Obsah (7)

§ 222§ 158§ 221§ 108§ 5§ 187§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov ja Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11534 Kohtu

) § 222 lg 1 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eeldused on täidetud. Kuivõrd hageja hagi tagamiseks on tsiviilasjas nr 2-18-6254 seatud hageja kasuks kinnistule kohtulik hüpoteek, siis on hagejal kinnistu suhtes piiratud asjaõigus. Kostjate vastuväited

1. Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
2. Vastuse ja selle täienduste kohaselt ei saanud hageja esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest hagejal ei ole sundtäitmist takistavat õigust

§ 222lg 1 tähenduses.

Hageja kasuks sisse kantud hüpoteek on kolmandal järjekohal ehk sissenõudja nõudest järjekohas tagapool. Hageja ei saa takistada järjekohas eespool olevate hüpoteekidega tagatud nõuete täitmiseks täitemenetluse läbiviimist. Hageja pidi arvestama riskiga, et tema kasuks seatud kohtulik hüpoteek võib

§ 158lg 3 järgi lõppeda kinnistu täitemenetluses müügi korral.

Ühtlasi ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada tehinguid, mille pooleks ta ei ole. 2.

1. Hageja väide, et sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ei taga ühtegi nõuet, on ebaõige ja tõendamata. Võlgnik võttis oma seaduslikult esindajalt kohustuse üle, kuid kuna võlgnik ei täitnud kohustust, siis nõuab sissenõudja tema kasuks esimesele ja teisele järjekohale seatud hüpoteekide realiseerimist täitemenetluses. Laenusuhte olemasolu tõendavad sissenõudja ja võlgniku seadusliku esindaja vahel sõlmitud laenulepingud. Elukaaslasele laenu andmine ei ole keelatud. Sissenõudja ei maksnud laenu välja rahas, vaid pooled leppisid kokku, et võlgniku seaduslik esindaja võlgneb laenuna OSG Assets Ltd-lt ülevõetud kohustuse sissenõudja ees. Võlgniku seadusliku esindaja laenuks vormistatud kohustuse võttis hiljem üle võlgnik ja 29.03.2021 muudeti tagatiskokkuleppeid selliselt, et hüpoteegid tagavad võlgniku kohustusi. Kostjad ei ole rikkunud heas usus käitumise kohustust ega kuritarvitanud oma õigusi. Hagejale oli kohtuliku hüpoteegi seadmisel teada, et kinnistu on juba koormatud kahe hüpoteegiga. Samuti tulenevad hüpoteekidega tagatud nõuded tehingutest, mis tehti aastaid tagasi.
2. Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuse ja selle täienduste kohaselt ei saanud hageja esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest tal ei ole sundtäitmist takistavat õigust

§ 222lg 1 tähenduses.

Hageja kasuks kolmandale järjekohale seatud hüpoteek kuulub sissenõudja nõude täitmiseks kinnistu täitemenetluses müümise korral kinnistusraamatust kustutamisele (

§ 158lg 3).

Täitemenetlust on ka alustatud õiguspäraselt, sest võlgnikul on sissenõutavaks muutunud täitmata kohustused sissenõudja ees. Täitmisega viivitamine tekitab võlgnikule kahju kasvavate viiviste näol. 3 2-21-11534 Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas 09.09.2022 otsusega hagi, tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjades nr 031/2021/518 ja nr 031/2021/567 ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus jättis 26.07.2021 ja 26.11.2021 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 4.
2. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - - - - hageja esitas 22.04.2018 Harju Maakohtule hagi Pärnu Commerce OÜ ja kostja II seadusliku esindaja Y vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, mida lahendatakse tsiviilasjas nr 2-18-
3. Maakohus seadis hagi tagamise korras kostja II seaduslikule esindajale kuulunud Supluse pst 1–W-402 asuvale kinnistule registriosa numbriga 1220501 hüpoteegi summas 100 000 eurot; hageja kasuks seati kohtulik hüpoteek neljandasse jakku kolmandale järjekohale, sest enne kohtuliku hüpoteegi seadmist olid kinnistusraamatusse juba kantud kaks hüpoteeki summades 65 000 eurot ja 150 000 eurot; kostja I ja kostja II seaduslik esindaja on elukaaslased; kostja II seaduslik esindaja müüs kinnistu endaga seotud kostjale II; maakohus rahuldas 26.02.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6254 hageja hagi. Kuivõrd kostjad esitasid kaebuse maakohtu otsuse peale, siis ei ole otsus jõustunud ja kaebus on ringkonnakohtu menetluses; kostja II esitas 29.03.2021 avalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks; hageja sai 15.07.2021 kohtutäiturilt teate, et kostja II suhtes on alustatud täitemenetlust täiteasjades nr 031/2021/518 ja nr 031/2021/567 (maakohtu otsuses ekslikult nr 031/2021/566). Kostja I nõuab tema kasuks esimesele ja teisele järjekohale seatud hüpoteekide realiseerimist. 4.
4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-6254 on hageja hagi tagamiseks seatud kinnistule kohtulik hüpoteek, siis on hagejal kinnistu suhtes piiratud asjaõigus, mis on sundtäitmist takistavaks õiguseks. Seega oli hagejal õigus esitada

