Obsah (7)

§ 372§ 371§ 363§ 5§ 442§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1290 Tsiviilasi A. A. hagi OÜ Vikerlaid ja O. A. vastu

) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 6.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 7.

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi

§ 5lg 1 järgi ka menetletakse.

Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab

§ 442

lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 03.04.2012, 3-2-1-20-12, p 17). 8. Kohus leiab, et hagi ese ei taga hageja õiguste kaitset. Hageja on esitanud ühe nõude: „Tuvastada 03.02.2021.a. kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinnisasja, (1/12 mõtteline osa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügilepingu kui kostja I ja kostja II vaheline õigussuhte puudumine“. Hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks

368 lg 1 mõistes. Hageja taotles esialgselt kostjate sõlmitud müügilepingu tühisuse tuvastamist, puuduste kõrvaldamise käigus on hageja muutnud nõuet, taotledes, et kohus tuvastaks õigussuhte puudumise. Hageja on korduvalt viidanud, et kostjad on rikkunud kohustust hagejat ostueesõigusest teavitada ja sellega rikkunud müügilepingut ning hagejal puuduvad täiendavad võimalused oma õiguste kaitseks, et ostueesõigust teostada. Hagiavaldusest esitatud kujul jääb mulje, et hageja soovib sisuliselt olematuks muuta kostjate sõlmitud kinnistu müügilepingu. Selle tagajärjel ei saaks aga hageja kinnistu omanikuks, vaid omandiõigus läheks tagasi eelmisele omanikule. Selleks, et hageja saaks kinnistu omanikuks ostueesõiguse teostamise kaudu, peaksid kostjad sõlmima tühise lepingu asemele uue lepingu samadel tingimustel ning hageja uue lepingu osas tähtaegselt ostueesõigust teostama. Hageja ei ole esile toonud sellise nõude õiguslikku alust, kohtu hinnangul esineb siin vastuolu hea usu põhimõttega ning hagejal puuduks õiguskaitsevajadus

§ 371lg 2 p 2 mõistes.

Samuti on küsitav nõude perspektiiv, kuna isegi juhul, kui hagejal oleks võimalik kolmanda isikuna vaidlustada lepingu kehtivust, peaks rikutud lepingulise kohustuse eesmärk olema kaasa tuua terve lepingu tühisus. Seetõttu ei ole võimalik hagi esitatud kujul menetleda. 9. Hagi põhjendustest on aru saada, et hageja tegelik eesmärk on saada kinnisasja mõttelise osa omandiõigus tulenevalt sellest, et ta on kinnistu kaasomanikuna kehtivalt teostanud ostueesõigust. Kohus selgitab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 järgi on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, 2 teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 järgi on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Seega ei muutu ostueesõiguse teostaja automaatselt kinnisasja mõttelise osa omanikuks. AÕS § 641 järgi on kinnisasja omandi saamiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole sõlmitud asjaõigusleping ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Vastavad nõuded tuleks hagejal soovitud õigusmuudatuse taotlemiseks ka esitada. Sellisel juhul puudub hagejal vajadus ka tuvastusnõuete esitamiseks, kuna kohus tuvastab vajalikud asjaolud sooritusnõude lahendamisel (vt RKTKo, 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 37-38; RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14; RKTKo 03.10.2023, 3-2-1-97-13, p 10). 10.

§ 363

lg 1 p 2 ja 3 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

1. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud on ebaselged ja vastuolus nii hageja enda põhjenduste kui esitatud tõenditega. Asjaoludest nähtuvalt sõlmisid kostjad kinnistu müügilepingu
2. veebruaril
3. Hageja väitel ei ole õige kostjate väide, et ta oli müügilepingu sõlmimisega samal kuupäeval andnud allkirja müügilepinguga tutvumise kohta. Hageja tugineb läbivalt sellele, et talle kui kinnistu kaasomanikule ei teatatud müügilepingu sõlmimisest, mistõttu tal ei olnud võimalik ostueesõigust tähtaegselt teostada. Siiski toob hageja esile, et pärast müügilepingust teadasaamist
4. märtsil 2022, pöördus ta kohe advokaadi poole ning esitas kostjatele pöördumise ostueesõiguse teostamiseks
5. märtsil 2022 (dtl 40). Ebaselgeks jääb, millisel põhjusel ei olnud hagejal võimalik pöörduda ostueesõiguse teostamise avaldusega notari juurde pärast müügilepingust teadasaamist.
6. Hagiavaldusest ja selles viidatud lisast nähtuvalt hageja siiski tegi ostueesõiguse teostamise avalduse ja seda juba 11 kuud enne väidetavat müügilepingust teadasaamist. Hageja on esitanud kohtule Tartu notar xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koostatud ja tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse (notari ametitoimingu number xxxx), millega hageja teatas, et soovib kasutada ostueesõigust kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxx). Samas dokumendis on kirjas: „Avaldaja kinnitab, et lepingust ja selle sisust, mille suhtes ta käesolevaga ostueesõigust teostab, sai ta teada kolmeteistkümnendal aprillil käesoleval aastal (13.04.
7. a).“ (dtl 1112). Hageja viitab hagiavalduses samale avaldusele, seega puudub kohtul kahtlus selle õigsuses, kuigi kohtule esitatud dokument on allkirjastamata (dtl 39). 13.

