Obsah (8)

§ 119§ 1043§ 1046§ 23§ 76§ 91§ 186§ 113

Tsiviilasi nr 2-23-1506 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-1506 Tsiviilasi M.

§ 119

lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist. Hageja täitis kohtuotsust kohtumääruse kohaselt, mille vastu võtmisest kostja õigustamatult keeldus. Kostja ei ole hagejale teatanud, et soovib hageja täitmise vastu võtta. Veel 22.08.2022 kinnitas kostja soovimatust vastu võtta täitmist summas 50 eurot lapse kohta. Seega oli kostja kui võlausaldaja vastuvõtuviivituses ja hageja kui võlgnik ei saanud oma kohustust täita. Hageja leiab, et täitemenetluse algatamine oli hageja jaoks ootamatu, sest hageja polnud viivituses. Täitemenetluse algatamise ajaks polnud jõus ka uut lahendit elatise suurendamise kohta. Selle lahendi järgi välja mõistetud elatise on kostja laste esindajana vastu võtnud. Täitemenetluse algatamiseks puudus vajadus, sest hageja oli kohtumäärust täitnud ja viivitusse sattus hageja kosta õigusvastase käitumise tõttu.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest 2 vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on

§ 1046

lg 1 p-de 7 ja 8 kohaselt õigusvastane kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega. 08.07.2019 määruse kohaselt pidi hageja elatise kogusumma 100 eurot kandma kostjale kui laste esindaja kontole. Siit tuleneb ka kostja kui laste esindaja kohustus võimaldada elatise ülekannet sooritada.

§ 23

lg 2 kohaselt on lepingupool kohustatud tegema koostööd teise lepingupoolega, mis on teisele lepingupoolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Seda kohustust on kostja rikkunud sest on keeldunud täitmist vastu võtmast. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja arvates tekitas kostja olukorra kus hageja ei saanud oma kohustust täita. Kostja ei teinud hagejaga koostööd. Kostjal oli võimalus hagejat teavitada, et ta soovib elatise makseid vastu võtta, et soovib võlgnetava summa tasumist. Polnud alust arvata, et hageja oma kohustust ei täida. Ta oli oma kohustused täitnud ajani kui täitmist vastu ei võetud. Kostja tekitas olukorra kus tekkis elatise võlg. Täitemenetlust algatades käitus kostja pahauskselt ja sellisest käitumises väljendub tahe hagejale kahju tekitada. Kostja oli teadlik, et täitemenetlusega kaasnevad täitekulud ja need on hageja, st võlgniku kanda. Selliste kulude kandmiseks puudus vajadus. Puudub õigustus käitumisele kus kostja kui sissenõudja keeldub täitmise vastu võtmisest, millega tekib võlgnevus ja esitab seejärel avalduse täitemenetluse alustamiseks põhjusel, et hageja kui võlgnik on võlgu. Kostja õigusvastane käitumine seisneb selles, et rikutud on

§ 23lg-s 2 sätestatud koostöökohustust ning Ts

ÜS §-s 138 sätestatud kohustust käituda heas usus. Õigusvastase käitumise tulemusena tekkis hagejal kahju täitemenetluse kulude näol summas 1324,80 eurot. Kohustuste täitmata jätmiseks puudub kostjal põhjendus ja hagejale kahju tekitamises on süüdi kostja, sest täitemenetlus algatati tema taotluse alusel.

1. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on ise süüdi selles, et ta on võlgades. Kostja leiab, et see ei ole tema probleem, kuidas hageja oma arveid maksab. Et kostja ühe korra raha tagasi saatis, ei tähenda, et hagejal puudus kohustus lastele iga kuu kohtu poolt määratud elatist maksta. Kostja ei pidanud käima kerjamas hageja käest elatisraha, mis oli kohtu poolt paika pandud. Kostja peab vajalikuks hageja psüühilist seisundit kontrollida ja palub jätta kõik kulud hageja kanda.
2. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
4. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lg 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega (käesoleval juhul kostja emotsionaalne käsitlus hageja kohta), analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
7. Hagiavalduses esile toodud faktilistest asjaoludest ja lisatud tõenditest nähtub: 3 - Tartu maakohtu 08.07.2019 määrusega kinnitati elatise kompromiss, mille alusel M. J. kohustus tasuma poeg J. J. ja tütar J. - L. J. ülalpidamiseks elatist kokku 100 eurot. Kokku lepiti, et elatist tasutakse iga kuu jooksva kuu eest
8. kuupäevaks J. K. arvelduskontole (tl 3); - kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 4) nähtub, et hagejale on kostja teinud 100 euro suuruse ülekande 28.06.2021 selgitusega: „ Ei soovi mingit raha hoia endale nii väikest summat pole mõtet kanda.“; - laste seaduslik esindaja, s.o kostja on hagejale saatnud 22.08.2022 meili, milles selgitab, et andis kohtusse elatise suurendamise avalduse ja et 50 eurot on väike raha laste kasvatamiseks, mida ei ole mõtet lastele maksta kuna selle rahaga ei ela ega sure. Kostja pakkus välja kompromissi 150 eurot lapse kohta (tl 4 pöördel); - kostja on pöördunud 27.10.2022 täituri poole ja nõudnud laste esiandajana täituri kaudu J. J. ja J. - L. J. võlgnevuse tasumist alates juulist 2021 kuni oktoober 2021, kummalegi summas 800 eurot. Algatati kaks täiteasja, milles mõlemas nõuti hagejalt kohtutäituri tasu 662,40 eurot, kokku 1324,80 eurot.
9. Hageja nõue on tekitatud kahju täituri tasude näol summas 1324,80 eurot. Kohus on kohtuistungil selgitanud kohustuse täitmise põhimõtteid. Küsides iga maksmata kuu kohta hagejalt tõendeid. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-le 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, pooled on selles osas saavutanud 08.07.2019 kohtumäärusega kokkuleppe, mille alusel tasutaks elatist jooksva kuu
10. kuupäevaks kummalegi lapsele summas 50 eurot. Kohus osundab, et elatise kui rahalise kohustuse täitmist hinnates tuleb juhinduda ka võlaõigusseaduse (

) sätetest.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lähtudes

§ 91

lg-st 3 rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses.

§ 186p 1 järgi kohase täitmisega võlasuhe lõpeb.

Seega, hetkest kui hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekus kostja poolt tasutud elatise makse, tuleb

§ 91

lg 3 alusel lugeda kostja poolt elatise tasumise kohustus ülekande summas täidetuks ning selles osas elatise tasumise võlasuhe täitmisega lõppenuks. Asjaolu, et laste seaduslik esindaja tasutud elatisemakse hagejale ülekandega tagastas, ei oma asjas tähtsust juba seetõttu, et juunikuu eest võlgnevust ei nõuta. Vastuvõtuviivitust ei esine

§ 119lg 1 järgi, sest pole midagi vastu võtta.

Kohustuse täitmise pakkumist, st elatise ülekannet perioodil juuli 2021 kuni oktoober 2022 lihtsalt ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud, samuti ei ole tema tegevus käsitletav tahtliku heade kommete vastase käitumisena (

§ 1046lg 1 p-d 7 ja 8).

Pigem on hageja eksimuses, tõlgendades enda kohustuse täitmata jätmist endale meelepärasemalt. Hageja ise ei ole oma kohustust täitnud ja väita hagiavalduses p-s 11, et laste ema ei soovigi elatist ja on tekitanud olukorra, kus hageja ei saanud oma kohust täita, on ilmselgelt meelevaldne. Pole tõendeid, et hageja oleks juulist 2021 kuni oktoobrini 2022 oma kohustust elatist tasuda täitnud või seda täita proovinud. Kostja ei ole seega põhjustanud hagejale kahju täituri tasude näol kokku summas 1324, 80 eurot. Neid asjaolusid arvestades ei kuulu hagi rahuldamisele. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
2. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab raha riigituludesse 4 tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Hageja on olnud hagi esitamisel riigilõivu 280 euro tasumisest vabastatud 29.03.2023 määruse alusel. Riigilõiv 280 eurot tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Arvestades menetlusabi andmisel tuvastatud hageja majanduslikku seisundit, võimaldab kohus hagejal tasuda riigilõivu osamaksetena alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust 7 kuu jooksul (s.o 40 eurot kuus). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 179 lg 9).

1. Hageja on saanud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotleja kahjuks (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Esindaja 19.09.2023 taotluse alusel on kohus määranud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 583,20 eurot, mis tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 5