Obsah (6)

§ 118§ 129§ 117§ 130§ 68§ 80

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-126678 Tsiviilasi Aktsiase

§ 118

lg 2 analoogia tähenduses.

§ 118

lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega asub hageja kokkuvõtvalt seisukohale, et juhul kui kostja identiteeti sai kasutada kolmas isik, siis sai see toimuda üksnes seetõttu, et kostja ei järginud hoolsuskohustust ning andis enda digitaalse 3 identiteedi üle, lisaks avaldas laenuvõtjale ka juurdepääsu enda arvelduskontole. Nimetatu võis viia tulemini, et sisuliselt sõlmiti kostja nimel lepinguid, kuid nende lepingute sõlmimise eest vastutab kostja ning kostjal on antud toimingutest tekkinud tsiviilhaginõue kriminaalmenetluses teo toimepannud isiku suhtes. Hageja jääb hagiavalduses ja käesolevas vastuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuete ulatuses.

1. 29.11.2023 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja 13.10.2023 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks ning määras hagejale tähtaja hagiavalduses esile toodud asjaolude ja tõendite täiendavaks selgitamiseks kuni 04.12.
3. 29.11.2023 esitas kostja kohtule täiendava tõendina Harju Maakohtu 28.11.2023 kohtuotsuse kriminaalasjas number xxx, millest nähtuvalt on muuhulgas tuvastatud X poolt kostja vastu toime pandud süüteo asjaolud, mis seonduvad tsiviilasjas nr 2-23-126678 menetletava võlanõudega.
4. 04.12.2023 täitis hageja 29.11.2023 kohtunõude ja esitas kohtule hagi aluseks olevate asjaolude osas täiendavad selgitused.
5. 06.12.2023 määrusega tühistas kohus tsiviilasjas nr 2-23-126678 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja 15.12.2023 ja peatas tsiviilasja nr 2-23-126678 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr xxx.
6. 05.01.2024 määrusega uuendas kohus tsiviilasjas menetluse. Ühtlasi teavitas kohus pooli, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 26.01.
7. Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 7000 eurole. Kohus märgib, et jätab käesoleva tsiviilasja lahendamisel TsMS § 238 lg 1 p 2 koosmõjus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata tsiviilasja menetluses kostja poolt korduvalt esitatud samasisuliste tõenditega (dtl 69-71; dtl 75-94 ja dtl 117).
9. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10. Hagiavalduse kohaselt on 28.06.2022 kostja ja Tele2 vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel on kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxxxxxx. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja kasutas Tele2 teenuseid nende eest tasumata. Tele2 loovutas 22.12.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja väitel ei ole kostja liitumislepingu alusel talle osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise kohustust täitnud, mille tagajärjel on hagejal kostja vastu lepingust tulenev põhinõue 414,73 eurot, lepingust tulenevas määras 0,05 % päevas arvestatud viivisenõue 75,04 eurot (hagi esitamise seisuga 23.08.2023) ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude nõue 25 eurot.
11. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus, kas poolte vahel 28.06.2022 sõlmitud leping on kehtiv. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt 4 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta vaidlusalust 28.06.2022 lepingut Tele2-ga sõlminud. Kostja langes kelmuse ohvriks ning lepingu on sõlminud tema isikuandmeid õigustamatult kasutanud X kostja nimel. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud.
12. Hageja on kohtule esitanud tõendina K. Z.i poolt 28.06.2022 kell 00.14 digitaalselt allkirjastatud liitumislepingu abonentnumbrile xxxxxxxx, mille alusel kohustus Tele2 osutama kostjale erinevaid mobiilsideteenuseid (dtl 26-40). Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et ajavahemikul 28.06.2022 kuni 31.08.2022 on abonentnumbrilt xxxxxxxx kasutatud mobiilsideteenuste (internet, kõned, sõnumid ja Google Play maksed) eest esitatud arveid järgmiselt: 1) periood 28.06.2022-30.06.2022, arve nr 15114790118 summas 47,49 eurot, maksetähtajaga 18.07.2022; 2) periood 01.07.202231.07.2022, arve nr 15115020953 summas 210,82 eurot maksetähtajaga 18.08.2022; 3) periood 01.08.2022-31.08.2022, arve nr 15115251055 summas 156,42 maksetähtajaga 18.09.2022, kokku 414,73 eurot (dtl 41-47). Tasumata arvete kohta on edastatud meeldetuletusteated (dtl 49-51). Tele2 loovutas 22.12.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (dtl 48). Kohus on kostja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 09.01.2023 teatise kohaselt alustati kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx menetlust 05.01.2023 karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 tunnustel, kuna 27.06.2022 leidis asukohas/aadressil xxx aset järgmine sündmus- K. Z.ile pakuti Telegramis lisaraha teenimise võimalust. Isik edastas tööpakkujale viimase palvel enda kohta kõik vajalikud andmed (sh Smart-ID). Hiljem teataja avastas, et tema nimele on võetud BB Finance OÜ-lt laen summas 390 eurot ning sõlmitud Inbank AS-iga ja TF Bank AB-ga järelmaksulepingud Elisa ja Hawaii Express e-poe iseteeninduses vormistatud ostude finantseerimiseks (dtl 73). PPA 03.10.2023 teatise nr xxxxxxxxx kohaselt on kriminaalasi nr xxxxxxxxxxx ühendatud kriminaalasjaga nr xxxxxxxxx, mis omakorda oli ühendatud kriminaalasjaga nr xxxxxxxxx, milles on kohtueelne menetlus lõpule viidud ning kriminaalasja materjalid on 11.09.2023 edastatud kokkuvõttega Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Kriminaalasjas kahtlustatav X (ik xxxxxxxxxxxx) viibib kinnipidamisasutuses (dtl 115). K. Z. esitas kriminaalasjas hagiavalduse Xlt (X) varalise kahju summas 650,30 eurot väljamõistmiseks, milleks oli K. Z.i poolt kriminaalasja menetluse kestel (Elisa müügileping nr 13175945 ja nutikindlustuse leping nr 13175946- 54,83 eurot, HyBa Credit krediidileping- 104,79 eurot, Esto järelmaksulepingud nr 55788149801, 42928165658, 30668165771- 445,68 eurot) lepingute täitmiseks sooritatud maksed (dtl 67-68). 