← Eesti

4-23-1779/21

Obsah (5)§ 2101§ 189§ 194§ 41§ 193

4-23-1779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-1779 Kohtunik Elina Elkind V

§ 2101alusel pöörata N.

Grigorjevi arest täitmisele. Ettekande kohaselt hoiab N. Grigorjev kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemises, mille tähtaeg lõppes

  1. oktoobril
  2. Maakohtu määrus
  3. Harju Maakohus tegi
  4. jaanuaril 2024 määruse, millega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras N. Grigorjevile määratud aresti täitmisele, põhjendades seda järgmiselt. Kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud. N. Grigorjev, kelle suhtes kohaldati asenduskaristust, oli teadlik temale määratud kohustusest ning kinnitas üldkasuliku töö tegemise soovi asenduskaristuse kohaldamise kohtuistungil. Siiski ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik N. Grigorjeviga üldse ühendust saada ning isikule üldkasuliku töö ajakava koostada. N. Grigorjev hoidis teadlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mistõttu on KarS § 69 lg 6 ja

§ 2101

lg 2 alusel põhjendatud tühistada asenduskaristusena kohaldatud aresti asendamine üldkasuliku tööga ja pöörata täitmisele N. Grigorjevile määratud kolmepäevane arest. Määruskaebus

  1. Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse peale esitas N. Grigorjev määruskaebuse
  4. veebruaril
  5. Määruskaebuses taotleb N. Grigorjev esmalt kaebetähtaja ennistamist ning seejärel karistuse kandmise tähtaja pikendamist.
  6. Kaebetähtaja ennistamise osas märgib N. Grigorjev, et ta sai Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a määruse kätte
  9. veebruari 2024 õhtul, sest ta on teise väärteoasjaga seoses alates
  10. jaanuarist 2024 kinni peetud. Eeltoodud asjaolu pidi N. Grigorjevi hinnangul olema ka kohtule teada, kuid maakohtu määrus, mille kaebetähtaeg lõppes
  11. jaanuaril 2024, jõudis menetlusaluse isikuni alles
  12. veebruaril
  13. Selline kättetoimetamise aeg vähendab N. Grigorjevi hinnangul tema võimalust kaebuse esitamiseks ning rikub maakohtu poolt viidatud edasikaebe korda (

§ 189

, § 190, § 192 ja § 193), s.o 15 päeva jooksul alates määruse menetlusalusele isikule teatavaks tegemisest. Eeltoodu tõttu palub N. Grigorjev arvestada kaebuse esitamise tähtaega alates

  1. veebruarist
  2. 2 4-23-1779
  3. Karistuse ärakandmise tähtaja pikendamist põhjendab N. Grigorjev asjaoluga, mille kohaselt viibib ta
  4. veebruarist 2024 –
  5. veebruarini 2024 Töötukassa poolt tasutud tööstusliku alpinisti kursusel. N. Grigorjev lubab ilmuda karistuse kandmiseks kohale maakohtu poolt viidatud aadressile hiljemalt
  6. veebruariks
  7. N. Grigorjev lisab, et nimetatud koolitusel on võimalik läbi Töötukassa osaleda korra aastas ning järgmine võimalus avaneks alles
  8. aasta jaanuaris.
  9. Maakohtu istungitele ilmumata jätmist selgitab N. Grigorjev oma mobiiltelefoni vargusega, mis toimus
  10. aasta novembris. N. Grigorjev selgitab, et konto ja telefoninumbri taastamisele kulus aega ja lisab oma kehtivad kontaktandmed. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus, olles tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja N. Grigorjevi määruskaebusega lahendab esmalt määruskaebuses tõstatatud küsimuse kaebetähtaja ja selle ennistamise vajalikkuse osas ning seejärel võtab seisukoha karistuse ärakandmise tähtaja edasilükkamise võimalikkuse kohta. Kuivõrd N. Grigorjev karistuse täitmisele pööramist ei vaidlusta, siis juhindudes

§ 194

lg-st 1 vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kaebuse piires ega käsitle seda küsimust.

  1. Määruskaebuses märgib N. Grigorjev, et sai Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse kätte
  4. veebruaril 2024, kui ta kandis teises väärteoasjas täitmisele pööratud aresti.
  5. Hindamaks, millal algas Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrusele kaebuse esitamise tähtaeg, tuleb esmalt selgitada, kas N. Grigorjev oli teadlik tema osas tehtavast määrusest ja millal ning millisel viisi N. Grigorjev Harju Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a määrusest teada sai.
  10. Maakohus määras N. Grigorjevi kohta koostatud erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi
  11. novembriks
  12. Kohtukutse edastati N. Grigorjevi teadaolevale elukoha aadressile XXX. Menetlusdokumendi väljastusteatest nähtub, et
  13. oktoobril 2023 kell 10:41 prooviti kohtukutset
  14. novembril 2023 toimuvale kohtuistungile N. Grigorjevile kätte toimetada. Kohtukutse kättetoimetamine ebaõnnestus, sest saajat ei olnud kohal, misjärel jäeti kutse nimetatud aadressil postkasti. Ringkonnakohtule ei nähtu kohtute infosüsteemist, et
  15. novembril 2023 toimunud kohtuistungi kutset oleks N. Grigorjevile muul viisil edastatud ehk kätte toimetatud. Menetlusalune isik kohtuistungist osa ei võtnud. 14.

§ 41

lg 1 kohaselt antakse kutse isikule allkirja vastu kätte

§ 41

lõike 2 kohaselt või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana

§ 41

lõike 3 kohaselt või saadetakse elektrooniliselt

§ 41lõike 4 kohaselt.

Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et kutse tuleb isikule allkirja vastu kätte toimetada. Postiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks postiteenuse osutaja väljastusteates märgitud päevast. E-posti teel edastatud kohtukutse on isikule kätte toimetatud, kui isik kinnitab kutse kätte saamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole N. Grigorjevile kutset eespool nimetatud viisidel kätte toimetatud, mistõttu ei saa lugeda

  1. novembril 2023 toimunud kohtuistungi kutset N. Grigorjevile kätte toimetatuks. N. Grigorjevile ei toimetatud seega nõuetekohaselt kohtuistungi kutset ei
  2. novembril 2023 toimuvale kohtuistungile ega ka järgnevatele kohtuistungitele (
  3. novembril 2023 ja
  4. jaanuaril 2024). 3 4-23-1779
  5. Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a määruses on märgitud, et maakohtu määrus on vaidlustatav 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest.

§ 193

lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kuivõrd N. Grigorjevile ei toimetatud ühtegi kohtuistungi kutset kätte väärteomenetluse seadustikus sätestatud viisil, ei saa lähtuda sellest, et menetlusalune isik oli või pidi olema teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja tema osas tehtava kohtumääruse tegemise ajast, mistõttu ei saa pidada maakohtu määrusele kaebuse esitamise tähtaja alguseks kohtumääruse tegemise aega. N. Grigorjevi puhul tuleb kaebuse esitamise tähtaega hakata lugema alates ajast, mil isik sai kohtumäärusest teada.

  1. Kohtuinfosüsteemi andmetel peeti N. Grigorjev väärteoasjas nr 4-23-1101 kinni
  2. jaanuaril 2024 ning toimetati seejärel kinnipidamiskeskusesse selles väärteoasjas määratud 14-päevast aresti kandma. Isik vabanes aresti kandmiselt
  3. veebruaril
  4. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märgib N. Grigorjev, et ta sai Harju Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määruse kätte
  7. veebruaril
  8. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et maakohus saatis
  9. veebruaril 2024 Põhja Prefektuurile ja Tallinna Vanglale Harju Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a määruse. Eeltoodu selgitab, miks sai N. Grigorjev Harju Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a määruse kätte alles
  14. veebruaril
  15. Seega on N. Grigorjevi
  16. veebruari
  17. a määruskaebus tähtaegne ja vajadus ennistamisküsimuse lahendamiseks puudub.
  18. Määruskaebuses taotleb N. Grigorjev aresti ärakandmise tähtaja edasilükkamist ja selgitab, et ta viibib
  19. veebruarist kuni
  20. veebruarini Töötukassa poolt tasutud kursustel, misjärel ta läheb hiljemalt
  21. veebruaril 2024 aresti kandma.
  22. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 6 kohaselt peab täitmisele pööratud arest olema ära kantud hiljemalt
  23. veebruariks
  24. Kuivõrd N. Grigorjev sai Harju Maakohtu
  25. jaanuari
  26. a määruse kätte
  27. veebruaril 2024, kestis määruskaebuse esitamise tähtaeg kuni
  28. veebruarini
  29. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks, et menetlusalune isik pidanuks täitmisele pööratud aresti ära kandma enne, kui saabub määruskaebuse esitamise tähtaeg. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks pikendada Harju Maakohtu
  30. jaanuari
  31. a määrusega täitmisele pööratud kolmepäevase aresti ärakandmise tähtaega ning määrab, et arest peab olema ära kantud ühe kuu jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest.
  32. Juhindudes

§ 194lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.

jaanuari

  1. a määruse osaliselt, s.o osas, mille kohaselt peab täitmisele pööratud arest olema ära kantud hiljemalt
  2. veebruaril
  3. Ringkonnakohus määrab, et N. Grigorjevi osas Harju Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrusega täitmisele pööratud kolmepäevane arest peab olema ära kantud kuu aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Küll aga toob eeltoodu kaasa määruskaebuse rahuldamise. Allkirjastatud digitaalselt 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.