§ 371

lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja viitab hagiavaldusel kohustusele tasuda riigilõivu, kuid ei ole esitanud hagis ega selle lisades kohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta. Kohus on

1. jaanuari 2024 määruses palunud hagejal vastavad andmed esitada, kuid hageja on puuduste kõrvaldamise käigus esitanud maksekorralduse, millelt nähtub ainult riigilõivu osaline tasumine. Seejuures jääb arusaamatuks, millisel alusel on hagi täiendamise käigus hageja leidnud, et riigilõivu hagilt ja hagi tagamise avalduselt tuleb kokku tasuda 300 eurot, mitte 1260 eurot, nagu esialgses hagiavalduses viidatud, lisaks 70 eurot hagi tagamise avalduselt, nagu kohus on
2. jaanuari 2024 määruses selgitanud.
3. Kohus on
4. jaanuari 2024 määrusega hagiavalduse jätnud käiguta ja määranud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole kõiki puudusi kõrvaldanud. Hagi on endiselt niivõrd ulatuslike puudustega, et selle menetlemine esitatud kujul ei ole ülaltoodud põhjustel võimalik. Kuigi puudused nõuete osas on olemuslikult kõrvaldatavad, ei ole kõrvaldatavad vastuolud nõude aluseks kohtu ette toodud asjaoludes.
5. Kohus on juba eelnevalt hagi käiguta jätnud. Hageja on esitanud puuduste kõrvaldamise avalduse, kuid ka täiendava avaldusega ei ole kohtu hinnangul puudused kohaselt 3 kõrvaldatud. Kohtule jääb ebaselgeks, kas hageja nõuetel võib üldse perspektiivi olla või ei ole tal võimalik enam oma õigusi maksma panna tähtaja möödalaskmise tõttu. Hagi vajab olulist muutmist ja täiendamist sisuliselt kõikides aspektides. Arvestades tsiviilkohtumenetluses kehtivat poolte võistlevuse põhimõtet, ei saa kohus poole eest hagiavaldust koostada. Samuti ei saa olla piiramatu kohtu selgitamiskohustus, eeskätt olukorras, kus hagejal on vandeadvokaadist esindaja, kellelt on põhjendatud eeldada kõrgel tasemel õigusteadmiste olemasolu.
6. Kohtu hinnangul teenib hagi menetlusse võtmisest keeldumine nimetatud alusel käesoleval juhul

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse menetlusökonoomia põhimõtet ehk eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka poolte menetluskulude kokkuhoidu. Riigikohus on kinnitanud, et kui hagi kostja vastu on perspektiivitu ja selle rahuldamine esitatud kujul on välistatud, siis võib kohus hagi menetlemisest keelduda (RKTKm 01.06.2010, 3-2-1-46-10, p 28). 17. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 10, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel.

1. Kuna kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, jätab kohus rahuldamata ka hagi tagamise avalduse. Kohus märgib, et antud juhul ei ole hageja hagi tagamise avalduses põhjendanud ka hagi tagamise vajalikkust, kuna AÕS § 257 lg 3 ja § 63 lg 3 järgi oleks kehtiva ostueesõiguse teostamise korral edasised käsutused tühised ka ilma hagi tagamiseta.
2. Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Arvestades, et kostjad ei ole menetluses osalenud, puuduvad neil hüvitatavad menetluskulud. 20. Kohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt võimalust esitada kohtule hiljem nõuetekohane hagiavaldus (

§ 372lg 6).

21. Hagejal on õigus esitada käesoleva määruse jõustumisel kohtule taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 4