← Eesti

2-22-117253/19

Obsah (8)§ 361§ 424§ 425§ 426§ 173§ 168§ 427§ 178

Tsiviilasi nr 2-22-117253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-117253 Tsiviilasi Multitude Bank

) § 356 lg 1 alusel kuni kriminaalasjas nr 22261000096 tehtava lahendi jõustumiseni. 5.

§ 361

lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Nimelt on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud kohtule, et kolmandate isikute poolt on kasutatud Rxxx Rxxxx digitaalset identiteeti ning varalise kasu saamise eesmärgil sõlmitud Rxxx Rxxxx nimel ja viimase teadmata mitmeid laenu- ja järelmaksulepinguid. Sealhulgas on Rxxx Rxxxx digitaalset identiteeti kasutades sõlmitud laenulimiidi leping 08.03.2021 ka Ferratum Bank p.I.c.-ga (praegu Multitude Bank p.I.c.). Sellest tulenevalt on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ning kohus uuendab peatatud menetluse. 6. Kohus palus 22.01.2024 hageja seisukohta menetluse jätkamise osas ning arvestades asjaolusid tegi ettepaneku hagi tagasivõtmiseks. Hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 7.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Käesoleval juhul ei ole hagi läbivaatamata jätmiseks kostja nõusolek vajalik, kuna eelmenetlus tsiviilasjas ei ole lõppenud. 8.

§ 425

lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 9. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ § 423 lg 1 p 2 alusel, sest hageja on võtnud hagi tagasi. 10.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 11.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd käesolevas menetluses ei olnud asjaolud hagejale teada ning hagejal on õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtusse, leiab kohus, et on õiglane jätta

§ 168lg 4 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda.

12.

§ 427

kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse. 13.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.