← Eesti

2-22-1618/25

Obsah (6)§ 18§ 99§ 97§ 108§ 98§ 105

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-1618 29. jaanaur 2024, Narva Kohtuasi A J hagi P O vastu täisealisele

§ 18

lg 1 kohaselt tekib tehingust, mille teeb abikaasa ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kahtlemata on perekonna heaks korteriomandi soetamise laenu N A võtmisega tekkinud ka kostjal solidaarkohustus. Selle tõttu maksab kostja laenu ja korteriomandiga seotud majandamiskulusid kannab. 16.02.2022 esitas kostja võõrkeelsed dokumendid. Neid palub kostja jätta tähelepanuta, kuna kostja Rootsis enam ei tööta. Kostja oli alates

  1. a novembrist töötukassa arvel. Kohtu kogutud tõenditest nähtub, et kostjale on Eesti Töötukassa teinud ka aastal 2023 väljamaksed. Alates 11.08.2023 asus kostja tööle E OÜ-sse laohoidjana. Kohtu kogutud tõenditest nähtub, et kostja töötab E OÜ-s ning temale tehakse igakuised väljamaksed 725 eurot alates
  2. a septembrist. Riigikohus on selgitanud, et täisealine õppiv laps peab elatise saamiseks

§ 99

järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused ning üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). A J alates

  1. a märtsist töötab N OÜ-s konkurentsivõimelise töötasuga. Seega hagejal on võimalus õppetöö kõrval hankida sissetulek, mis katab tema vajadused täies ulatuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tõendite tähelepanuta jätmine Kostja on hagi vastusele lisanud dokumentaalsed tõendid, millest mõned (tl 14-19, dtl 14-19) ei ole eestikeelsed. Kohus
  2. detsembri
  3. a määruses (tl 36-39, dtl 60-67) selgitas kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1, § 33 lg 1 ja lg 3 sätteid ning tegi ettepaneku esitada dokumentaalsete tõendite eestikeelset tõlget. Kohus hoiatas kostjat, et tõlke esitamata jätmisel jätab kohus esitatud dokumentaalsed tõendid tähelepanuta TsMS § 33 lg 3 alusel. Kostja võõrkeelsete dokumentide tõlget ei esitanud ning
  4. detsembril 2023 esitatud menetlusdokumendis (tl 88, dtl 113-114) palus jätta võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta. Vastavalt TsMS § 32 lg-le 1 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 järgi kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Sama 3

(10)Tsiviilasi nr 2-22-1618 paragrahvi lõike 3 kohaselt kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. TsMS § 33 lg 3 alusel jätab kohus tähelepanuta hagi vastusele lisatud võõrkeelsed dokumentaalsed tõendid. Asja sisuline lahendamine Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. 1.Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 24.01.

  1. a tõendi nr 3.1-13/17 (tl 4, dtl 5) kohaselt õpib A J 2021/
  2. õppeaastal õppeasutuses õppekaval Kokk (kood 215305),
  3. kursusel. Õppevorm on statsionaarne õpe - koolipõhine õpe. Õppekava nominaalaeg on 3 aastat. Õpingute eeldatav lõppkuupäev on 30.06.
  4. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 14.02.
  5. a vastuse (tl 32, dtl 42) kohaselt jätkab A J õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses kutsekeskharidusõppes koka erialal. 04.02.2022 lõppes I poolaasta ja selle tulemuste põhjal on kooli õpilastel õigus taotleda õppetoetust. Ajavahemikul 07.02-18.02.2022 täidavad õpilased õppetoetuse taotlusi. Põhiharidusega õppivatel õpilastel on õigus saada koolilõuna üks kord päevas. Hageja sünnitunnistuse järgi (tl 3, dtl 4) on hageja sündinud
  6. jaanuaril
  7. Kanne isa kohta kohtule esitatud sünnitunnistusel puudub. Rahvastikuregistri andmetel on hageja isaks P O ehk kostja. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et hageja sai täisealiseks XXX, täisealine olles õppis kutseõppe tasemeõppes Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja saab 21-aastaseks XXX. Eeltoodust on näha, et kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

  1. detsembri
  2. a määruses (tl 36-39, dtl 61-67) tegi kohus hagejale ettepaneku esitada andmeid õpingute kohta tänase päeva seisuga ehk 2023/
  3. õa kohta. Hageja ei vastanud kohtule.
  4. Hageja taotleb 250-eurose elatise väljamõistmist alates
  5. jaanuarist 2022.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja elab kostjast eraldi ning kui kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida, on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatise nõude, s.h tagasiulatuvalt

§ 108alusel.