04.10.2023 Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr xxx on X antud süüdistatavana KarS § 209 lg 2 p 1, 5 ja KarS § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises kohtu alla ning 02.11.2023 määratud kohtuistungile on kannatanuna kutsustud muuhulgas K. Z., kelle poolt esitatud tsiviilhagi (kostja poolt sooritatud tagasimaksed Elisa, HyBa Credit, Esto-le) 650,30 euro nõudes on kriminaalasjas võetud menetlusse. Määruse põhjendava osa punkti 7.12 kohaselt sõlmis X 28.06.2022 Tele2 e-poes K. Z.i nimel Tele2 Eesti AS-iga liitumislepingu abonentnumbrile xxxxxxxx ning seejärel ajavahemikul 28.06.2022 kuni 31.08.2022 kasutas antud abonentnumbriga seotud mobiilsideteenuseid (internet, kõned, sõnumid ja Google Play maksed). Sellise tegevusega tekitas X lähtuvalt sõlmitud lepingu tingimuste mittetäitmisega varalise kahju summas 432,42 eurot (sisaldab viiviseid), saades varalist kasu Tele2 Eesti AS osutatud mobiilsideteenuste näol (dtl 119-132). 29.11.2023 esitas kostja kohtule tõendina kriminaalasja nr xxx 28.11.2023 kohtuotsuse, mis jõustus Kohtute infosüsteemi andmetel 29.12.
13. Vastava lahendi kohaselt sõlmis X erinevate ettevõtete internetilehekülgedel pakutavate toodete/teenuste saamise eesmärgil muuhulgas K. Z.i nimel lepinguid, mille tulemusena tekkisid kostjale kohustused lepingute täitmiseks. Kohtuotsuses on esile toodud X poolt 28.06.2022 aset leidnud liitumislepingu sõlmimine kostja nimel (Smart-ID abil) Tele2 e-poes abonentnumbrile 5 xxxxxxxx ning seejärel ajavahemikul 28.06.2022 kuni 31.08.2022 antud abonentnumbriga seotud mobiilsideteenuste kasutamine (internet, kõned, sõnumid ja Google Play maksed) varalise kahjuga 432,42 eurot (sisaldab viiviseid). Kohus leidis eeltoodud lepinguga seoses, et alates 28.06.2022 K. Z.i nimel liitumislepingu sõlmimine ja allkirjastamine ilma K. Z.i teadmata ja nõusolekuta X poolt on tõendatud süüdistatava ja kannatanu ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Kriminaalasja menetluses leidis tuvastamist, et
14. aasta juuni lõpus võttis Telegrami vahendusel K. Z.iga ühendust meesterahvas, kes pakkus talle lisateenistuse võimalust. K. Z.i sai aru, et töö pidi seisnema rahaülekannete tegemisega klientidele, vajadusel klientide raha sularahas väljavõtmine ja pidi tehingutelt saama dividende. Tagatis selleks, et ta kliente ei pea, pidi ta saatma meesterahvale oma Smart-ID QR koodi, sellele tähtsust ei omistanud ja arvas, et koodiga saab esitada tema enda kohta andmeid, et on reaalselt eksisteeriv isik. SK ID Solutions AS 31.01.2023 teabe kohaselt väljastati K. Z.i isikukoodile Smart-ID kontode ja digitaalsete toimingute kohta ajavahemikul 25.06.-10.07.2022, mille kohaselt on Smart-ID-d kasutatud allkirjastamiseks teenusepakkujate juures nagu Inbank, Esto, Elisa Eesti AS ja HyBa, TF Bank, Coop Pank, Tele
15. Tele2 Eesti AS 10.03.2023 teabe kohaselt on K. Z.i nimele loodud Tele2 lepinguline number xxxxxxxx. Erinevate mobiiliteenuste ja Google Play maksete kasutamisega on 01.09.2022 seisuga võlgnevus kokku 417,15 eurot. Tele2 Eesti AS 10.03.2023 vastuse kohaselt vormistati number xxxxxxxx K. Z.i nimele e-poes, allkirjastati Smart-IDga, lepingus kontaktnumber
16. Lisatud leping ning arved, millede kohaselt on võlgnevus 01.11.2022 seisuga 432,42 eurot. Kriminaalasja menetluses tunnistas X, et ta on toime pannud teod, milles teda kahtlustatakse. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav pakkus läbi kiirsuhtlusrakenduses „Telegram“ võimaluse lisaraha teenida, kuid tegelik eesmärk oli saada kannatanutelt nende autentimisandmed ning neid kasutades võtta kannatanute nimel erinevatest krediidiasutustest laenusid ning osta internetipoodidest kaupa. Eksitusse viidud kannatanu teatas süüdistatavale oma autentimisandmed isiku- ja pangaandmed. Alates 27.06.2022 sõlmis süüdistatav ilma K. Z.i teadmata ja nõusolekuta mitmeid erinevaid järelmaksulepinguid, sealhulgas Tele2 Eesti AS-iga liitumislepingu abonentnumbrile xxxxxxxx. Pärast raha, kauba ja mobiilsideteenuste kasutamise võimaluse enda valdusse saamist kasutas X neid enda isiklikuks otstarbeks, jättes lepingujärgsed maksed tasumata. Sellistest andmetest tegi kohus kriminaalasjas järelduse, et X, olles valdaja eksitusse viimise teel ja seega õigusvastaselt saanud enda kasutusse K. Z.i isiku- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema autentimisandmetele ning loonud uue Smart-ID konto, millele juurdepääs oli vaid temal endal, kasutas K. Z.i teadmata ja nõusolekuta viimase isiku- ja pangaandmeid ning sõlmis ilma viimase teadmata ja nõusolekuta erinevate teenusepakkujate kaudu K. Z.i nimel järelmaksulepinguid, krediidilepingu, laenulepinguid ja mobiilsideteenuse lepingu. Lepingute sõlmimisel ei omanud X kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Kohus asus seisukohale, et X sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leidis kohus, et süüteo pani X toime ette planeeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohus rahuldas K. Z.i tsiviilhagi 650,30 euro nõudes ja karistas Xt KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 209 lg 2 p 1, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises tähtajalise vangistusega (dtl 148-210).
17. Kohus leiab, et eeltoodud kriminaalasjas nr xxx on leidnud tõendamist, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva liitumislepingu (abonentnumbrile xxxxxxxx) Tele2-ga sõlmis 28.06.2022 kostja andmeid ebaseaduslikult kasutades X. Tegemist oli ette planeeritud ja kavatsetult K. Z.i vastu toime pandud süüteoga, mis kvalifitseeriti KarS § 213 alusel arvutikelmusena. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et X, olles õigusvastaselt saanud enda kasutusse K. Z.i isiku- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema autentimisandmetele, lõi K. Z.i nimele uue Smart-ID konto, millele juurdepääs oli vaid temal endal ning mida kasutades sõlmis X K. Z.i nimel muuhulgas käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva mobiilsideteenuse lepingu Tele2-ga.
18. Hageja on tsiviilasja menetluses läbivalt jäänud seisukohale, et kostja ei ole Tele2 lepingu osas 6 tunnistatud kriminaalasjas tsiviilhagejaks, mistõttu vastutab kostja ise tehingu eest, milline oli sõlmitud tema identiteeti kasutades, sest kostja ei ole tõendanud enda digiallkirjastamise vahendi tahtevastast väljumist.
19. Kohus selgitas hagejale 25.09.2023 kohtunõudes, et lepingu täitmisnõude (VÕS § 108 lg 1) puhul tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejal tõendada, et poolte vahel oli kehtiv võlasuhe. 27.

