) alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega.
Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest nii lühikese aja jooksul ei ole olnud võimalik hankida tema isikusamasust kinnitavaid dokumente. Isik on tuvastatud ainult tema enda ütluste alusel. Isik vabanes enda dokumentidest vahetult enne Eestisse saabumist. Väidetavalt olid isiku dokumendid teises kotis ja see kadus ära Venemaal. Selline väide ei ole eluliselt usutav. Pigem on usutav, et isik vabanes enda dokumentidest enne ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei saaks tuvastada ja koduriiki tagasi saata. Väidetavalt on isik sündinud Indias ja omab India kodakondsust. PPA-l ei ole võimalik sellise lühikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Isik paigutati kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 23.12.2023 istungi järel, kus anti luba isiku kinnipidamiseks kuni 06.01.
lg 2 p 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ja
lg 2 p 2 kohaselt vältimatu vajaduse korral isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Puudutatud isikul ei olnud kaasas ühtegi isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti.
lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sellel alusel isiku kinnipidamise eesmärgiks on, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, 2
-i sätteid. Kohtu mõttekäik ja lahenduseni jõudmine ei ole üheselt arusaadav ega jälgitav. PPA ei ole leebemate järelevalvemeetmete kasutamise võimatust sisuliselt põhjendanud, vaid on seda nentinud formaalselt ja üldistatult. PPA ei ole tõendanud, et isik ületas teadlikult piiri ebaseaduslikult. Selle kohta ei küsitud istungil isikult ka selgitusi. Isik soovis põgeneda päritoluriigist ja taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seda ta ka tegi. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud, milles isiku põgenemisoht seisneb, vaid on tuginenud üksnes PPA põhjendamata väidetele. Seaduse järgi tuleb põgenemisohtu hinnata reaalselt. Põgenemisohu jaatamiseks ei ole piisav ebaseadusliku piiriületamise fakt. Isik ei saanud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust välisesinduses. Halduskohus ei ole hinnanud konkreetse juhtumi asjaolusid. Puudutatud isikul ei ole põgenemisohtu ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on võimalik. Puudutatud isik on valmis elama varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning vajadusel end PPA ametniku vm ametniku juures registreerimas käima. Isik on teinud PPA-ga koostööd. Ta on teinud kõik endast sõltuva, et kinnipidamiskeskuses viibides saada infot ja tõendeid oma dokumentide kohta. Kinnipidamine on äärmislik põhiõiguste riive vaatamata kinnipidamiskeskuses tagatud toidule, arstiabile jm tingimustele. Kinnipidamine riivab ebaproportsionaalselt isiku õigust eraelule, sest ta ei saa suhelda oma lähedastega. Ilmselgelt ebaproportsionaalne on pidada isikut kinni 4 kuud üksnes isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamiseks. Selleks tehtavad toimingud ei ole niivõrd aeganõudvad ja selleks ei ole vaja teha sisulist analüüsi. Seejuures on isik avaldanud PPA-le oma isikuandmed ja kodakondsuse. PPA ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses välja selgitada. Kohus ei saa seda teha PPA asemel. Põhiõiguste riive proportsionaalsuse analüüs eeldab põhjalikku argumentatsiooni ja vastavate kriteeriumite sisustamist ning seda ei ole praeguses asjas tehtud. Sisuliselt pole isegi välja toodud, mis on need ohud, mis kaaluvad üles puudutatud isiku põhiõiguste riive. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et
lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole
Halduskohtu määrusest võib aru saada, et halduskohus nõustus PPA seisukohaga, mille kohaselt on puudutatud isiku kinnipidamine põhjendatud
361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel. 10.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejalt vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). Need kinnipidamise alused tuginevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le a, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32 art 13 lg 1 järgi on rahvusvahelise kaitse taotlejal kohustus teha koostööd pädevate ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja kodakondsus.
lg 5 p 1 sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. Ringkonnakohus leiab, et
lg 2 pd 1 ja 2 on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb osundatud sätetest. Euroopa Kohus leidis 14.09.2017 otsuses K. v Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie, C-18/16 (p 42), et direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimeses lõigus on ammendavalt loetletud alused, mis õigustavad kinnipidamist, ja igaüks neist alustest vastab konkreetsele vajadusele ning on teistest sõltumatu, ning art 8 lg 3 esimese lõigu punkti a sõnastusest nähtub, et taotlejat võib kinni pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada. Sellest järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2963, p 9). Kuna puudutatud isik on kinnipidamisel avaldanud PPA-le oma nime ja kodakondsuse, ei saa tema kinnipidamise aluseks olla direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p a ja
Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldused oleksid täidetud, saaks sellel alusel isikut kinni pidada lühikest aega, aga kindlasti mitte 4 kuud. Tuleb arvestada, et haldusorganil on keelatud pöörduda päritoluriigi poole isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks ning üldjuhul polegi dokumentideta rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tema isikut tuvastada ja kodakondsust võimalik kontrollida muul viisil kui tema ütluste alusel. Kui vaatamata koostöökohustuse täitmisele tekib PPA-l põhjendatud kahtlus 4
lg 2 p 4 alusel, kui on täidetud selle sätte kohaldamise eeldused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2963, p 11). 11.
lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav. Täpsemaid selgitusi, miks isiku arvates on tema elu abiellumise tõttu Indias ohustatud, saab anda isik eeskätt ise. Selleks tuleb PPA-l korraldada isikuga vestlusi ning vajaduse korral võrrelda isiku väiteid muudest allikatest saadud infoga. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on alles algstaadiumis. Tartu Halduskohus andis loa isiku kinnipidamiseks üksnes kaheks nädalaks ja selle aja jooksul ei ole PPA arusaadavalt jõudnud veel teha rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguid, milleks
12. Eelnimetatud alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2).
lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (
Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Keelatud ei ole arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). Kuna esmakordsel kinnipidamiskeskusse paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas. Piiratud informatsiooniga võib tegemist olla ka kinnipidamiskeskusse paigutamiseks antud loa pikendamise taotluse lahendamisel (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14). 13. PPA tugines puudutatud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti VSS § 68 p-le 8, s.o asjaolule, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna halduskohus lahendas PPA taotluse kõigest paar nädalat pärast isiku esialgset kinnipidamist ja PPA-l ei olnud võimalik selle aja jooksul isikuga seotud asjaolusid täpsemalt kontrollida, andis halduskohus loa sisuliselt rahvusvahelise kaitse menetluse algstaadiumis piiratud informatsiooni tingimustes. Esialgsel hinnangul on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus pigem põhjendamatu, arvestades mh India suurust ja võimalust perekondliku kättemaksu eest riigi sees mujale elama kolida. Tema 21.12.2023 isikuandmete ankeedi kohaselt soovis ta tegelikult reisida Hispaaniasse, sest tema vend elab seal (dtl 14), mistõttu on alust kahelda isiku hiljemalt väljendatud soovis jääda Eestisse. Samuti on isiku ütluste põhjal alust arvata, et ta vabanes oma dokumentidest enne piiriületust teadlikult, soovides raskendada isikusamasuse tuvastamist ja/või oma võimalikku eesolevat väljasaatmist. Ei ole kuigi usutav, et isik kaotas oma dokumendid lihtsalt seetõttu, et need olid tal teises kotis 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.