) ja täitemenetluse seadustik (TMS). Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas,
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 12.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 14.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. R. K. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 15.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 16.
lõike 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on olnud tööga hõivatud lühiajaliselt (03.02.2021-05.07.2021 xxxxxxxxx, 04.02.2022-25.04.2022 xxxxxxxxx). Kuni 08.08.2022 ei olnud võlgnikule määratud osalist töövõimet. Võlgniku 06.09.2022 aruande kohaselt oli võlgnik otsinud tööd, kuid tervislikel põhjustel iga töö ei sobinud. 22.09.2022 esitas võlgnik Eest Töötukassa 11.08.2022 otsuse töövõimetoetuse määramise kohta (08.08.2022-07.08.2027), kust nähtus, et võlgnikule on määratud osaline töövõime. 27.09.2022 juhtis kohus võlgniku tähelepanu, et võlgnikule on määratud osaline töövõime, mis tähendab, et võlgnikul tuleb leida endale jõukohane töö või vähemalt aktiivselt tegeleda töö otsimisega ning järgmises aruandes kirjeldada, kuidas kohustust on täidetud. Võlgnik kohtule aruandeid ei ole esitanud. Eelneva menetluse põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud
lg 1 toodud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või siis seda otsida. 17.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud üheksa aruannet. Võlgnik on esitanud seitse aruannet. Kahe esimese aruande esitamise ajal viibis võlgnik vanglas. Vabaduses viibides on võlgnik esitanud tähtaegselt vaid ühe aruande. Enamik aruandeid on esitatud pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletusi ning oluliste puudustega, hoolimata asjaolust, et kohus on saatnud selged juhised aruande koostamiseks. Meeldetuletused on saadetud nii võlgnikule kui ka usaldusisikule. Kaks viimast aruannet on kohtule esitamata, mis tähendab, et kohtul puudub ülevaade võlgniku kohustuste täitmise kohta viimasel aastal. 4 Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 18.
Võlausaldajatele on tehtud väljamakse summas 1575,87 eurot, millest 1357,41 eurot kinnipidamisasutuses viibides. 14.12.2020 K-Raha väljavõttest nähtus, et seisuga 16.04.2020 oli vahekontole laekunud 223,22 eurot, mis kanti osadena edasi usaldusisiku kontole. Kohus juhtis tähelepanu, et antud summa tuleb võlausaldajatele välja maksta. 03.02.2021 tegi usaldusisik võlausaldajatele väljamakse summas 218,46 eurot, mis on vähem kui usaldusisikule kantud summa. Kohus juhtis 07.04.2022 kirjas võlgniku tähelepanu, et kohus rakendab TMS § § 132 lg 12. Vabaduses viibides ei ole võlgnik võlausaldajate nõuete katteks teinud mitte ühtegi eraldist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
19. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole reageerinud kohtu kirjadele ning esitanud vajalikke andmeid. Samuti ei ole võlgnik täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ega raha eraldamise kohustust. Ainsad väljamaksed on tehtud kinnipidamisasutuses kontrollitud keskkonnas VangS § 44 järgi. 20. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
21. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 22.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub R. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka R. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 23.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab R. K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K. T. vabastada usaldusisiku kohustustest. 24. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud R. K. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.