3.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 4

(10)Tsiviilasi nr 2-22-1618 Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused 535 eurot ja nendeks on eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 0 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, lapse koolikohustuste täitmise kulutused 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, muud vältimatud püsikulutused (pühad, kosmeetika, kingitused) 30 eurot. Kostja esitas vastuväide, et hageja ei ole esitanud tõendeid oma igapäevaste vajaduste kohta ning hageja kulutused on paljasõnalised. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et IdaViru Kutsehariduskeskuses on kinnituse kohaselt hagejale tagatud esmaspäevast reedeni toitlustus üks kord päevas. Samagi tõendi kohaselt saab hageja taotleda õppetoetust. Seda tuleb ka arvestada hageja võimaluseks saada sissetulekut. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus
  1. detsembri
  2. a määruses (tl 36-39, dtl 61-67) tegi hagejale ettepaneku selgitada, kas ta sööb õppeasutuses esmaspäevast reedeni üks kord päevas. Kui ei, siis selgitada, miks. Kohus tegi hagejale ka ettepaneku selgitada, kas ta taotles õppetoetust. Kui hageja saab õppetoetust või sai mingil ajal, tuli hagejal esitada andmed saadud õppetoetuse suuruse kohta. Kui hageja õppetoetust ei taotlenud, siis tuli selgitada miks. Hageja ei vastanud kohtule.
  3. detsembri
  4. a määruses tegi kohus samuti hagejale ettepaneku esitada põhjendusi iga kuluartikli kohta ja nende suurust tõendavaid dokumente. Hageja kohtule midagi ei esitanud, seega jäid hageja kulutuste suurus ja koosseis tõendamata. 4.Täisealiseks saanud lapse puhul saab eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 51, dtl 59) tegi hagejale viimati väljamakse seisuga 01.12.2023 N OÜ 2023 oktoobris. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga
  5. detsember 2023 andmete (tl 41, dtl 45) kohaselt töötab hageja alates
  6. märtsist 2022 N OÜ-s kokana. Maksu- ja Tolliameti
  7. detsembri
  8. a teatise (tl 61, dtl 89) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022–31.10.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 16 262,98 eurot (sh palgatulu 16 262,98 eurot). Teatisele lisatud TSD kokkuvõtetest (tl 62, 63, dtl 90, 91) nähtuvalt tehti hagejale väljamakseid
  9. a-l aprillist detsembrini pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist kokku 7798,27 eurot, mis teeb keskmiselt 866 eurot kuus.
  10. a-l jaanuarist oktoobrini tehti hagejale tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kokku 8464,71 eurot, mis teeb keskmiselt 846 eurot kuus. Eeltoodud andmetest tulenevalt on hageja peaaegu pidevalt evinud sissetulekut töötasu näol keskmiselt 846-866 eurot kuus. Juhul kui käsitada hageja poolt hagiavalduses avaldatut, et tema kulud ühe kuu kohta olevat 535 eurot, järeldab kohus viidatust, et küll hageja hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. 5
(10)Tsiviilasi nr 2-22-1618 Eesti Töötukassa
  1. detsembri
  2. a teatise (tl 58, dtl 76-77) kohaselt ei ole A J registreeritud töötuna Eesti Töötukassa Narva büroos ja talle ei ole määratud toetusi või hüvitisi. Sotsiaalkindlustusameti
  3. detsembri
  4. a vastuse (tl 82, dtl 83) kohaselt ei ole A J alates 01.01.2022 kuni tänaseni toetusi määratud ning makstud. A J eest A J on määratud seoses laste kasvatamisega 01.01.2022- 31.12.2022 igakuiselt summas 60 eurot, 01.01.2023- 31.08.2023 igakuiselt summas 80 eurot, hinnatõusu leevendamise toetus 01.11.2022- 30.11.2022 summas 50 eurot. Vararegistrites puuduvad andmed hagejale kuuluva vara kohta.
  5. Kostjal on veel üks, alaealine,
  6. augustil 2010 sündinud, laps (tl 31, dtl 41).

§ 98

näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. 6.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit. Kostja varaline seisund Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registris olevate seisuga

