Obsah (5)

§ 428§ 429§ 277§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-142556 Tsiviilasi PARKIT OÜ ha

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 41. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Nõudest osaline loobumine ei saa rikkuda kostja õigusi. Eeltoodu alusel võtab kohus vastu nõudest loobumise summas 3 eurot ja lõpetab antud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.

1. Hageja leidis, et tal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvi, sest kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Kostja sõiduki armatuurlauale ei olnud jäetud parkimisluba, mille tõttu tuli igal rikkumisel tasuda leppetrahvi 35 eurot. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Kuna igale korterile oli väljatatud üks luba, oli loa olemasolu oluline. Hagejal oli teenuse osutamiseks sõlmitud leping korteriühistuga ning korteriühistu kasutas parklana E. Vilde tee X ning tegu oli E. Vilde tee X parkimisalaga.
2. Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu, sest kostjal oli parkimisluba ning hageja ei ole tõendanud õigust korraldada parkimist. Leppetrahvinõude saaks esitada ühistu. Kostja ei parkinud E. Vilde tee X kinnistul, sest sellel kinnistul asub ainult elamu. Hageja ei ole tõendanud parkimisloa puudumist ja hageja esitatud fotod on võltsitud, sest need on samal ajal tehtud mitmetest erinevates suundadest. Lisaks on hageja väljastanud kaks leppetrahvi sama rikkumise eest.
3. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Hageja on tõendanud parkimisalal parkimise korraldamise õiguse olemasolu. Samuti on hageja tõendanud kostjaga parkimislepingu sõlmimist.
4. Hageja esitas kohtule fotod liiklusmärkidest ja parkimistingimustest, millistega on tähistatud parkla sissesõidud E. Vilde X elamu juures (dtl 45-47). Parkimine on tingimuste järgi lubatud vaid korteriühistu lubadega. Hageja esitas tõendid selle kohta, et sõiduki omanik on kostja. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle (dtl 51-53). Kostja esitas foto talle väljastatud parkimisloast (dtl 78, 87) ja kostja on elamus korteriomaandi omanik (dtl 85-86). Hageja esitas parkimistingimused (dtl 44), milliste kohaselt on tingimuste rikkumisel ette nähtud leppetrahv 35 eurot. Hageja esitas korteriühistu teavituse ühistu liikmetele parkimiskorra kohta (dtl 115). Seega nähtub esitatud tõenditest, et E. Vilde tee X elamu juures oli parkimine korraldatud ja parkla kasutajaid teavitati parkimistingimustest.
5. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13).
6. Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RK TKo 2-15-3430, p 18). Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146).
7. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud esitatud fotodega, et kostja parkis oma sõiduki E. Vilde tee X elamu juurde, kuid ei täitnud parkimistingimusi, sest sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud parkimisluba. Kohus nõustub hageja väitega, et kuivõrd iga korteri suhtes oli väljastatud ainult üks luba, ei olnud parkimisloa asetamine sõiduki esiklaasi alla pelgalt formaalne nõue, vaid oli suunatud kõigi korteriomanike huvide arvestamisele ja piiratud parkimiskohtade jaotamisele võrdsetel alustel.
8. Kohus ei nõustu kostja paljasõnaliste väidetega, et hageja esitatud fotod sõidukist ning selle esiklaasi vahele asetatud leppetrahvidest olid võltsitud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostjale on koostatud kolm leppetrahvi 10.01.2022, 11.01.2022, 24.11.2021 (dtl 23-43). Leppetrahvidele on märgitud, et parkimisalaks oli Vilde tee X ja leppetrahv koostati põhjusel, et kostja sõidukil puudus parkimisluba. Igakordse leppetrahvi suuruseks oli 35 eurot.
9. Leppetrahvide koostamise ajal tehti fotod sõidukist, millistest nähtub, et leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Fotodelt nähtub, et sõiduki esiklaasi alla pole jäetud parkimisluba. Alusetud on kostja etteheited, et fotodest ei nähtu parkimisloa puudumist. Kostja ei ole viidanud ühelegi fotole, millest nähtuks, et parkimisluba oli asetatud sõiduki esiklaasi alla.
10. Vastuseks kostja etteheidetele esitas hageja kohtule kõik leppetrahvide koostamisel tehtud fotode failid (dtl 118-123, 126-131, 134-139) ning väljavõtted enda serverist fotode üleslaadimise aja kohta (dtl 112-114). Serveri väljavõtetest nähtub, et kõik fotod laaditi samal ajal serverisse, millest on tingitud failides samad kellaajad. Järelikult on alusetud kostja väited, et fotod on võltsitud, kuna samal ajal ei oleks olnud võimalik teha fotosid sõiduki mitmest küljest. Kostja etteheited selle kohta, et fotode võltsimist tõendavad erinevused esiklaasi all asuva parkimiskella ja sinilille asukoha osas, on alusetud ja kohut eksitavad. Erinevatel fotodel on pildistatud sõiduki esiklaasi erinevalt poolelt: sõiduki esiklaasi ühes nurgas on nähtav parkimiskell ning teises sinilill. Alusetu on ka kostja etteheide, et hageja on teinud sama rikkumise eest leppetrahvi kahel korral. Fotodest nähtub, et 10.01.2020 leppetrahv on eemaldatud järgmisel päeval 11.01.2020 leppetrahvi koostamise ajaks. Kostja ei ole ise viidanud ühelegi parkimislepingu tingimusele, mille kohaselt oleks pärast leppetrahvinõude koostamist sõiduki omanikul õigus nõuetele mittevastavat parkimist omal äranägemisel jätkata.
11. Kostja esitas kohtule enda loodud ekraanipildid wordi failide kohta (dtl 140), väljavõtted Google.Translate.com keskkonnast (dtl 141, 182) ja esindaja loodud selgitused (dlt 149-182). Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kostja lepingulise esindaja seletused ning lepingulise esindaja loodud tõendid tõendada fotode võltsimist.

