, § 202, § 206 kohus määrab: 1.
lg 1 alustel lõpetada täies ulatuses kriminaalasjas nr 21750000011 (1-24907, eraldatud kriminaalasjast nr 1-23-5392) menetlus E. T suhtes. 2. Kohustada E. T kriminaalasja menetluse lõpetamisel
Kohususte täitmise tähtajaks määrata 29.02.2024. a. Vastavalt
lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Riigituludesse kantav 500 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole (SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank EE567700771003819792). Kohustuslik on märkida 1 1-24-907 viitenumber 99924900000307. kriminaalmenetluse lõpetamine“. Makse selgitusse märkida „1-24-907, E. T 3. Määruse ärakiri saata süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. Jõustunud määruse täitmise jälgimist korraldab prokuratuur
4.
lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus
14.02.2024. a esitas prokurör taotluse E. T suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks
KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning 14.02.2024. a taotluse põhjendustega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub süüdistatav E. T puhul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ja süüdistatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse
alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning süüdistatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik. E. T ile etteheidetav kuritegu KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi on teise astme kuritegu, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, st tegemist on kuriteoga, mille puhul riiklik hukkamõist on pigem väike. Esitatud süüdistus on põhjendatud, samas süüdistuses etteheidetud tegu ei ole oma olemuselt raske, samuti tekitas isikute käitumine kahju ühele isikule väljamakstud hüvitise osas, seega ei riiva tegu ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ega puuduta laiemat õigussubjektide ringi. Nimetatud teoga said kahjustada Eesti Töötukassa varalised huvid, kuid E. T on väljamakstud hüvitise tagasi kandnud. Kuivõrd tegemist on E. T poolt toime pandud ühekordse teoga, ei ole antud juhul tuvastatav tema käitumisest tulenev ühiskonnale ning selles kehtivale õiguskorrale ühemõtteliselt vastanduv hoiak. E. T käitumisviis ei kinnita, et talle oleks iseloomulikuks teiste isikute, sh riigi varaliste huvide kuritarvitamine. Kriminaalasjas esitatud süüdistusest nähtub, et E. T roll kogu arutlusel olevas asjas on pigem tagasihoidlik. Seega võib asuda seisukohale, et E. T süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale 3 1-24-907 kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. E. T ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud, olles seni olnud õiguskuulekas isik, kelle puhul ei saa rääkida kuritegelikust käitumismustrist ja õiguskorda ignoreerivast hoiakust. Tema sooviks on õigusrahu huvides pikast ja kurnavast menetlusest väljuda, kuna on selle pinnalt teinud järeldused edaspidiseks. Eeltoodu kinnitab, et E. T kriminaalkorras karistamine ei ole praegusel juhul tingimata vajalik, mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorda. Hinnates E. T käitumisviisi, puudub vajadus tema karistamiseks kõige karmimal viisil. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediga, millega kaasneb E. T ile kohustus maksta 500 eurot riigituludesse, on piisav õigusrahu saavutamiseks ning sellise kohustuse panemisega on riik piisavalt täitnud karistuslike volitusi. Seda kaalutlust toetab asjaolu, et E. T on kogu Eesti Töötukassale tekitatud kahju hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et E. T õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. E. T on pikalt osalenud kriminaalmenetluses, olles suuteline selle käigus tegema piisavaid järeldusi, et hoiduda edaspidi samasugusest olukorrast ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on kohus seisukohal, et
T suhtes oportuniteediga lõpetada. E. T ile määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 29.02.2024. a. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.