§ 129

lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuni puudub esindatava heakskiit, on tehing hõljuvalt kehtetu (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508/73, p 26). Kui kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus

§ 117

mõttes (sh kas tehinguga antud volitus või seadusjärgne esindusõigus) ja esindatav tehingut heaks ei kiida, siis on tehing tühine ja teise isiku nimel esindusõiguseta tegutsenud isikul võib tekkida kahju ja kulutuste hüvitamise kohustus

§ 130järgi.

Tehingul põhineva esindusõiguse ehk volituse (

§ 117

lg 2) võib esindatav

§ 118

lg 1 järgi anda nii otsese kui kaudse (

§ 68lg-d 2 ja 3) tahteavaldusega.

Samas võib esindusõigus olla tuletatav ka

§ 118

lg 2 esimesest alternatiivist (nn talumisvolitus) või

§ 118lg 2 teisest alternatiivist (nn näivusvolitus).

28. Antud juhul on kriminaalsajas nr xxx leidnud tõendamist, et X eesmärgipärase ebaseadusliku tegevuse eesmärgiks oli kostja eksitusse viimine selleks, et saada kostjalt kätte tema autentimisandmed ja isikuandmed, et neid kasutades võtta kostja nimel erinevatest krediidiasutustest laenusid ning osta internetipoodidest kaupa. Seega väljastas kostja Xle enda autentimisandmed pettuse toimel eksitusse viiduna. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja oleks andnud kolmandale isikule enda autentimis- ja isikuandmed enda esindamiseks Tele2-ga lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest järeldub, et kostja ei olnud teadlik ja ei saanudki olla teadlik X poolt 28.06.2022 aset leidnud lepingu sõlmimise asjaoludest, kuna kostja nimele on tema isikuandmeid kasutades loodud Smart-ID konto tema teadmata ja tahte vastaselt. Lepingu sõlmimiseks ei ole kostja andnud Xle käsundit ega väljendanud ühelgi muul viisil enda tahet vaidlusaluse lepinguga sõlmimisega seonduvalt. Tegemist on olukorraga, kus autentimis- ja isikuandmed on kurjategijale väljastatud kostja poolt pettusega tahtliku eksitusse viimise tagajärjel. Kohus asub seisukohale, et 28.06.2022 Tele2-ga sõlmitud liitumisleping (abonentnumber xxxxxxxx) sõlmiti kostja nimel tema isikuandmeid kasutades esindusõiguseta isiku X poolt ning tehtud mitmepoolne tehing on TsMS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole vaidlusalusele tehingule andnud enda heakskiitu ka tagantjärgi. Kohus peab vajalikuks siinjuures täiendavalt märkida, et 28.06.2022 kell 00.14 lepingu allkirjastamise sertifikaadilt nähtuvalt on digitaalallkirja juures märge, et allkiri ei ole kehtiv. Hageja on vastava asjaolu osas kohtule selgitanud, et e-IDAS määruse artiklist 25 tuleneb, et e-allkirja ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavatele nõuetele. Eeltoodust järelduvalt ei ole Tele2 ega ka hageja nimetatud kehtetuse märkele tähelepanu osutanud ja Tele2 on sõltumata kehtetu allkirja hoiatusest asunud lepingut täitma. Kohus on seisukohal, et digitaalse allkirja puhul punasega märgitud teave, et allkiri ei ole kehtiv tähendab sõnaselgelt, et antud digiallkiri on tunnistatud mittekehtivaks. Seega on antud juhul 28.06.2022 leping kostja nimel allkirjastatud

§ 80lg 3 kohaselt mittekehtiva digiallkirjaga.

Kohus nõustub hagejaga, et e-IDAS määruse artiklist 25 tulenevalt ei tunnistata eallkirja õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavatele nõuetele, kuid eeltoodule vaatamata oleks Tele2 pidanud vastavale asjaolule pöörama tähelepanu ja kontrollima lepingupoole tahteavalduse kehtivust enne teenuse osutamisega alustamist. 29.

§ 130

lg 1 järgi peab esindusõiguseta teise isiku nimel tehingu teinud isik juhul kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse (nn usalduskahju). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks lõikes 1 nimetatud kahjule 7 hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju). Seoses hageja väitega, et kostja ei ole Tele2 lepingu osas tunnistatud kriminaalasjas tsiviilhagejaks märgib kohus, et tsiviilhagi on kriminaalasja raames esitatud üksnes nende nõuete osas, mille kostja on võlausaldajatele kriminaalmenetluse kestel täitnud X poolt sõlmitud lepingute täitmiseks. Tele2 28.06.2022 sõlmitud liitumislepingust nr 854472716 (abonentnumber xxxxxxxx) tulenevaid nõudeid kostja kriminaalmenetluse kestel ei täitnud. Seega ei esinenud kriminaalmenetluse raames seoses Tele2 lepinguga kostjal alust kahjunõude esitamiseks. Vastava kahjunõude saab Xle esitada hageja ise tulenevalt

§ 130lg 1.

1. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas on tõendatud 28.06.2022 Tele2-ga liitumislepingu nr 854472716 sõlmimine ja selle alusel osutatud mobiilsideteenuste kasutamine kostja esindusõigust mitteomava isiku X poolt, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 2 kohaselt liidetakse TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja nõude suurus on 514,77 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud määraga 0,05 % päevas 75,90 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 133 lg 2 kohaselt tsiviilasja hinnaks 590,67 eurot. Menetluskulude jaotus
3. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei esindanud kostjat tsiviilasja menetluses lepinguline esindaja. Kostja ei ole tasunud menetluses riigilõivu ega kandnud muid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8