← Eesti

1-24-715/3

1-24-715 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-715 (23730000272) Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidl

§ 3811

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, kuna muutis majandusaasta aruannetes olevad andmed ebaõigeks ehk esitas ebaõigeid andmeid. Samuti on majandusaasta aruannetes ebaõigete ja alusetute muudatuste tegemine dokumendi intellektuaalne võltsimine, mis on karistatav

§ 344järgi.

Ka on Q OÜ muutnud end maksejõuetuks

§ 384tähenduses.

  1. 06.12.
  2. a koostati Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade. Prokuratuur leidis, et esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik sedastada Q OÜ tegevuses

§-de 384, 344 ja 3811 lg 1 ega muu kuriteo tunnuseid. Seega jättis prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

  1. 18.12.
  2. a esitas X lepinguline esindaja Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale. Riigiprokuratuuri määrus
  3. Riigiprokuratuuri abiprokurör, olles tutvunud esitatud kaebusega, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisega ning asjas olevate teiste materjalidega, leidis, et esitatud kaebus kuulub osaliselt läbivaatamata jätmisele ning osaliselt rahuldamata jätmisele. 1

(5)1-24-715 Abiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse vaidlustamine Riigiprokuratuuris toimub KrMS § 207 sätete kohaselt. KrMS § 207 lg 1 ja 3 järgi saab Riigiprokuratuurile esitada kaebusi kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse peale üksnes konkreetse kuriteosündmuse asjaolude kohaselt kannatanu staatuses olev isik. Kannatanu mõiste tuleneb KrMS § 37 lg 1. Selle kohaselt on seadusandja määratlenud kannatanuna kriminaalmenetluses füüsilise või juriidilise isiku, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kannatanu mõiste olemust ja sisu on selgitanud täpsemalt ka Riigikohus oma mitmetes lahendites (nt 3-1-1-97-10, 31-1-41-15, 1-19-9575). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-97-10 leidnud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult "kuriteoga". Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Prokurör leidis, et X ei ole kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 23730000272 kajastatud asjaoludel

§ 3811

lg 1 ja

§ 344

asjaolude osas käsitletav kannatanuna.

§ 3811

näeb ette karistuse raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.

§ 344

näeb ette karistuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et Q OÜ on toime pannud raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise, kuna muutis majandusaasta aruannetes olevad andmed ebaõigeks ehk esitas raamatupidamisdokumendis ebaõigeid andmeid või on alternatiivselt tegemist dokumendi intellektuaalse võltsimisega. Esitatud avaldusest ega kaebusest ei nähtu, et selle tegevusega oleks X saanud mingisugust kahju ning seega ei vasta X selles osas kannatanu mõistele. Seega tuleb jätta X kaebus selles osas läbivaatamata.

§ 384

näeb ette karistuse füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et nimetatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Q OÜ pankroti välja kuulutatud ei ole ja samuti ei ole selle pankrot lõppenud raugemisega. Harju Maakohus on leidnud oma 11.10.2023 määruses tsiviilasjas 2-23-9863, et ei ole täidetud pankrotiseaduse § 31 lg 12 p 1 eeldused (maksejõuetus) ja jätnud Q OÜ pankroti välja kuulutamata. Seega ei ole täidetud

§ 384

lg-st 2 tulenev objektiivne koosseisuväline karistatavuse eeldus ja Põhja Ringkonnaprokuratuur on jätnud õigesti kriminaalmenetluse alustamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele

  1. 05.02.
  2. a esitas Riigiprokuratuuri 03.01.
  3. a määrusele kaebuse X lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul, kes palub vaidlustatav määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel kriminaalmenetlust alustama. 2

(5)1-24-715 Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta on käsitatav kannatanuna, mistõttu oli X ka KrMS § 207 lg 2 alusel õigustatud Riigiprokuratuurile kaebust esitama ja puudus alus sellel ettekäändel kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kannatanu mõiste on sätestatud KrMS § 37 lg-s 1, mille järgi on kannatanu muuhulgas juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud. Seega tuleb isik lugeda kannatanuks juhul, kui 1) talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja 2) see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga (vt RKKKo 3-1-1-41-15 p 32).