  1. detsember 2023 andmetest (tl 42, dtl 46-47) tulenevalt ei töötanud kostja Eestis hagi esitamisel. Ajavahemikul 26.10.202231.10.2023 töötas kostja S OÜ-s ning alates
  2. augustist 2023 E OÜ-s. Kostja töötamine alates
  3. augustist 2023 E OÜ-s on tõendatud ka töölepinguga (tl 90, dtl 116117). Maksu- ja Tolliameti
  4. detsembri 2023 teatise (tl 73, dtl 89) ja sellele lisatud TSD kokkuvõtetest (tl 74-79, dtl 102-106) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022–31.10.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 2896,21 eurot (s.h palk – 1403,04 eurot, Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis – 1492,10 eurot ja intressid – 1,07 eurot). Eesti Töötukassa
  5. detsembri 2023 teatise (tl 58, dtl 76-77) kohaselt P O on olnud ajavahemikul 01.01.2022–06.12.2023 töötuna/tööotsijana arvel: töötu 01.11.2022–10.08.2023 ning sai ajavahemikul 01.01.2022–06.12.2023 talle määratud töötutoetust perioodil 13.05.2023– 10.08.
  6. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp Algus kp Lõpp kp 30.06.2023 13.05.2023 29.06.2023 31.07.2023 30.06.2023 28.07.2023 11.08.2023 29.07.2023 10.08.2023 Summa 506,40 305,95 137,
  7. P O oli ajavahemikul 01.01.2022–06.12.2023 määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 14.11.2022–12.05.
  8. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: 6

(10)Tsiviilasi nr 2-22-1618 Makse kp 12.05.2023 12.05.2023 12.05.2023 12.05.2023 12.05.2023 12.05.2023 08.06.2023 Algus kp 01.03.2023 01.01.2023 01.02.2023 01.04.2023 14.11.2022 01.12.2022 01.05.2023 Lõpp kp 31.03.2023 31.01.2023 28.02.2023 30.04.2023 30.11.2022 31.12.2022 12.05.2023 Summa 220,56 278,70 217,95 191,09 165,41 301,63 116,76 Eesti Töötukassa 03.05.2019 otsusega nr TVH/19/017360 „Töövõime hindamine” hinnati P O töövõimet ning tuvastati osaline töövõime perioodiks 29.04.2019–28.04.
  1. Selle otsuse alusel oli kostjale väljastatud töövõimekaart (tl 13, dtl 13). Eesti Töötukassa 06.05.2022 otsusega nr TVH/22/018940 „Töövõime hindamine” hinnati P O töövõimet ja tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/20/017191 on määratud P O töövõimetoetus perioodiks 29.04.2019–28.04.
  2. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse periood Väljamakse kp 01.04.2022–28.04.2022 06.05.2022 01.03.2022–31.03.2022 07.04.2022 01.02.2022–28.02.2022 08.03.2022 01.01.2022–31.01.2022 07.02.2022 01.12.2021–31.12.2021 06.01.2022 Väljamakstav summa 260,63 267,35 241,47 267,35 267,35 Sotsiaalkindlustusameti
  3. detsembri 2023 vastuse (tl 82, dtl 83) kohaselt P O ei ole alates 01.01.2022 kuni tänaseni toetusi määratud. AS-i Pensionikeskus
  4. detsembri 2023 vastuse (tl 85, dtl 111) kohaselt on P O nimel avatud pensionikonto. P O on esitanud raha väljavõtmise avalduse 31.01.2021 ja
  5. a septembris oli P. O väljamakstud kokku 374,67 eurot. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 45, dtl 51) kuulub kostjale alates 18.04.2022 sõiduauto KIA Sorento registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  6. Kinnistusraamatu andmete (tl 48, dtl 55-56) kohaselt kuulub kostjale XXX asuv 21,60 m2 suurune eriomand. Asja materjalide kohaselt elab kostja aadressil XXX. Hagi vastusest nähtuvalt teeb kostja igakuiselt ülekannet oma ema K R kontole selgitusega „XXX“. Selliselt maksab kostja eluasemeks oleva korteriga seotud laenu. Lisaks kostja osaleb ka korteri kommunaalkulude maksmises. Dokumentaalselt kostja seda tõendada ei saa, kuna kostja annab raha oma abikaasale kätte. Kinnistusraamatu andmetel ei ole aadressil XXX asuva eriomandi omanikuks kostja ega K R. Kohus
  7. detsembri
  8. a määruses (tl 36-39, dtl 61-67) tegi hagejale ettepaneku selgitada, kes võttis eluasemeks oleva korteriga seotud laenu, miks laenu maksab kostja, kes elab aadressil XXX asuvas eriomandis ja kui kostja seal ei ela, miks ta osaleb korteri kommunaalkulude maksmises. 7
(10)Tsiviilasi nr 2-22-1618 Vastuseks kohtu ettepanekutele teatas kostja (tl 88, dtl 113-114) et ta koos abikaasa N A ja lastega, elab aadressil XXX. Nimetatud korteriomandi omandamiseks võttis N A laenu. Seega, laen on võetud perekonna huvides.