§ 277

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Põhistamiseks ei ole piisavad kostja või tema esindaja seletused koos esindaja loodud tõenditega eriteadmisi nõudvas valdkonnas. Kohus ei saa ainuüksi kostja esindaja seletuste ja tema loodud ekraanipiltide alusel lugeda tõendatuks, et fotofailid on võltsitud, kui neilt ei nähtu kostja esindaja loodud tõenditest nähtuvaid kirjeid. Kostja väited fotode töötlemise ja varasemate fotode kasutamise kohta on paljasõnalised.

1. Kuna kostja väited on jäänud paljasõnalisteks, loeb kohus hageja esitatud fotodega tõendatuks, et kostja parkis E. Vilde X elamu juures hageja viidatud kuupäevadel, kuid sõiduki esiklaasi alla ei olnud asetatud parkimisluba. Sõiduki parkimist ei ole kostja iseenesest eitanud. Kostja vastuväited on samas vastuolulised, sest vastuolus eelnevaga ehk väitega, mille kohaselt ei olnud sõiduki parkimine ning leppetrahvide koostamine hageja fotodega tõendatud, asus kostja väitma, et ta ei rikkunud parkimistingimusi, sest parkis mitte E. Vilde tee X kinnistul, vaid E. Vilde tee X kinnistul. Eeltooduga omakorda vastuolus olevalt väitis kostja, et hagejal ei olnud parkimisala kasumise õigust ning leppetrahvinõude oleks kostjale saanud esitada hoopis korteriühistu. Korduvad vastuolud kostja väidetes ei muuda neid kohtu jaoks usutavateks.
2. KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et antud seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega kuulub iseenesest korteriühistu üldkoosoleku pädevusse otsustada, kuidas tarbida ja liikmete vahel jaotada erinevaid teenuseid, sealhulgas parkimiseks vajalikke teenuseid ning millistel tingimustel saavad liikmed neid teenuseid kasutada.
3. Lisaks tuleneb KrtS § 35 lõike 2 punktis 2, et tavapärase valitsemisena käsitatakse korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Nende lepingute sõlmimist saab KrtS § 35 lg 1 alusel otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Järelikult saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega otsustada parkla kasutamise tingimusi, sealhulgas parklakohtade jaotamist ja sellega seotud lepingute sõlmimist.
4. Hageja esitas kohtule Tallinna linna ja korteriühistu vahel 08.01.2013 sõlmitud notariaalselt tõestatud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 101-107), mille alusel andis Tallinna linn korteriühistu kasutusse Vilde tee X kinnistu lepingu punkti 3.
5. alusel parkimisalana kasutamiseks. Lepingu punkti 3.
6. alusel oli ühistul õigus ala kasutada. Seega ei korraldatud parkimist kinnistul, mis kuulus korteriomanike kaasomandisse. Lepingu punkti 3.7.4 järgi ei olnud ühistul õigust anda lepingu esemel seatavast isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele. Kohtu hinnangul on kostja sellest lepingu punktist teinud eksliku järelduse, et hagejal ei olnud korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel õigust E. Vilde tee X kinnistul parkimise korraldamise teenust osutada. Korteriühistu ei ole hagejale üle andnud kinnistu isiklikku kasutusõigust.
7. Hageja ja KÜ Vilde tee X on sõlminud teenuse osutamise lepingu (dtl 108-110), mille kohaselt on hagejal õigus teostada aadressil Vilde tee X ja lepingule lisatud plaanil märgitud alal. Lepingu järgi pidi korteriühistu tasuma liiklusmärkide paigaldamise kulud. Lepingu punkti 3.
8. järgi oli hagejal õigus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, kasutades hoiatusi või leppetrahve. Lepingu punkti 3.