§-d 344 ja 3811 ei sätesta kumbki koosseisulise elemendina kannatanule kahju tekkimist. Riigikohus on märkinud, et isik võib olla kannatanu ka kuriteos, mille tunnuste hulka kahju tekitamine ei kuulu (vt RKKKo 3-1-1-41-15 p 37). Kohtupraktikast tulenevalt saab ka sellistel koosseisude nagu

§-d 344 ja 3811 puhul olla seega kannatanu. X on Q OÜ suurim ja võib-olla ainus võlausaldaja. X on teinud Q OÜ-le laenu väljamakseid: 01.11.

  1. a summas 12 000 eurot, 04.01.
  2. a summas 122 500 eurot, 03.05.
  3. a summas 141 000 eurot, 03.10.
  4. a summas 163 659,95 eurot ja 03.12.
  5. a summas 77 260 eurot. 13.06.
  6. a edastas X Q OÜ-le laenulepingu ülesütlemisavalduse, mille esitamise ajal oli laenu põhiosa jääk 284 337,57 eurot. Q OÜ ei ole kaebuse esitamise seisuga laenu Xle tagastanud ega maksnud laenu osamakseid alates
  7. a aprillist. X on seisukohal, et Q OÜ tegutsemine raamatupidamiskohustuse rikkumisel ja majandusaasta aruannete võltsimisel võib tähendada Xle kahju tekitamist. Riigiprokuratuur on samuti viidanud Riigikohtu varasematele seisukohale, mille järgi saab kannatanuna käsitada isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktiline seotus tähendab seda, et isiku kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises ulatuses kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega (RKKKm 1-21-1591 p 11). X hinnangul väljendab Q OÜ käitumine seda, et ühing on rikkunud enda raamatupidamislikke kohustusi ja võltsinud majandusaasta aruandeid. Kaebuse esitaja märgib, et Q OÜ muutis enda
  8. a ja
  9. a majandusaasta aruandeid suures ulatuses ja vahetult pärast seda, kui X oli esitanud Q OÜ suhtes pankrotiavalduse. Kaebuse esitaja on veendunud, et muudatuste eesmärk oli näidata Q OÜ majanduslikku seisu tegelikust paremana ja vältida sellega pankrotimenetlust. Selle eesmärgi on Q OÜ täitnud, sest pankrotimenetlust ei algatatud. Algsete
  10. a ja
  11. a majandusaasta aruannete kohaselt oli Q OÜ omakapital miinuses, mis tähendab äriseadustiku kohaselt juhatuse liikme kohustust esitada ise kohtule pankrotiavaldus. Majandusaasta aruannetes tehtud muudatuste tõttu muutus omakapital taas n-ö positiivseks. OÜ-l Q on õnnestunud oma õigusvastase tegevusega pankrotimenetlus ära hoida või edasi lükata, mis tähendab seda, et Xlt on võetud võimalus pankrotivara arvelt oma nõudeid rahuldada. Teadaolevalt on pankrotiseaduses pankrotivara moodustamiseks küllalt lühikesed tähtajad, mis tähendab seda, et Q OÜ pankroti edasilükkamisega võivad olla võlausaldajad, sh X juba kaotanud võimalusi pankrotivara tekkeks. See ongi kahju tekitamine. Õiguslik seotus tähendab, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb (RKKKo 3-1-197-10 p 19).

§ 3811

lg-ga 1 kaitstav õigushüve on iga raamatupidamiskohustuslasega seotud isiku (sh võlausaldaja, lepingupartner) võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisu kohta. X kahju tuleneb sellest, et Q OÜ on näidanud enda majanduslikku seisundit tegelikust oluliselt paremana, millega on lükatud edasi äriühingu maksejõuetusmenetlus ja sellega tekitatakse võlausaldajatele kahju. Kaebaja on seisukohal, et kui võlgnik Q OÜ võltsib aruandeid ja annab sellega võlausaldajale tegelikust parema majandusliku pildi, siis peab laenuandjal olema võimalik läbida kaebemenetlus olukorras, kus kriminaalmenetlust ei alustata. Kaebaja leiab, et võltsimine on tema õiguslikke positsioone ja huve riivanud sellisel määral, et ta ei pea kaebeõiguse olemasoluks hakkama 3

