) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 10.04.2018, seega on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest enam kui 5 aastat. 10.04.2018 määruse kohaselt olid võlgniku võlausaldajateks kohtutäitur Katrin Vellet (28,46 eurot), Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu (613,58 eurot), kohtutäitur Kaire Põlts (19,16 eurot), BIGBANK AS (4414,31 eurot), kohtutäitur Urmas Tärnu (284,56 eurot), Tallinna Linn (20 eurot).
võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi;
lg 1 - 4 kohaselt: 1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik on esitanud kohtule nelja aasta aruanded. Viimase aasta aruannet võlgnik kohtule ei esitanud, kuigi kohus palus seda korduvalt teha. Võlgnik on rikkunud
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on olnud ebaregulaarne sissetulek. Võlgnik on esitatud aruannetes märkinud, et ei ole saanud täiskoormusega töötada, kuna tal on 3 alaealist last ja ülalpeetav vanaema. Kohus on seisukohal, 3 et laste olemasolu ei ole seaduse järgi asjaolu, mis takistab isikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldajate seisukohtades märgitu kohaselt on Maksu- ja Tolliamet pidanud kinni võlgnikule tagastamisele kuuluvast tulumaksust 136,25 eurot. Kohtutäiturile Katrin Vellet on võlgnik tasunud 1,06 eurot, kohtutäiturile Kaire Põlts 11,30 eurot ja Tallinna Linnakantseleile 0,75 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamist ei toeta võlausaldajatest kohtutäitur Katrin Vellet ja Tallinna Linnakantselei, teised võlausaldajad jätavad võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise kohtule.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on võlausaldajatele tasunud kokku viie aasta jooksul 13,11 eurot ning Maksu- ja Tolliameti poolt on võlgnikule tagastatavast tulumaksust kinnipeetud 136,25 eurot. Kohus leib, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, millest oleks saanud võlausaldajatele makseid teha. Samuti ei esitanud võlgnik kohtule viienda aasta aruannet kohustuste täitmise kohta. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele arvestatavas ulatuses võlgnevusi tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik töötada täisajaga, kuna võlgnikul on kolm last ja ülalpeetav vanaema. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Risto Mölderi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.