KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 7. november 2018, Tartu Haldusasi Xi kaebus Viru Vangla tek

) § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Määruses leidis halduskohus järgnevat. 5.

1. Vangla otsus, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, tehti
2. märtsil 2018 ning toimetati samal päeval kaebajale ka kätte. Kaebus halduskohtule tuli esitada hiljemalt
3. aprillil
4. Kaebust sisalduvale ümbrikule on märgitud
5. mai
6. Seega on kaebus esitatud mittetähtaegselt. 5.
7. Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus tähtaja avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Kaebetähtaja ennistamise aluseks saavad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi takistused (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 16). Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav ka näiteks isiku kogenematusest tingitud eksitus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). 5.
5. Kaebaja on vangla otsuse kätte saanud
6. märtsil
7. Otsus sisaldas ka vaidlustamisviidet. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja sai või pidi aru saama vangla eestikeelse otsuse sisust ja vaidlustamiskorrast. Halduskohus mõistis kaebaja seisukohta sedasi, et ta oli eksituses, kas 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema eestikeelse otsuse või tõlgitud dokumendi kättesaamisest. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja väidetav eksitus mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Vangla vastusest kaebetähtaja ennistamise taotlusele selgub, et inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale vene keeles vaidlustatud otsuse põhisisu. Sellest tulenevalt võib eeldada, et kaebaja pidi aru saama, et tema kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata. Varasemalt on kaebaja vaidlustanud eestikeelseid otsuseid 30 päeva jooksul (nt haldusasjad nr 3-15-2750 ja nr 3-17-2521). Praegune olukord ei erine varasematest situatsioonidest, kus otsuse vaidlustamiseks oli samuti aega 30 päeva otsuse kättesaamisest arvates. Kaebaja pidi mõistma, et kaebus tuli esitada otsuse originaali kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul. Tõlke puudumine ei takistanud kaebajal kohtusse pöördumast. Kaebuses oleks saanud esitada samu väiteid, mida kaebaja esitas ka vanglale kahju hüvitamise taotluses. 5.
8. Halduskohus leidis, et ka tähtaja ennistamise taotlus oli esitatud mittetähtaegselt, kuna

§ 71

lg 2 kohaselt tuleb tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul pärast mõjuva põhjuse ära langemist. Venekeelse otsuse sai kaebaja kätte

1. aprillil
2. Taotlus tähtaja ennistamiseks tulnuks seega esitada hiljemalt
3. mail 2018, kuid kaebaja pöördus kaebusega kohtusse alles
4. mail
5. 5.
6. Halduskohus ei pidanud iseseisvaks nõudeks taotlust nõuda vanglalt välja veel tasumata tšekk 68,54 eurot, kuna tegemist on menetluskulu tõendava dokumendiga, mis seondub vangla otsuse tõlkimisega eesti keelest vene keelde. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
8. augusti
9. a määruse tühistada. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kaebajal ei ole juristi haridust, mistõttu ta ei saa arugi, mis vahet on näiteks kohtumäärusel ja -otsusel. Kaebaja kannab karistust alates
10. aastast ning on tõepoolest ka varasemalt osalenud kohtumenetlustes, kuid nendes on talle õigeaegselt antud tõlgi abi. Praegusel juhul pidi kaebaja maksma tõlkimise eest 68,54 eurot. Teenuse eest tasumiseks kasutas ta ka sugulaste rahalist abi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
11. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
12. Kuigi kaebaja ei valda eesti keelt, on usutav, et
13. märtsi
14. a otsuse kättetoimetamisel, millega keelduti kaebajale väidetavalt tekitatud varalist kahju hüvitamast, selgitas inspektorkontaktisik lühidalt otsuse põhisisu ning võimalust seda 30 päeva jooksul arvates kättesaamisest halduskohtus vaidlustada. Isegi, kui kättetoimetamine oleks piirdunud täiendavaid selgitusi andmata, on kinnipeetaval siiski võimalus paluda lühidalt kirjeldada, mis on otsuse resolutsioon ja vaidlustamiskord. Viimasest arusaamine ei eelda õigusalaseid teadmisi. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebust esitades oleks saanud toetuda ka seisukohtadele, mis esitati vanglale kahju hüvitamise taotluses. Kui kaebuses esineb puudusi, saab halduskohus jätta kaebuse käiguta ning anda võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, see puudutab ka kaebuse põhjendusi (

§ 120lg 3).

1. Kaebaja tõdeb ka ise, et on varasemalt halduskohtumenetluses osalenud. Kuigi kaebaja sõnutsi on ta tõlked alati tähtaegselt kätte saanud, ei ole usutav, et kaebaja oleks siiani eksituses sellest, mis ajahetkest hakkab kaebuse esitamise tähtaeg kulgema. Kuna kaebaja ei ole ka ise eitanud, et talle otsust pärast kättetoimetamist põgusalt tutvustati, ei ole kaebaja eelnevalt mainitud seisukoht selles osas veenev.
2. Haldusmenetluses kantud kulusid, sh tõlkekulusid, ei mõisteta halduskohtumenetluses välja. Halduskohtumenetluses väljamõistetavad kulud on üksnes need, mis on kantud kohtumenetluse vältel, st kohtueelne menetlus ei lähe siinkohal arvesse (

§-d 101–103).

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3