjuhul põhjendatud nt preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolu korral (vt nt Riigikohtu 14.02.2023 otsused nr 3-19-2164, p 17, ja nr 3-22-721, p 10 jj). Kaebaja on nii kaebuse täiendamise taotluses kui ka määruskaebuses 4

(5)3-23-862 selgitanud, et õigusvastasuse tuvastamise nõude eesmärgiks on hilisem kahju hüvitamise nõude esitamine. Kaebaja ei ole väitnud, et tuvastamiskaebuse menetlemine oleks tema õiguste kaitseks vajalik muul, nt preventiivsel või rehabiliteerival eesmärgil. Sellise eesmärgi olemasolu ei nähtu ka ringkonnakohtule. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et kaebuse muutmine ei ole siinsel juhul

§ 45lg-st 2 tulenevalt lubatav.

Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta, esitades kahju hüvitamise kaebuse. 21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul tuleks lubada õigusvastasuse tuvastamise nõuete menetlemist

§ 152lg 2 alusel.

Selle sätte järgi ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel (s.t juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud), vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Tegemist on nn jätkutuvastuskaebusele üleminekuga. Kohtupraktikas on iseenesest leitud, et jätkutuvastuskaebusele ülemineku korral ei kohaldu

§ 45

lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2022 määrus nr 3-20-2652, p 24; 08.12.2023 määrus nr 3-23-782, p 7) ning üleminek võib olla lubatav ka olukorras, kus vaidlustatud haldusakt on ammendunud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2023 otsus nr 320-2042, p 10 jj). Siiski tuleneb

§ 152

lg 1 p 4 ja § 152 lg 2 sõnastusest, et menetlust saab jätkata haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes vaid juhul, kui sedasama haldusakti on kaebuses varem tühistamise teel vaidlustatud. Ka kaebaja viidatud kohtuasjas nr 3-20-580 on Riigikohus selgitanud, et nn jätkutuvastuskaebusele üleminek

§ 152

lg 2 alusel on abiks sellisele kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12). Kõnealuses kohtuasjas pidas Riigikohus seega haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamist põhimõtteliselt võimalikuks olukorras, kus kaebaja on esmalt pöördunud kohtusse haldusakti tühistamise nõudega. Seega on

§ 152

lg 2 kohaldamise eelduseks asjaolu, et kaebaja oleks pöördunud kohtusse kalapüügilubade tühistamise nõudega, ning kaebaja vastupidine arvamus on ekslik (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2023 otsus nr 3-202042, p 12). Praegusel juhul ei ole kaebaja pöördunud kohtusse kalapüügilubade nr TA230021 ja nr PÕ230019 tühistamise kaebusega, vaid on esitanud nõude lubade õigusvastasuse tuvastamiseks. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus kohus saaks jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 152lg 2 järgi.

  1. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 18.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
  2. Kaebaja on taotlenud määruskaebuses halduskohtu menetluse peatamist praeguses asjas kuni määruskaebemenetluse lõppemiseni

§ 95lg 1 alusel.

Selle sätte järgi võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et sättes nimetatud teised käimasolevad kohtumenetlused hõlmavad teisi haldus- või muudes kohtutes menetletavaid asju, mitte sama kohtuasja menetlusi eri kohtuastmetes. Seega ei ole

§ 95lg 1 alusel võimalik peatada halduskohtu menetlust samas asjas toimuva määruskaebemenetluse ajaks. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.