§ 18

lg 1 kohaselt tekib tehingust, mille teeb abikaasa ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kahtlemata on perekonna heaks korteriomandi soetamise laenu Natalja Aruvalla võtmisega tekkinud ka kostjal solidaarkohustus. Selle tõttu maksab kostja laenu ja korteriomandiga seotud majandamiskulusid kannab. Kostja pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.08.201-03.02.2022 (tl 20-30, dtl 20-40) ei tulene, et kotjal oleksid suured laekumised või väljaminekud, mis ei olnud kohtu poolt varem tuvastatud või mis saaks viidata kostja paremale varalisele olukorrale. Kohus leiab tõendatuks, hinnates kostja varalist seisu ja sissetulekut, et kostja pole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist. Hageja ema varaline seisund Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registris olevate seisuga

  1. detsember 2023 andmetest (tl 43, dtl 48-49) tulenevalt ajavahemikul 10.01.2022-03.07.2023 töötas hageja ema A J L OÜ-s ning alates
  2. juulist 2023 töötab ta L MTÜ-s. Maksu- ja Tolliameti
  3. detsembri 2023 teatise (tl 65, dtl 93) ja sellele lisatud TSD kokkuvõtetest (tl 66-71, dtl 94-99) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022–31.10.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 26 335,51 eurot (s.h palk – 17 693,58 eurot, Tervisekassa ajutise töövõimetusehüvitis – 216,99 eurot, kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga – 8424,91 eurot ja intressid – 0,03 eurot). Eesti Töötukassa
  4. detsembri 2023 teatise (tl 58, dtl 76-77) kohaselt A J on olnud ajavahemikul 01.01.2022–06.12.2023 töötuna/tööotsijana arvel: töötu 14.09.2021–09.01.2022 ning sai ajavahemikul 01.01.2022–06.12.2023 talle määratud töötutoetust perioodil 21.09.2021– 09.01.
  5. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp Algus kp Lõpp kp 05.01.2022 08.12.2021 04.01.2022 17.01.2022 05.01.2022 09.01.2022 Summa 263,76 47,10 A J ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2022–06.12.2023 töötuskindlustushüvitist, töövõimetoetust ega ole tema töövõimet hinnatud. Sotsiaalkindlustusameti
  6. detsembri 2023 vastuse (tl 82, dtl 83) kohaselt A J on määratud seoses laste kasvatamisega: lapsetoetus: 01.01.2022- 31.12.2022 igakuiselt kogusummas 120 eurot (sh 60 eurot A eest), 01.01.2023- 31.08.2023 igakuiselt kogusummas 160 eurot (sh 80 eurot A eest), alates 01.09.2023 igakuiselt summas 80 eurot; üksikvanema lapse toetus: 01.01.2022- 31.12.2022 igakuiselt summas 19,18 eurot, alates 01.01.2023 igakuiselt summas 80 eurot hinnatõusu leevendamise toetus: 01.11.2022- 30.11.2022 kogusummas 100 eurot (sh 50 eurot A eest). 8

(10)Tsiviilasi nr 2-22-1618 Alates 01.02.2023 jõustus PHS redaktsioon, millega muudeti perehüvitiste summad ning mis rakendati tagasiulatuvalt alates 01.01.2023;
  1. aasta jaanuaris väljamakstud toetuse suuruse ja
  2. aasta
  3. veebruarist jõustunud toetuse suuruse vahe maksti välja hiljemalt
  4. aasta
  5. maiks. AS-i Pensionikeskus
  6. detsembri 2023 vastuse (tl 85, dtl 111) kohaselt on A J nimel avatud pensionikonto. A J on esitanud raha väljavõtmise avalduse 26.08.2022 ja
  7. a mais oli A. J väljamakstud kokku 8424,91 eurot. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 44, dtl 5) kuulub hageja emale alates 13.09.2019 sõiduauto Nissan Juke registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  8. Äriregistri andmetel (tl 46, dtl 52) on hageja ema alates 07.07.2022 füüsilisest isikust ettevõtja. Kinnistusraamatu andmete (tl 47, dtl 53-54) kohaselt kuulub hageja emale Narvas aadressil XXX asuv 50,80 m2 suurune eriomand. Asja materjalide kohaselt elab sel aadressil hageja. Seega leiab kohus tuvastatuks, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem kui kostjal. Eeltoodu alusel ning arvestades, et: - hageja ei tõendanud oma kulutuste suurust; - alates
  9. a märtsist hangib hageja endale eluks vajalikud vahendid ise; - kostjal on veel alaealine laps; - kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavalist ülalpidamist; -

§ 98

tulenevalt eelistatakse alaealist last teistele lastele, leiab kohus, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Ent kohus võib TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga, mille järgi on hagejaks haridust omandav laps. Samas hankis hageja pidevalt alates 2022. a märtsist 7endale eluks vajalikud vahendid ise. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja menetluskulusid hageja kanda. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 9

(10)Tsiviilasi nr 2-22-1618 Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.