← Eesti

2-23-134065/10

Obsah (9)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-134065 Tsiviilasi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on 01.06.2023 allüürileping aadressil xxx ruumi nr xxx kasutamiseks, mis lõpetati ennetähtaegselt 10.08.2023 kostja poolt üüri korduva tasumata jätmise tõttu. Kostja jättis tasumata kokku 813,58 (kommunaalkulud 463,58 eurot, katkenud lepingu lisatasu 300 eurot ja kahju 50 eurot). Hageja luges tagatise (400,00 eurot) arvelt tasutuks kulud toa vastuvõtul (50,00 eurot), katkenud lepingu lisatasu 300,00 eurot ning maksmata kommunaalid 50 euro ulatuses. Hageja nõue kostja vastu on 413,58 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 19.08.2023 kuni 31.10.2023 summas 10,06 eurot. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 01.12.2023, mis on kostjale KÄPO-s kättetoimetatud 05.12.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.12.2023) ega ka hiljem ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja õigusabikulud 200 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda kahte

(2)tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 (140+200) eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.