§ 222lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

4.

1. Eluliselt ei ole usutav, et kostja I füüsilise isikuna andis oma elukaaslasele ja/või tema äriühingutele laenu 215 000 euro ulatuses. Kostja I pangakonto väljavõtetest nähtuvad tavapärased laekumised ja väljaminekud, mis on omavahel üldjoontes tasakaalus. Lähedased isikud sissenõudja ja võlgnik on pärast seda, kui hageja hagi alusel alustati menetlust tsiviilasjas nr 2-18-6254, ühiselt tegutsenud viisil, et hageja ei saaks oma nõuet rahuldada kostjate vara arvel. Näiteks võõrandati kinnistu ja pärast seda paluti hüpoteek kustutada. Samuti lasi Y kanda kinnistusraamatusse märke tähtajatu üürilepingu kohta, milles üürnikuks on tema ema, kes on väidetavalt üüri ette maksnud kuni
2. aastani, pärast mida üürileandja tasaarvestab üürinõude üürniku töötasuga. Seejuures on
3. aastal üürnik 93-aastane. Tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et kinnistule seatud hüpoteegid tegelikkuses ei taga reaalseid nõudeid ja sundtäitmise eesmärk on vältida hageja ees oleva kohustuse täitmist. 4.
4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda. 4 2-21-11534 Apellatsioonkaebus
5. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I palub tühistada ka hagi tagamise. 5.
6. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud kostja I vastuväidetega. Muu hulgas ei põhjendanud kohus, kuidas saab sissenõudja kasuks seatud hüpoteekidest järjekohas tagapool olev kohtulik hüpoteek, mis kuulub kinnistule sissenõude pööramise korral

§ 158

järgi kinnistusraamatust kustutamisele, olla sundtäitmist takistavaks õiguseks

§ 222lg 1 tähenduses.

Kohus on otsuses ebaõigesti märkinud, et hageja nõude õiguslik alus on

§ 221lg 1, sest hageja ei ole täitemenetluse võlgnikuks.

Samuti on asjakohatu kohtu viidatud

§ 222

lg-t 1 puudutav Riigikohtu praktika, sest hageja ei ole sundtäitmise esemeks oleva kinnistu omanik ja ta ei ole seega esitanud hagi oma vara kaitseks täitemenetlusse sekkumiseks. Hagejal puudub õigus sekkuda kostjatevahelisse võlasuhtesse, sest hageja ei ole selle võlasuhte pooleks. 5.

1. Maakohus on ilma asjakohaseid põhjendusi esitamata nõustunud hageja seisukohaga, justkui oleks majanduslikud suhted elukaaslaste vahel tingimata ebausutavad. Kooselu ei piira ega välista vastastikku laenude andmist ja nende tagamist. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja I selgitusi selle kohta, et laenu ei makstud välja rahas, vaid laenusuhe tekkis seeläbi, et kostja II seaduslik esindaja võttis üle OSG Assets Ltd-l kostja I ees oleva kohustuse, mis vormistati laenuna. Samuti jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et võlgnik tunnistab võlga. 5.
2. Maakohus leidis ekslikult, et tõenditest ilmneb kostjate pahatahtlikkus ja hagejat kahjustav käitumine. Hageja teadis juba tsiviilasjas nr 2-18-6254 hagi tagamise avalduse esitamisel (25.06.2018), et kinnistu on koormatud esimesele ja teisele järjekohale kantud kahe hüpoteegiga (sisse kantud 16.03.2017 ja 05.06.2018). Hageja kui järjekohas tagapool oleva hüpoteegipidaja õigusi ei kahjustanud eespool olevate hüpoteekidega tagatud nõuete loovutamine ja muutmine, sest hageja pidi arvestama selle riskiga. Samuti ei omanud hagejale negatiivset mõju asjaolu, et kostja II seaduslik esindaja kandis kinnistu ja kohustuse üle endaga seotud kostjale II. Kostja II esitas hüpoteegi kustutamise avalduse seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-18-6254 seati hagi tagamise korras hageja kasuks ekslikult kaks hüpoteeki summas 100 000 eurot. Menetlusosaliste seisukohad
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.
4. Kostja II toetab apellatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 425 lg 3 esimese lause ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi kostja II ei ole esitanud apellatsioonkaebust, tuleb ta lugeda kaasapellandiks

§ 222lg-te 1 ja 3, Ts

MS § 207 lg 3 ja TsMS § 639 lg 2 alusel, kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada kostjate suhtes üksnes ühiselt. 5 2-21-11534

1. Kolleegium ei võta TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud kinnistusraamatu väljavõtet kinnistu registriosa numbriga 1220501 kohta (II kd, tl-d 6–9), sest samasisuline tõend sisaldub juba toimiku materjalide hulgas (I kd, tl-d 5–7).
2. Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, kas hageja saab kolmanda isikuna nõuda

§ 222lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist või mitte.

Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja saab ennast kaitsta

§ 222lg 1 alusel, ja põhjendab seda järgmiselt.

12. Vaidlusalustes täitemenetlustes on täitmiseks esitanud nõude kostja I, kelle kasuks on praegu kostjale II kuuluvale kinnistule kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele ja teisele järjekohale seatud hüpoteegid, ning täitemenetlust alustati kostja I kasuks seatud hüpoteegi realiseerimiseks ehk kostja I nõuab selle alusel kinnistu müüki. Hageja tugineb sellele, et täitemenetlusega on soovitud hagejat kui kostja II seadusliku esindaja võlausaldajat kahjustada. Hageja arvates puudub kostjal I nõue, mis võimaldaks tal hüpoteekide realiseerimiseks alustada täitemenetlusi. 13.

§ 222

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada sissenõudja ja võlgniku vastu hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.

§ 222lg 4 järgi vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt.

14. Kolleegium selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt on

§ 222

järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab

§ 222

täitemenetluses mitteosalevale isikule õiguse sekkuda oma vara kaitseks täitemenetlusse (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.1). Seda arvestades saab kolmanda isikuna nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nt võlgniku abikaasa, kellele kuulub võlgnikuga ühiselt ese, millele täitemenetluses sissenõue pööratakse (vt nt RKTKm 04.02.2011, 3-2-1-166-10). Riigikohus on pidanud võimalikuks

§-le 222 tugineda ka neil juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 42; RKTKm 30.11.2011, 3-2-1-94-11, p 16). Samuti võib kolmas isik

§ 222

järgse hagi esitada juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks seatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (

§ 222lg 2).

15.

§ 222

lg 1 annab kolmandale isikule täitemenetlusse sekkumise õiguse üksnes juhul, kui tal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Hageja esitatud asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks kinnistu suhtes, millele pööratakse vaidlusaluses täitemenetluses sissenõuet, sundtäitmist takistav õigus. Hagiavalduse kohaselt seadis kohus tsiviilasjas nr 2-18-6254 (hageja hagi Pärnu Commerce OÜ ja kostja II seadusliku esindaja Y vastu) hageja kasuks varem kostja II seaduslikule esindajale kuulunud kinnistule kolmandale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 100 000 eurot. Hageja kasuks sisse kantud kolmandal järjekohal olev kohtulik hüpoteek ei takista täitemenetluse korraldamist enne kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide realiseerimiseks. Kuna kohtuliku hüpoteegi järjekoht on täitemenetluses maksma pandud õigusest tagapool, võidakse kinnistu müümise korral kohtulik hüpoteek

§-de 158 ja 160 järgi kinnistusraamatust kustutada ning sel juhul võib hüpoteegipidaja nõuda üksnes hüvitist saadud raha arvel

§ 108ja § 176 lg 1 alusel.

Hüpoteegist järjekohas tagapool olevate õiguste omajad peavad põhimõtteliselt alati arvestama õiguste lõppemise riskiga. Ka Riigikohus on näiteks leidnud, et kui

§ 222

järgse hagi esitaja kasuks oleks kinnistusraamatusse sisse kantud keelumärge, kuid see oleks 6 2-21-11534 sisse kantud ajaliselt hiljem kui sissenõudja kasuks seatud hüpoteek, ei takistaks selline keelumärge täitemenetlust. Kinnistu enampakkumisel müümise järel tuleks selline keelumärge

§ 158lg 3 alusel kinnistusraamatust kustutada (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.2).

16. Hagejal ei ole nõudeõigust ka

§ 221

lg 1 alusel.

§ 221

lg 1 järgi võib täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu esitada võlgnik.

§ 5lg-st 1 tulenevalt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue.

Hageja ei ole vaidlusalustes täiteasjades võlgnikuks.

1. Võlausaldaja/sissenõudja saab oma õigusi võimalike kuritarvituste vastu kaitsta teisiti. 17.
2. Hageja väidab, et täitemenetluse võlgniku (kostja II) seaduslik esindaja Y on teinud tehinguid või muid toiminguid selleks, et hageja ei saaks oma nõuet rahuldada kinnistu arvel. Sellises olukorras ei ole hagejale seaduses ette nähtud õigust taotleda võlgniku vara arvel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Olukorras, kus isiku vara toimetatakse teadlikult kõrvale, sh panditakse, võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, on sellisest tehingust tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks esmajoones sätestatud tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut (vt RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, pd 23 ja 27; tagatise tagasivõitmise kohta vt RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p-d 36 jj).

§-des 187–197 on ette nähtud tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise võimalus ka väljaspool pankrotimenetlust ning võlausaldajate jaoks. Tagasivõitmise eesmärk on pöörata tagasi tehing, mille võlgnik on teinud peamiselt eesmärgiga vältida võla sissenõudmist sundtäitmise kaudu. Seega saab võlausaldaja õiguskaitsevahendina hüpoteegipidaja nõude vaidlustamiseks esitada

§ 187

jj järgi hagi hüpoteegi seadmise lepingu ja/või tagatiskokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures on TsMS § 369 alusel tulevasel sissenõudjal võimalik esitada tagasivõitmise hagi ka enne täitedokumendi saamist (vt nt RKTKm 26.01.2022, 2-20-10358, p-d 14–15.3). 17.2. Samuti on Riigikohus leidnud, et teised sissenõudjad saavad hüpoteegipidaja nõuete olemasolu kontrollida ja neid vaidlustada saadud tulemi jaotamisel, esitades

§ 109järgse hagi jaotuskava vaidlustamiseks (RKTKo 09.04.2014, 3-2-1-18-14, p 42).

Viidatud norm annab sissenõudjale mh võimaluse vaidlustada teise sissenõudja nõue, välistamaks ebaõiglane tagajärg, kui raha jaotatakse sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul, kui nõue on rahuldatud täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (RKTKm 16.10.2019, 2-18-9790, p 14). 18. Eeltoodut arvestades peab

§ 222

lg 1 järgi olema kolmandal isikul sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus ning muul juhul ei ole kolmandale isikule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust seaduses ette nähtud. Kuna hageja esitatud asjaoludel ei ole hagejal kinnistu suhtes, millele pööratakse täitemenetluses sissenõuet, sundtäitmist takistavat õigust, ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kolleegium jätab seetõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel määrusega hagi läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmisel tuleb asjas tehtud alama astme kohtu otsus TsMS § 425 lg 3 esimese lause järgi tühistada.

1. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata ja maakohtu otsus tühistatakse, ei käsitle kolleegium apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid, sh seda, kas hüpoteegid tagavad tegelikke nõudeid või kas tagatud nõuded on muutunud sissenõutavaks.
2. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 442 lg 5 esimese lause (mis TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldub ka määrustele) 7 2-21-11534 järgi lahendab kohus lõpplahendi resolutsiooniga mh ka menetluse jooksul kohaldatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, tuleb tühistada ka maakohtu 26.07.2021 ja 26.11.2021 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
3. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 168 lg 2 järgi jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest.
4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse hagi läbivaatamata jätmise määruse peale. TsMS § 178 lgst 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu 8