TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-601 Määruse kuupäev 7. märts 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Igor Santašovi (Santašov) kaebus Narva-Jõesuu linna vastu väärteomenetluses tekitatu

) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus asus seisukohale, et kaebaja taotleb süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Vastavaid vaidlusi on pädev lahendama maakohus.

1. Kaebaja esitas
2. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse õigusvastase tegevusetusega tekitatud varalise kahju summas 10,21 eurot hüvitamiseks. Kaebaja osutas kaebuses, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus oli jätnud tema
3. oktoobril 2023 esitatud kahju hüvitamise taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 15 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendamata.
4. Viru Maakohus keeldus
5. veebruari
6. a määrusega kohtuasjas nr 2-24-855 menetlusse võtmast kaebaja kaebust Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõudes ning edastas kaebuse Tartu Halduskohtule. Viru Maakohus edastas
7. veebruaril 2024 maakohtu
8. veebruari
9. a määruse alusel kaebaja kaebuse Tartu Halduskohtule. 3-24-601 KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 2

lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtub, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus kui väärteomenetluse kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 59 lõikes 2 sätestatud kohustust väärteoteate saamise järel alustada väärteomenetlust või otsustada väärteomenetluse alustamata jätmine ning teatada väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. 6.

§ 121

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitab, et seadusandja on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks näinud ette teise menetluskorra.

1. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kord on reguleeritud SKHS-s. SKHS § 2 lõikest 2 tuleneb, et kui väärteomenetluse kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, hüvitab menetleja poolt väärteomenetluses tekitatud kahju kohalik omavalitsus. SKHS § 7 lõige 1 näeb ette kahju hüvitamise juhul, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju.
2. SKHS § 17 lõige 1 sätestab, et kui väärteoasja kohtuväline menetleja jätab kahju hüvitamise taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kaebuse maakohtule.
3. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus Narva-Jõesuu linna poolt väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

10.

§ 121

lõige 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 711 sätestatud korras. Riigikohtule saadab asja pädeva kohtu määramiseks see kohus, kes otsustab pädevuse puudumise küsimuse viimasena. Antud juhul on Viru Maakohus eelnevalt tsiviilasjas nr 2-24-855 leidnud, et kaebaja kaebus ei kuulu maakohtu pädevusse. Halduskohus omakorda ei pea vaidlust endiselt halduskohtu pädevusse kuuluvaks, olles seisukohal, et kaebaja taotleb süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist.

1. Eeltoodust tulenevalt on vajalik, et käesoleva vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu määraks kindlaks Riigikohus. Halduskohus edastab kaebuse kohtupädevuse üle otsustamiseks Riigikohtule.
2. Kohus selgitab kaebajale, et TsMS § 711 lõike 2 kohaselt lahendab Riigikohtu erikogu küsimuse, milline kohus on vaidluse lahendamiseks pädev, kahe kuu jooksul asja saamisest. Riigikohtu erikogu ei lahenda kohtuasja ise sisuliselt, vaid saadab asja lahendamiseks pädevale kohtule, kes peab esmalt kontrollima kaebuse (avalduse) nõuetele vastavust ja otsustama selle menetlusse võtmise. 2 3-24-601
3. Kohtupraktika kohaselt kujutab asja saatmine Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks endast vaidlustamise erikorda. Kui

§ 121

lõige 3 sätestab, et pädevusvaidluse tekkimisel lahendab selle Riigikohus, siis ei saa sama küsimust (seda, kas kaebuse tagastamine halduskohtu pädevuse puudumise tõttu oli õiguspärane) lahendada tavapärases edasikaebemenetluses, s.o määruskaebemenetluses ringkonnakohtus (vt Tartu Halduskohtu 14. juuni 2023. a määrus asjas 3-23-1188, p 9). (allkirjastatud digitaalselt) 3