Obsah (7)

§ 121§ 263§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

1-24-620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2024, Paide Kriminaalasja number 1-24-620 (23263050328) Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Mihkel Villenthal Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Kontaktid: 50501230210 x x, x Eesti x eesti x,x x, x Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 05.08.2023-07.08.2023. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mihkel Villenthal:

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust;

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 Lk 1 / 4 1-24-620 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.08.202407.08.2024. a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Mihkel Villenthal ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x x, x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustada Mihkel Villenthali katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Mihkel Villenthali katseajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates.

1. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Mihkel Villenthalilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1230 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu summas 302,56 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot, kokku 1603,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Mihkel Villenthalilt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Mihkel Villenthali tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust, s.o alates 15.03.
2. a, igakuiselt hiljemalt kuu
3. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 134 eurot ja viimasel kuul 129,56 eurot kuni nõude tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Lk 2 / 4 1-24-620
5. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Tervisekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Mihkel Villenthal süüdistatakse selles, et tema: - 05.08.2023 kella 21:30 ajal x x x x x x asuvas korteris tungis kallale x x XX, rüseluse käigus kukkusid mõlemad pikali maha ja XX lõi ära oma pea, seejärel hammustas Mihkel Villenthal XX hammastega vasakust põsest ja hoidis hammastega põsest kinni kuni XX õnnestus vabaneda ja ära joosta. Oma teoga põhjustas Mihkel Villenthal temaga lähisuhtes olevale x XX füüsilist valu ja tervisekahjustused s.o hematoomi ja turse otsmikul, vasakul põsel hematoomi ja marrastuse (hammustuse jälg), vasakul käsivarrel marrastused ja vasakul reiel marrastused. Oma tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes, pani Mihkel Villenthal toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 05.08.2023 kella 21:47 ajal x x x x x x ridaelamu juures avalikus kohas jooksis Mihkel Villenthal nuga ja kirves käes maja ees seisnud kiirabi auto juurde, milles viibisid patsiendina XX ja oma töökohustusi täitvad kiirabitöötajad BB, AA ja WW. Mihkel Villenthal haaras kinni BB ja üritas teda autost välja tirida, põhjustades sellega füüsilist valu BB rindkeres ja ülakõhus. BB läks appi WW, kes üritas rünnet takistada ja haaras Mihkel Villenthalist kinni. Rüseluse käigus sai viga WW parema jala põlv, parem kõrv ja lisaks Mihkel Villenthal hammustas WW parema käe sõrmedest. Mihkel Villenthal tekitas WW füüsilist valu ja tervisekahjustused s.o marrastused parema käe teisele ja kolmandale sõrmele, turse paremal kõrval ja turse parema jala põlvel. Mihkel Villenthal häiris ja ohustas oma vägivaldse käitumisega kolmanda isiku: kiirabibrigaadi ründamist pealt näinud samas majas elava KK avalikku rahu ja turvatunnet. Korrakaitseseaduse § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ lõige 1 punkt 1 sätestab, et avalikus Lk 3 / 4 1-24-620 kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige – teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Oma tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises vägivallaga ja oli toime pandud teist isikut häirival ja ohustaval viisil, pani Mihkel Villenthal toime

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, milline jäetakse

§ 74

alusel täitmisele pööramata ühe aasta ja kuue pikkuse katseajaga, mil Mihkel Villenthalil tuleb alluda käitumiskontrollile ja täita

§ 75lg 2 p 21 ja p 8 kohustusi.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Süüdistatav tunnistas end kohtueelses menetluses süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Mihkel Villenthalilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1230 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu kogusummas 302,56 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 joobe tuvastamisega seotud kulu 71 eurot, kokku 1603,56 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Tervisekassale. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4