9. järgi pidi leppetrahvidest saadav tulu jääma hagejale. Eeltoodust tuleneb hageja õigus korraldada parkimist E. Vilde tee X elamu vahetus läheduses asuval parkimisalal. Seadusele ja lepingule mittetuginev on kostja väide, et leppetrahvi oleks saanud temalt nõuda ainult ühistu. Korteriühistul oli õigus sõlmida leping parkimisteenuse osutamiseks ja parkimise korraldamiseks, andes lepinguga leppetrahvide nõudeõiguse üle teenuse osutajale.
10. Kostja esitas leppetrahvid kohtule sellisel kujul, nagu need olid talle esitatud (dtl 88). Nendel leppetrahvidel oli erinevalt hageja esitatutest sõiduki parkimise kohaks märgitud Vilde tee X, Tallinn. Kostja esitas ka väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist, millisest nähtuvalt ei ole Vilde tee X kinnistul võimalik parkida, sest kinnistu piirneb elamuga (dtl 89). Kohus leiab, et erinevused hageja esitatud leppetrahvide elektrooniliste versioonide ja kostja esitatud leppetrahvide koopiate vahel ei välista hageja nõude rahuldamist. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et E. Vilde tee X elamu korteriomanikud said oma sõidukeid parkida elamu vahetus läheduses asuval E. Vilde tee X kinnistul. Sellele kinnistule olid asetatud parkimise korraldamisest teavitavad liiklusmärgid ning sellel kinnistul oli hagejal õigus parkimist korraldada.
11. Kostja on ise nõustunud, et vaatamata tema esitatud leppetrahvidel märgitule faktiliselt E. Vilde tee X kinnistul parkida ei saanud. Kostja on nõustunud, et ta parkis E. Vilde tee X kinnistul. Kostja ei ole selgitanud ega põhistanud, millest tuleneb tema õigus keelduda leppetrahvide tasumisest ainult seetõttu, et talle esitatud leppetrahvidel ei olnud detailselt õigesti märgitud parkla aadress. Kohus leiab, et sellist keeldumise alust ei tulene seadusest ega lepingust. Kuna kostja parkis sõiduki hageja korraldatud parkimisalal, kostjat oli teavitatud parkimistingimustest ning kostja rikkus neid, tuli kostjal tasuda leppetrahvi.
12. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused nägid ette leppetrahvi kohustuse tasumise lepingutingimuste rikkumisel. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks tasumata leppetrahvidena välja mõista 105 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 7,91 eurot. Alates 19.12.2022 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 105 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 61.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi hageja loobus nõudest 3 euro ulatuses, ei muuda see kohtu hinnangul menetluskulude jaotust, sest tegu oli nõude suurust arvestades marginaalses ulatuses loobumisega.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati kokku 922,50 euro ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud õigusabile on mõistlikud. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Hageja esindaja oli sunnitud koostama menetlusdokumente ja vastama kostja väidetele, sest kostja vastuolulised väited suurendasid vaidluse mahtu ning sellest tulenevalt hageja menetluskulusid. Kostja enda kulud õigusabile on samas suurusjärgus. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1022,50 eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 922,50 eurot on kulud õigusabile.
3. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1022,50 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik