← Eesti

2-23-10778/6

Obsah (10)§ 442§ 637§ 187§ 405§ 444§ 162§ 174§ 177§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-10778 Tsiviilasi Intrum Investment No. 2

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Hageja esitas 31.07.2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1975,83 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 227,35 eurot ja täiendav viivis 25,9% aastas arvestatuna 1852,01 eurolt alates 01.08.2023.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.06.2022 LHV Finance AS-ga (edaspidi krediidiandja) väikelaenulepingu nr 4340999 (edaspidi leping). Lepingu alusel on krediidiandja andnud kostjale laenu 2000 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid 67,32 eurot kuus 48 kuuks intressimääraga 25,90% aastas ehk 0,07% päevas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 40 eurot (dtl 10-13). Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 359,39 eurot (dtl 70). Krediidiandja hinnangul on kostja on oma kohustusi rikkunud, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates 20.11.
  3. Paraku kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 24.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 07.02.2023 (dtl 16-18). Kostja nimetatud võlgnevust lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 07.02.2023 lepingu üles (dtl 20-22). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 06.01.2023 (dtl 27-28).
  4. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 09.11.
  5. Kostja esitas 23.11.2023 kohtule oma kirjaliku seisukoha. Kostja asus seisukohale, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus intresside ja kõrvalkulude nõudmiseks. Kostja taotleb seniste tagasimaksete arvestamist põhinõude katteks ning taotleb põhinõude suuruseks määrata 1600,61 eurot. Kostja nõustub põhinõude 1600,61 euro tasumisega hagejale graafiku alusel. Kostja on võimeline tasuma 75.- eurot ühes kuus. Kostja nõustub hageja poolt välja arvutatavate seadusjärgsete viiviste tasumisega perioodi 07.02.2023-31.07.2023 eest. Kostja palub jätta intressid ja muud kõrvalkulud välja mõistmata. Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda. 4.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 5. Hagi hind on 2732,85 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

6.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

  1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  2. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja LHV Finance AS vahel sõlmitud laenulepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale. 2

(5)
  1. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja LHV Finance AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. LHV Finance AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
  2. Küll on aga kostja seisukohal, et leping on tühine, kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
  4. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
  5. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
  6. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
  7. Kohus kohustas hagejat 04.10.2023 kohtumäärusega esitama kohtule kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid vastavalt kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Samuti kohustas kohus hagejat esitama kõik kogu informatsioon ja tõendid krediidi väljamaksmise kohta ning informatsioon kõigi kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta (s.h nii põhisumma kui kõrvalnõuete katteks tehtud maksete kohta). Samas määruses selgitas kohus, et kui hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta informatsiooni ei esita, siis järeldab kohus, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas ka, et nimetatud informatsiooni ja ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus jätta eeltoodud andmete esitamata jätmisel hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
  8. Selgitustest hoolimata ei esitanud hageja kohtule informatsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõiki sellekohaseid tõendid. Seega eeldab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud.
  9. Lisaks eelnevale selgitab kohus, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  10. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja 3
(5)kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 25,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
  2. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
  3. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab laenusaaja mõjusfääri.
  4. Pooled ei vaidle ülesütlemise formaalsete eelduste täidetuse üle ehk selle üle, et krediidiandja ütles lepingu mõistliku aja jooksul pärast väidetavat rikkumist üles ja et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Edasi kontrollib kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud.
  5. VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg
  6. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (07.02.2023), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
  7. Kostja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et krediidiandja on teinud laenu väljamakse summas 1960 eurot (dtl 70). Samuti nähtub kontoväljavõttest, et laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 359,39 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi.
  8. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
  9. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  10. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. 4

(5)27.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

28. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

29. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista. 30.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.