Obsah (8)

§ 190§ 340§ 432§ 451§ 430§ 173§ 168§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-824 Tsiviilasi Tervisekassa (endine Eesti Haigeka

§ 190lg 7 alusel riigi kanda.

Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab seni kindlaksmääramata riigi õigusabi tasu ja kulu suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses oli Tervisekassa (hageja) hagi G Be (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus tegi asjas kohtuotsuse 15.01.
2. Hageja digiallkirjastas kompromissi 17.01.
3. Kostja esitas omakäeliselt allkirjastatud kompromissi kohtule 05.02.
5. Pooled jõudsid pärast asjas kohtulahendi tegemist kompromissile. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kohtuliku kompromissi kinnitamise ning tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt

§-s 432 sätestatule, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagikohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 340

lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. 5.

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et neile on teada menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärjed. 6. Kohus tühistab käesolevas tsiviilasjas 15.01.2024 tehtud otsuse seoses kompromissi sõlmimisega

§ 451¹ lg 1 alusel.

Kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse (

§ 451¹ lg 1).

Hageja sai kohtuotsuse kätte 16.01.2024 ja kostja 23.01.2024 ning on esitanud kohtule kompromissi kinnitamiseks 05.02.2024. Seega esitati kompromiss kohtule enne kohtuotsuse jõustumist kooskõlas

§ 430lg-ga 1.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse. 7.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et hageja menetluskulud tsiviilasjas jäävad hageja kanda. Lisaks on pooled kokku leppinud, et kostja menetluskulud jäävad riigi kanda. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8. Kohus määras 29.04.2022 määrusega kostjale riigi õigusabi korras esindaja isiku esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtulikus menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 9.

§ 190lg 7 alusel võib kohus jätta riigiõigusabi kulud riigi kanda.

Kuivõrd riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmine on kohtu otsustus ja pooled ei saa selles omavahel kokku leppida, siis käsitleb kohus poolte kokkulepet riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmiseks taotlusena ning jätab riigi õigusabi kulud riigi kanda.

1. Kohus määrab seni kindlaksmääramata riigi õigusabi tasu ja kulu suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
2. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad

§ 64

-st lg 2 ja § 661 lg-st 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolme) tööpäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik