Obsah (8)

§ 433§ 178§ 187§ 429§ 428§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-21-130245 Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2023, Pärnu Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 45

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (alus:

§ 178lg 1 esimene lause).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Tsiviilasi nr 2-21-130245 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 28.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.D.ilt (kostja) 3552,79 euro saamiseks. Kohus tegi 30.09.2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetlus 15.11.2021 lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Pärnu Maakohus jättis 22.11.2021 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3. Hageja esitas 15.12.2021 hagi põhivõlgnevuse 2845,77 eurot, intresside 160,06 eurot , sissenõutavaks muutunud viivise 1273,26 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Esitatud asjaoludel on nõue tekkinud Mogo OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 27.12.2013 sõlmitud liisingulepingust nr FL27122013/0007, mille esemeks oli sõiduk Mercedes-Benz, registreerimismärgiga R.D., liisingusummaga 6560 eurot. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 137,56 eurot. Kuna kostja lepingut kohaselt ei täitnud, ütles võlausaldaja 25.02.2014 lepingu ülesse. Liisinguese võõrandati 27.12.2014 hinnaga 3666,67 eurot, mis on arvestatud põhisumma katteks. Võlausaldaja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 13.05.
4. Viivist nõuab hageja seaduses sätestatud määras.
5. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 02.09.2022 määrusega. Kostjale toimetati hagi koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel 15.06.

1. Kostja hagile ei vastanud.
2. Pärnu Maakohus esitas hagejale 26.07.2023 kohtunõude asjaolude täpsustamiseks.
3. Hageja esitas 11.08.2023 hagist loobumise avalduse. Kohus on alates 05.09.2023 püüdnud kostjalt saada vastust hageja hagist loobumisele, kuid kuni käesoleva määruse koostamiseni ei ole kohtul olnud võimalik hageja hagist loobumise avaldust kostjale kätte toimetada. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ning hageja hagist loobumine ei tekita kostjale täiendavaid kohustusi, peab kohus võimalikuks võtta hageja hagist loobumine vastu ilma kostja seisukohata. Kohtu hinnangul ei ole menetluslikult ökonoomne hageja hagist loobumist toimetada kostjale kätte avalikult. Kostja saab oma õigusi vajadusel kaitsta läbi määruskaebemenetluse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Asjas ei esine

§ 429

lg-s 4 sätestatud keeldumise alust, mistõttu kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel.

8. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud

§-s 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Märgitust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole faktiliselt kohtumenetluses osalenud, mistõttu hüvitatavaid menetluskulusid asjas ei esine. 2 Tsiviilasi nr 2-21-130245 10. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist hageja arveldusarvele seoses hagist loobumisega.

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohtutoimiku andmetel avaldaja tasus 28.09.2021 maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel riigilõivu 106,58 eurot ja hagiavalduse esitamisel 15.12.2021 riigilõivu 293,42 eurot. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale tagastada 15.12.2021 tasutud riigilõivust 146,71 eurot ning see kanda hageja poolt näidatud pangakontole. Siinkohal kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 3 kohaselt ei tagastata hagist loobumise tõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu 106,58 eurot ning pool sellest ei üle

§ 150

lg 8 sätestatud määruskaebuse esitamise piirmäära, puudub hagejal õigus riigilõivu tagastamise otsustuse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3