(5)1-24-715 detailselt tõendama varalise kahju olemasolu. Pealegi on ringkonnaprokuratuur jätnud mittealustamisel võltsimise etteheite suuresti tähelepanuta, samuti selle, et Q OÜ osalus ja juhtimine on pankrotiavalduse arutamiseks määratud istungi eelselt „võõrandatud“ kolmandale isikule, kuigi teatmik.ee andmetel on kasusaajaks märgitud endiselt F. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, Riigiprokuratuuri määrusega ja Riigiprokuratuuri poolt edastatud materjalidega, asub seisukohale, et käesoleval juhul on kaebus jäetud asjakohaselt ja seadusega ning vastava kohtupraktikaga kooskõlas olevalt osaliselt läbi vaatamata.
  2. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et Riigiprokuratuuri 03.01.
  3. a määrusega jäeti X kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises

§ 344

ja § 3811 tegude osas sisuliselt läbi vaatamata, kuna kaebuse oli esitanud selle esitamiseks mitteõigustatud subjekt ehk kannatanuks mitteolev isik. Seega, kuna Riigiprokuratuur kaebuse argumente sisuliselt ei hinnanud, siis pole ringkonnakohtul menetluslikku pädevust kontrollida kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatust, mistõttu jääb kaebuses esitatud taotlus Riigiprokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetlust viidatud sätete alusel alustada tagajärjetuks. Märgitu tähendab omakorda, et ringkonnakohtul on menetluslik pädevus kontrollida üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise seaduslikkust ja põhjendatust, st seda, kas X võib olla väidetavates kuritegudes kannatanuks. Riigiprokuratuur jättis 03.01.2024. a määrusega kaebuse osas, mis puudutas teo vastavust

§ 384

tunnustele, rahuldamata ning ringkonnakohtule kaebaja selles osas vastuväiteid ei esita, mistõttu selles osas kohus määruses seisukohta ei võta. 8. Kaebuses märgitakse, et

§-d 344 ja 3811 ei sätesta kumbki koosseisulise elemendina kannatanule kahju tekkimist ning Riigikohus on märkinud, et isik võib olla kannatanu ka kuriteos, mille tunnuste hulka kahju tekitamine ei kuulu. Nii leiab kaebaja, et kohtupraktikast tulenevalt saab ka selliste koosseisude nagu

§-d 344 ja 3811 puhul olla seega kannatanu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastupidist vaidlustatavas määruses väidetud. Küll aga on prokurör leidnud, et esitatud avaldusest ega kaebusest ei nähtu, et X oleks saanud mingisugust kahju ning kaebaja poolt viidatu ei tähenda justkui tuleks isikut väljatoodud sätete puhul tingimata igal juhul kannatanuna käsitleda. Selleks, et käsitleda isikut KrMS § 37 lg 1 kohaselt kannatanuna, peab olema tuvastatav millist isiku õigushüve ja millise käitumisega on kahjustatud (RKKK 3-1-1-45-15, p 38). Ka on Riigikohus kaebaja enda poolt viidatud lahendis märkinud vaatamata eeltoodule, et isiku õigushüve kahjustamisel peab olema menetletava kuriteoga KrMS § 37 lg 1 kohaselt õiguslik seos (RKKK 31-1-45-15, p 39).

  1. Edasi annab kaebaja ülevaate sellest, millistel kuupäevadel ja millistes summades on X teinud Q OÜ-le laenu väljamakseid ja märkinud, et võlgnik ei ole laenu tagastanud ega maksnud osamakseid alates
  2. a aprillist. Arusaamatuks jääb, mil viisil need asjaolud annavad aluse käsitleda X kuriteos kannatanuna. Avaldatu kinnitab pigem, et tegemist on oma sisult tsiviilõigusliku lepinguga, mille täitmata jätmine ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule ning vastavad vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras ning selliste asjaolude pinnalt ei saa pidada ka isikut kriminaalmenetluses kannatanuks.
  3. Sisuliselt kinnitab Riigiprokuratuuri seisukohta sellest, et pole tuvastatav, et Q OÜ tegevusega oleks X saanud mingisugust kahju, ka kaebuses märgitu, et Q OÜ tegutsemine raamatupidamiskohustuse rikkumisel ja majandusaasta aruannete võltsimisel võib tähendada X kahju tekitamist. See tähendab, et kaebaja ise möönab, et kahju võib olla tekkinud, kuid pole välja toodud, milles see reaalselt praegusel hetkel seisneb. Nii on kaebuses välja toodud ka hinnang Q OÜ käitumisele ning selle võimalikele eesmärkidele, kuid endiselt on jäetud sisustamata kahju tekkimine. Seda, et Xlt on võetud võimalus pankrotivara arvelt oma nõudeid rahuldada, ei saa 4

(5)1-24-715 pidada kahju tekkimiseks, kuivõrd laenusuhe poolte vahel eksisteerib endiselt. Pankrotimenetluse alustamata jätmine ei anna alust X kannatanuks pidada. Võlausaldajal on õigus esitada avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse alustamiseks ning juhul kui see menetlus alustatakse, ka oma nõuded esitada. Küll aga on võlausaldajal erinevaid võimalusi oma nõude maksmapanemiseks, st ta ei pea seda tingimata tegema just pankrotimenetluses. Asjaolu, et ta seda teha soovib, ei anna alust arvamuseks, et tema õigushüvesid oleks kuidagi kahjustatud. Samuti rõhutab ringkonnakohus sedagi, et isiku kannatanuna käsitlemise juures ei saa tugineda võimalikele tulevikus toimuvatele asjaoludele, vaid lähtuda tuleb konkreetselt praeguseks hetkeks tekkinud kahjust. Sellest tulenevalt ei oma X kannatanuks tunnistamise seisukohalt mingit tähendust kaebaja väide, et Q OÜ pankroti edasilükkamisega võivad olla võlausaldajad juba kaotanud võimalusi pankrotivara tekkeks. 11. Kaebaja viitab, et

§ 3811

lg-ga 1 kaitstav õigushüve on iga raamatupidamiskohustuslasega seotud isiku võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisu kohta ning et X kahju tuleneb sellest, et Q OÜ on näidanud enda majanduslikku seisundit tegelikust oluliselt paremana, millega on lükatud edasi äriühingu maksejõuetusmenetlus ja sellega tekitatakse võlausaldajatele kahju. Harju Maakohus on oma määruses nr 2-23-9863 märkinud, et ainuüksi majandusaasta aruannete muutmine ei tingi võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamist või pankroti väljakuulutamist, sest kohtul puudub alus kahelda registrile esitatud andmete õigsuses (võlausaldaja kahtlus ei ole piisav). Täiendavalt märkis maakohus, et tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-74-13 ei saa maksejõulisust tuvastada üksnes raamatupidamislike näitajate alusel. Seega, isegi juhul, kui Q OÜ on muutnud andmeid, ei saa seda ikkagi pidada piisavaks X kannatanuna käsitlemiseks, kuivõrd kaebaja poolt väidetavalt tekkinud kahju pankrotimenetluse alustamata jätmise näol, ei ole otseselt ja üksnes seotud ettevõtte majandusliku seisundi paremana näitamisega.

  1. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga sellest, et võltsimine on X õiguslikku positsioone ja huve riivanud sellisel määral, et ta ei pea kaebeõiguse olemasoluks hakkama detailselt tõendama varalise kahju olemasolu. Selline seisukoht on subjektiivne ning seda ei kinnita ka kaebuses väljatoodud kohtupraktika. Iseenesest ei ole nõutav varalise kahju detailne tõendamine, kuid vähemalt tuleb ära näidata, millised asjaolud annavad aluse käsitleda kaebuse esitajat kannatanuna ehk siis milline kahju tal tekkis ja kuidas oli see faktiliselt ja õiguslikult vahetult väidetavate kuritegudega seotud. Esitatud kaebuses on aga üksnes käsitletud võimalikku võlgniku huvide kahjustamist, mis ei anna alust arvamuseks, et praeguseks hetkeks on isiku õigushüvesid ka reaalselt kahjustatud. Üksnes isiku subjektiivne arvamus sellest, et talle on kahju tekitatud, st et ta on kannatanu ja et tema suhtes on toime pandud kuritegu, ei anna alust tema kannatanuna käsitlemiseks ega kriminaalmenetluse alustamiseks.
  2. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et Riigiprokuratuur jättis X kaebuse põhjendatult osaliselt läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 03.01.
  3. a määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.